neljapäev, 27. mai 2010

Makroonid - magus piin

Mäletan täpselt, kui nägin elus esimest korda makroone. See oli Pariisis, Galeries Lafayette kaubamaja kondiitriosakonnas, kus üks vanem väga kaunis daam neid endale õhtuseks maiuseks valis. Sel hetkel polnud mul aimugi, kuidas need imeilusad asjakesed maitseda võiksid, kuid juba samal õhtul olin ma oma südame kaotanud ja teadsin, et kunagi tahan neid ka oma koduköögis valmistada.

Makroonid on fantastiliselt hõrgud ja kummaliselt köitvad pisikesed maiuspalad. See väike ümmargune küpsetis, väljast krõbe ja seest pehme, mis on valmistatud kooritud mandlitest, suhkrust ja munavalgetest on üks keerulisemaid asju, mida valmistada, sest lisaks õigele retseptile on vaja teada kümneid pisidetaile ja nõkse, et need õnnestuksid.

Makroonid on tegelikult väga pika ajalooga küpsetised.
Retsept pärineb renessansiaegsest Veneetsiast. Tänapäeval maailmakuulsad Pariisi makroonid, mida peetakse kõige hinnatumateks, on ümmargused, siledad ja garneeritud kreemi, moosi või ganache’iga. Makroonid kõrgelt hinnatud luksus-maiustused, mille kunsti on tippu viinud Ladurée ja Pariisi kondiitrite kuningas ning Ispahani leiutaja Pierre Hermé.
Toidublogijad üle maailma teevad makroone, testivad retsepte ning püüavad saavutada kasvõi ligilähedast tulemust meistrite teostele. Nii ka mina - võtsin kaua hoogu, lugesin erinevaid postitusi ja raamatuid, enne kui selle töö ette võtsin. Parimaid nippe ja nüansse saab lugeda David Lebivotzi ja Kuidaore blogidest (mõlemad inglisekeelsed.) Ohtrat eestikeelset infot saab nami-nami foorumi makrooni teemast.
Pildil vasakul Pierre Hermé Ispahan, keskel Hermé pistaatsia-, maasika- ja sidrunimakroonid ning paremal Sadaharu Aoki pistaatsia-maasika makroon. Foto Kaarel Oja.
Keeruline on makroone teha seetõttu, et nende välimus on väga selgelt paigas - need peavad olema ümmargused, pealt siledad, mitte tupsuga nagu beseeküpsised ning tal on all väike krobeline jalake.

Põhiretsept: 

- 90 grammi munavalget
- 110 grammi mandleid või mandlijahu
- 200grammi tuhksuhkrut
- 30 grammi tavalist suhkrut


Kaalu kindlasti kõik komponendid
, kaasaarvatud munavalged. Paljud kasutavad lihtsuse huvides mandlijahu, mida Eesti poodides pole.
Kui raatsid, osta mandlilaaste, kui ei, kasuta terveid mandleid, mis tuleb enne koorida.

Mandlite koorimiseks
pane mandlid kaussi ja vala peale keev vesi. Lase 2minutit tõmmata, kurna ja loputa. Seejärel koori mandlid ja kuivata. (Kui sa ei koori mandleid päev varem, pane kooritud mandlid 20sekundiks mikrolaineahju, et need kiiremini kuivaksid)

Sega omavahel mandlid ja tuhksuhkur ning peenesta köögikombainis peeneks jahuks.
Sõelu läbi tiheda sõela ning jahvata jämedam puru veelkord ning sõelu kogu mass veelkord läbi.
Võimalusel kasuta seisnud munavalgeid - eralda munavalge munakollasest (veendu, et väiksematki munakollase tilka ei satuks munavalgete hulka) ning lase kinnises anumas külmkapis 2-3päeva seista. Kui see variant ei tundu tervislik, võta värsked munavalged ning kuumuta mikrolaineahjus, keskmisel kuumusel 10-15sekundit. See samm on vajalik, et vähendada munavalge veesisaldust, mille tulemusena on munavalge vaht püsivam.


Munavalgeid vahusta ülipuhtas kausis ülipuhta vispliga, kuni saad läikiva vahu. Vahustamist alusta keskmisel kiirusel ja kui oled saavutanud vannivahtu meenutava vahu, lisa 30grammi tavalist suhkrut ja jätka vahustamist, kuni saad tugeva läikiva vahu, mis meenutab habemeajamiskreemi.

Nüüd tuleb üks keerulisemaid etappe makroonide valmistamisel - macaronage on väga kihvt inglisekeelne sõna, mis tähendab munavalgevahu ja mandlijahu kokkusegamist. See etapp väärib eraldi sõna, kuna see on väga täpne protsess. Segad mõni kord liiga vähe ja saad bezeelaadsed küpsised, segad mõni kord liiga palju ning saad vedel mandli-suhkru-munamassi, millega pole midagi peale hakkata.


Eesmärgiks on mandlite ja munavalgevahu kokkusegamisel munavalgetest piisvalt õhku välja segada, et see küpsemisel kuplisse ei kerkiks. Eksperdid ütlevad, et sellise koguse taina jaoks läheb vaja umbes 50 spaatlikeerutust.


Õige makroonitainas on magma konsistentsiga, mille segamisrandid vajuvad 5sekundiga tainaga ühtlaseks. Selles etapis tuleb tõeliselt tähelepanelik olla ning õrnalt segades vahepeal katsetada, kas väike tainatups vajub plaadil pealt siledaks. Kui nii juhtub, siis lõpeta segamine kohe!

Kui soovid teha maitsestatud makroone, siis lisa macaronage protsessi vahepeal meelepäraseid maitsepulbreid - kakod, marjajahu, matchapulbrit või vaniljeseemneid. Kõik pulbrid sõelu ühtlaelt taina pinnale ja jätka seejärel õrnalt segamist, kuni oled saanud magma konsistentsiga taina.

Kata suur ahjuplaat küpsetuspbaeriga või kuumakindla
silikoonmatiga ning kasutades kondiitripritsi (või väikest lusikat) lase küpsetuspaberile umbes 1 euro suurused ümmargused kuhjad. Jälgi, kas tainatups vajub siledaks, umbes 2-2,5cm läbimõõduga ringiks. Vajadusel silu neid märja näpuga, et neile nn tippu ei jääks.

Seejärel jäta väikesed makroonitupsud kuiva kohta tunniks ajaks seisma, et neile saaks moodustuda nn nahk. Taaskord väga oluline vahesamm, mida ei tohi vahele jätta. Kui makroone kohe küpsetada, hakkab see pealt mullitama ning need ei jää pealt siledad.

Kui tund aega möödas, küpseta makroone 150-160kraadises ahjus, alumisel restil, 9-15minutit. Ahjud on nii erinevad, minul oli parim 150kraadi juures 12minutit.

Ära ahju kõrvalt lahku, sest minut liiga kaua ahjus ja kogu eelnev vaev oli asjata, sest makroonid kõrbevad väga äkki ja kiiresti. Lisaks on väga lõbus jälgida, kuidas makroonidele ei kuskilt nagu imeväel jalakesed kasvavad.

Kui kasutad küpsetusalusena küpsetuspaberit vala pärast ahjust võtmist pannile, paberi alla pisut vett, sest nii on makroone paberi küljest lihtsam lahti saada. Parim on küpsetamisalusena kasutada silikoonmatti, sest nii saad alt täiuslikult siledad makroonid.

Nüüd jäta makroonid jahtuma ning valmista täidis. Traditsiooniliselt käib kahe makrooni-küpsise vahele kas moos, võikreem või ganache.


Ganache´i tegemisek
s võta 1:1-le vahekorras vahukoort ja shokolaadi. Kuumuta koor nõrgal kuumusel keemiseni (keema ära lase). Seejärel sega hulka shokolaad ja lase jahtuda, et ganache tahkemaks muutuks.

Mina täitsin makroonid võikreemiga, milleks segasin kokku toasooja või ja magustamata kakaopulbri. Shokolaadimakroonide vahele sobib ideaalselt ka hapukam moos või eksootiline granadillikeedis.
Kui täidised valitud ja valmis, lase tordipritsi abil ühele makrooni poolele täidist ning suru õrnalt peale teine makrooniküpsis. Lase üleöö tõmmata. Naudi espressoga või niisama. Säilivad õhukindlas karbis kuni 7päeva. Head meisterdamist!

Nukra ilma rõõmustaja - juustust pakatav ahjupasta

Kaks nädalat oli meil imeline suveilm. Mis sest, et nii mai alguses, et päris valge suvekleidiga veel tööle ei julgenud minna, aga varbaid said päikest näha küll. Nüüd aga on väljas taas külm ja sombune ning jälle tahtmine õhtul süüa midagi toekamat ja sooja.

See väga kodune lasange ainetel ahjupasta on täitsa külmkapis leiduvast leiutatud, aga kukkus välja nii maitsev, et panen ta tuleviku jaoks ka siia kirja. See roog sobib kodusesse argiõhtusse eriti, sest siin võib kasutada ka nostalgilisi Manni makarone.

Jagub 6le:
- 200 grammi meelepärast pastat (kasutasin makaronisarvekesi)
- 500 grammi segahakkliha
- 1 suur sibul
- 500 ml tomatipastat
- 200 ml vett
- 1 pakk traditsioonilist sulatatud juustu Merevaik
- 100 grammi riivitud juustu
- ohtralt (kuivatatud) basiilikut
- soola
- pipart
- 2 spl suhkrut

Kuumuta suur hulk vett keemiseni ja maitsesta ohtra soolaga. Keeda makaronid pakil olevate juhiste järgi, kuid lahuta soovitatud ajast 2 minutit.

Pruunista hakkliha kiiresti, lisa hakitud sibul, maitsesta soola-pipraga ja prae umbes 5 minutit. Lisa tomatipasta, 200 ml vett ja 2 spl suhkrut. Maitsesta kaste basiilikuga ning lase madalal kuumusel kaane all 10 minutit haududa. Viimasena sulata sisse Merevaik ja jäta veel kaane alla 5minutiks hauduma.

Kui makaronid keedetud-kurnatud ja kaste valmis lao need kihiti ahjuvormi nii, et kõige alumine kiht on makaronid ja kõige viimane kiht lihakaste. Kata pealt riivitud juustuga ning küpseta 200kraadises ahjus 20minutit. Lase vormis 10minutit tõmmata ning serveeri külma piimaga. Sooja õhtut!

pühapäev, 16. mai 2010

Hatšapuri - hõrgutav ja suussulav juustupirukas

Nami-nami gruusiateemalisel kokkamisõhtul tegin ma elus esimest korda Gruusia kuulsat juustupirukat hatšapurit ja armusin sellesse küpsetisse hetkega - ennegi veel kui seda maitsta sain.

Nimelt on hatšapuri tainas ülimalt siidine ja pehme ning selle sõtkumine on tõesti mõnus tegevus. See on vaieldamatult minu kõige lemmikum tainas ja kavatsen seda peagi ka lihapirukate küpsetamisel kasutada.
Valmis hatšapuritainas on kergelt rabe - ideaalne kooslus suussulava juustuse sisuga.

Hatšapuri sisse käib üsna soolane suluguni juust, mida müüakse Keskturul, Tallinna Kaubamajas ja vahel ka Maximas.

Retsept nami-namist (või kogust vähendatud). Saad 10 pontsakat pirukat:

Taina jaoks:
- 125 grammi võid
- 250 grammi 20% hapukoort
- 1 muna
- 300 grammi jahu
- 1 tl soola
- 0,5 tl soodat
Täidis:
- 250 grammi sulugunijuustu
- 1 muna
- 2 spl hapukoort
- soovikorral küüslauku

Sulata või, lase natuke jahtuda ja sega hapukoorega. Saad läikiva siidise kreemi. Lisa muna ja sega ühtlaseks. Seejärel vala kaussi jahu, sool ja sooda ning sõtku tainast, kuni see kausi küljest ja kätelt lahti lööb. Saad pehme ja kergelt kleepuva taina. Pane jahedasse 20ks minutiks tõmbama.

Riivi jämeda riiviga sulugunijuust ning sega muna ja hapukoorega. Soovikorral lisa purustatud küüslauku. Määri käed õliga, siis ei kleepu tainas kätele. Jaga tainas pooleks ja pooleks seni, kuni saad 10 tainaportsu.

Veereta tainaportsust kahe käe vahel pallike ja suru see siis kergelt lapikuks. Seejärel venita lapikut tainapalli ettevaatlikult näppude abil äärtest järjest suuremaks. (Umbes nagu pizzameistrid teevad.) Aseta tainas peopesale ja tõsta teise käega sellele ping-pongipalli suurune kogus juustutäidist.


Tõsta taina ääred ettevaatlikult üle täidise keskele kokku ja tee näpuga moodustunud palli peal kergelt ringe, et tekiks uuesti ilus ühtlane pall ja tainaääred kokku sulaksid. Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 220kraadises ahjus alumisel restil kuldseks - umbes 15minutit. Serveeri suupistelaual dipikastmega või õhtusöögilaual üllatusena leivakorvis. Head veeretamist!

reede, 14. mai 2010

Rabarbrihooaeg avatud - hõrk toorjuustukook hapuka maitsenüansiga

See kauaoodatud aeg on nüüd jälle käes ja ma ei mõtle siin mitte esimesi rohelisi lehti puudel, vaid suuri rohelisi lehti aianurgas, mis näitavad, et rabarbrid on piisavalt suured noppimiseks. See on vist iga kokkaja suurim kevadetähistaja, kui saab esimesed rabarberihõrgutised valmistada.

Mina valisin sel aastal esimeseks rabarbrikoogiks perenaine.ee lehelt silma jäänud toorjuustukoogi rabarbriga. Tegin ma selle oma emale emadepäevaks ja ta jäi koogiga väga-väga rahule - tuleb tunnistada, et ta on üsna valiv, kuna on ise suurepärane kokk. Seega, kui miski talle tõesti maitseb, peab see hea olema.

Suur tort, jagub 10-le:

Põhja jaoks:
- 8 digestive küpsist
- 50 grammi toasooja võid

Täidis:
- 400 grammi toorjuustu (Farmi või Philadelphia)
- 400 grammi kohupiimapastat (kasutasin väherasvast)
- 150 grammi/1,5dl suhkrut
- 6 muna
- 2 spl tärklist
- ca 500 grammi rabarbrit

Lõika rabarber väiksemateks juppideks (noori varsi ära koori) ja hauta väheses vees pehmeks (võtab ca 10minutit). Vala sõelale 15minutiks nõrguma. Samal ajal valmista koogipõhi - selleks purusta küpsised köögikombainis, lisa toasoe või ja sega kuni saad märga liiva meenutava massi.

Pane lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaber ja suru küpsisepuru ühtlaselt põhjale ning veidi äärtele. Aseta külmkappi tahenema.

Täidise jaoks sega omavahel toorjuust, kohupiim ja suhkur. Seejäral sega ükshaaval hulka munad ja seejärel sõelu hulka tärklis. Kõige viimasena lisa jahtunud ja nõrgunud rabarber. Sega korralikult läbi. (Kõike seda teen mina miksriga madalal kiirusel vahustades) Vala täidis ettevaatlikult küpsisepõhjale ja raputa kergelt, et see ühtlaselt jaotuks.

Küpseta 160kraadises ahjus 1tund 20minutit. Aseta ahju ka kauss veega. Lase ahjus täielikult jahtuda. Kook on parim järgmisel päeval ja külmkapi jahedana.

Soovikorral võid koogi katta valgeshokolaadiglasuuriga, aga ka ilma glasuurita on kook väga maitsev. Kaunist kevadet!

kolmapäev, 12. mai 2010

Iseloomuga Liibanoni hakklihapallid suupistelauale.

Imelised Nami-nami kokakoolitused on minu köögimaailma tublisti avardanud maitsete ja retseptidega, mida ma muidu eales proovinud poleks. Esimene, Liibanoni teemaline koolitus toimus juba üsna ammu ja seal proovitud, rohke peterselliga maitsestatud Liibanoni lihapallid Kefta on meie kodus suupistelaual oma koha leidnud.

Meeldib mulle neid pakkuda seetõttu, nad on tiba erilisemad, kui tavaline lihaamps ning neid saab mõnusasti ette valmis teha juba eelmisel päeval, sest sobivad suurepäraselt serveerimiseks toatemperatuuril. Nii on pidupäeval vähem mässamist. Kõrvale pakutakse originaalis vürtiskat tomatikastet, mulle maitseb kõrvale külm kurgi-kevadsibula kooredipp.

Kuigi originaalretseptis kasutatakse lambaliha, aga seda pole tihti saada, olen neid edukalt valmistanud ka veisehakklihast.

Umbes 30 lihapalli:
- 2 keskmise suurusega sibulat
- 50 g siledalehist peterselli
- 600 g tükeldatud lambaliha (kintsutükk või abatükk) võib asendada veisehakklihaga

- 0.5 tl jahvatatud kaneeli
- 0.5 tl jahvatatud vürtspipart

- soola ja pipart


Pane tükeldatud sibulad ning petersell köögikombaini ning peenesta. Lisa lambalihatükid ja haki liha peeneks. Kui kasutad veisehakkliha, sega liha, sibulamöks ja maitseained kausis lusika abil.

Vormi märgade või õliste käte abil umbes kreeka pähkli suurused piklikud pallid.
Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 220-kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni pallikesed on pealt pruunistunud ja seest küpsed. Sobib serveerida nii kuumalt, kui ka külmalt. Kõrvale paku vürtsikat tomatikastet või külma-koorekastet. Head veeretamist!

kolmapäev, 5. mai 2010

Kevade terviseks - värvi ja maitseküllane ahjuroog balsamiäädikaga

Kuigi on juba mai kuu ja norm justkui näeb ette, et sööma peaks kergemalt ja värsket kraami oli eilne külm-vihmane ilm just õige motivaator ühe küllusliku ahjuroa valmistamiseks.

See Nami-namist silmajäänud retsept võlus mind ära oma imelise värviküllase väljanägemisega, sest põhikoostisosa - toorvorst polnud enne seda rooga minu köögis kasutust leidnud (ka grillimise käigus mitte.)

Algul võib-olla tiba ehmatav kooslus ohtrast palsamiäädikast ja vorstist (vorst ei sobi minu arust üldse väga millegagi kokku) annab tulemuseks nii hõrgu roa, et julgen seda kindlasti ka külalisele pakkuda. Sinna juurde veel karamelliseerunud ja juba kergelt magusad punased sibulad ning pehmed ahjukartulid, värviks juures kisstomatid ning basiilik - eile pool pannitäit kaasaga nahka pistnuna, võiksin seda täna kohe nüüd uuesti teha.

Retsepti algidee Nami-namist, ise täiustatud. Jagub 4le.
- 2 pakki peenikesi toorvorste lambasooles (kokku 1 kg)
- kilo jagu (värsket) kartulit
- 4 suurt punast mugulsibulat
- 8 küünt küüslauku
- 500 grammi kirsstomateid
- soola
- ohtralt palsamiäädikat (8-10 spl) (balsamico modena)
- suur punt värsket! basiilikut

Lõika vorstid üksteiseküljest lahti. Vajadusel koori kartul (mina tavaliselt puhastan ainult täppidest) ja lõika sektoriteks. Sama tee sibulaga. Kasuta kindlasti punast sibulat! Vajuta noaga küüslauguküüned lapikuks. Pane vorstid, küüslauguküüned, kartuli- ja sibulasektorid suurele ahjuplaadile ja puista peale soola ning vala üle palsamiäädikaga*. Sega korralikult käte abil kõik läbi ja jaga vorstid-kartulid-sibulad plaadil ühtlaselt.
Küpseta 180kraadises ahjus 25 minutit. Kui aeg täis, sega pannitäis uuesti kergelt läbi ja lisa peale terved kirsstomatid ning küpseta 200 kraadises ahjus veel 20minutit, kuni vorstid on kergelt pruunistunud.** Enne serveerimist puista peale hakitud basiilik. Head proovimist!

*Ei ole vaja kasutada kallist palsamiäädikat, sobib ka tavaline nt. Borgese oma. Sellisel juhul raputa lisaks soolale ahjuplaadile ka 1 tl suhrut, et palsamiäädika happelisust tasakaalustada.
** Kui asendad vorstid peediga, saar suurepärase vegetaarse ahjuroa.

teisipäev, 4. mai 2010

Kõige parem juustukook - Manhattan

Ma tean, et siin blogis on juba mitmeid postitusi teemal kõige parem... Kõige parem jäätis, kõige parem viis teha lillkapsast, parim keeks jne jne...

Olen katsetamiste tulemusena välja sorteeritud paljude retseptide hulgast just need parimad, mis jagamist väärivad ja siin veel üks - parim juustukook, mida olen eales söönud-teinud.

Kellele juustkoogid meeldivad, siis Manhattan on selline klassikaline - krõbedal põhjal, mitte väga magus ja ülimalt kreemine juustukook.


See sametine, hõrk kook on minu jaoks eriti aktuaalne just nüüd, kus esimestest maasikatest saab kõrvale pakkuda maitseka lisandi,
mis koogile rohkelt maitset annab.

Siinjuures saan kinnitada, et see pole ainult minu personaalne arvamus, vaid seda kooki kiidavad paljud. Retsept pärineb Nami-Namist, koguseid natuke mugandatud.

Mina küpstan seda kooki 26 cm läbimõõduga vormis, jagub ca 12 sööjale. Parim on kook valmis teha eelmisel päeval, sest see peab enne serveerimist jahtuma ja muutub nii vaid paremaks.
Põhja jaoks:
12 tk Digestive-küpsiseid
50 g sulatatud võid

Täidise jaoks:
600 g (Philadephia) toorjuustu (mitte light)
85 g suhkrut
3 muna
2 tl vaniljesuhkrut

Kate:
500 g 20% hapukoort
2 sl suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut

Pane lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaber. Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga*. Suru küpsise-või puru niiskete kätega vormi põhja nii, et tekib ka väike serv koogi küljele. Pane põhi külmkappi tahenema.
*Lihtsaim on põhja teha köögikombainis, purustamisreziimil - murra küpsised väiksemaks, lisa toasooja pehme või ja purusta, kuni saad märja liiva taolise massi.

Valmista täidis segades kõik ained miksirga madalal kiirusel vahustada. Et kõik korralikult seguneks, peavad täidise koostisosad olema toatemperatuuril!

Vala täidis vormi ja küpseta 180 kraadises ahjus 35-45minutit, kuni mass on keskelt enam-vähem hüübinud. Et kook ei praguneks, aseta ahju küpsemise ajaks kauss veega.

Valmista kate segades hapukoor ja suhkrud. Vala ettevaatlikult küpsenud koogile ja pista 6minutiks 230kraadisesse ahju.
Keera ahi välja ja lase ahjus tund aega jahtuda. Seejärel lase koogil üleöö jahedas täielikult jahtuda.
Serveeri maasika-mündi või maasika-balsamico salatiga. Head maiustamist!

esmaspäev, 3. mai 2010

Kirevavärviline kerge salat mee-sinepi kastmega

See ühel kiirel lõunal kodus leiduvast värskest kokku segatud salat osutus üllatavalt maitsvaks ja kõhtupaitavaks koosluseks, mis lisaks heale maitsele ka värvikirevusega tuju tõstab.

Arvestuslikult ühe salati jaoks:
- meelepärast salatit (sobib spinat, põldsalat või muu kerge roheline)
- 4 kirsstomatit või 2 keskmist tavalist tomatit
- veerand pikka kurki
- 2-3 maasikat

Kastmeks sega kokku:
- 1 tl mett
- 1 tl soja
- 1 tl (teralist) sinepit

Peale meelepärast sinki ja murulauku.
(Mina kasutasin ahjus küpstatud sinepi-meemarinadis sea kintsuliha)

Rebi salat väiksemaks, tükelda tomat ja kurk suupärasteks tükkideks, puista salatile. Kõige peale lisa maasikakuubikud ja sink ning vala peale kaste. Kaunista murulauguga. Head isu!

pühapäev, 2. mai 2010

Kuuma suve oodates - kõige kreemisem, sametisem ja parem jäätis.

Kodus ise jäätise tegemine tundub paljudele ulmeline. Selleks on vaja spetsiaalset masinat, jäätisepõhja keetmine munakollastest ja koorest on paras ettevõtmine ning siis peab segu veel külmkapis 12 tundi jahtuma, enne, kui jäätist tegema saab hakkata.

Selle kõik võib aga unustada, sest Ragne leiutas täiesti geniaalse ja imelihtsa jäätiseretsepti. Pole vaja ühtki masinat peale miksri ja 15 minutit aega. Ja fantaasiat, sest jäätisepõhjale võib hulka segada kõike, alates küpsistest-kommidest mooside-siirupiteni välja.

Jäätis ise on tõesõna parim, mida olen söönud- imemaitsvalt koorene, sametiselt pehme ja kreemine - täpselt nagu vanasti. (Itaalia maasika-gelato on vaid parem.)

Põhiretsept, millest tuleb ca liiter jäätist:
- 600 ml rõõska koort (35%)
- 1 purk suhkruga kondenspiima (valge-sinisetriibuline konserv-purk on parim)

Vahusta vahukoor, kuni saad pehme vahu (kui miksri välja võtad langevad tipud tagasi ehk "soft-peak"). Sega hulka kondenspiim ja vahusta läbi. Viimasena lisa hulka soovitud lisand ja vahusta kergelt läbi. Pane hermeetilises topsis vähemalt 10ks tunniks sügavkülma.
Pildil olevale jäätisele purustasin käte vahel hulka 1 paki domino-küpsiseid.


Hästi sobivad ka piparmünt ja shokolaaditükid; mustsõstramoos; iirisekommid; Vana-Tallinna kooreliköör; maapähklivõi-indiapähklid; purustatud pistaatsiapähklid; laimimahla ja koort jne. Head katsetamist!
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...