esmaspäev, 14. veebruar 2011

Kuidas teha muretaigent - näpi kokku või ja jahu polegi nii lihtne

Liivataigen ja muretaigen on kaks nimetust mida enamik kasutab läbisegi (ka mina). Kuskilt on kõrvu jäänud, et liivataigen on magus muretaigen ehk siis suhkruterad tainas tekitavad justkui liivakrõmpsu, millest ka nimetus liivataigen. Kas ka tuhksuhkruga tehtud muretaigen, millel krõmpsu pole on siis liivataigen? Või on see hoopis magus muretaigen? Olgu nimega kuidas on, aga seda, et muretaigna valmistamiseks tuleb kokku näppida ohtralt võid ja jahu teab vist küll enamik.

See oli juba mõniaeg tagasi, kui valmistasime Teeninduskooli õppeklassis muretaigent - jahu lauale, külm või sekka ning muut kui aga kokkunäppima. Lasin kätel käia umbes nagu kass, kes mõnust patja kitkub, või sõrmede vahelt välja pressimas, kuni ühel hetkel märkas minu tegevust õpetaja , kes ütles, et muretaigent tehes ei tohi eales tainast kätega sõtkuda, sest see muudab taina venivaks ning küpsetised jäävad kõvad, mitte muredad. Minu jaoks oli see tõeliselt suur avastus ning ka suur õppetund - minu nüüdne muretaina valmistamine erineb varasemast täielikult, tulemuseks on tõeliselt muredad ja mõnusad küpsetised*. Ja mis eriti mõnus - tainas annab ka rullida :)

See on magusa muretaina (liivataigen?) põhiretsept, valmib 500 g tainast:
- 150 grammi toasooja võid
- 100 grammi suhkrut
- 1 muna
- 0,5 tl soola
- 0,5 tl küpsetuspulbrit
- 240 grammi jahu
Sega kokku muna, suhkur ja toasoe või. Mõõda lauale jahu, sool ja küpsetuspulber, sega läbi ning vala peale või mass. Haki jahu ja või pahtlilabida abil kokku, kuni saad munaputru meenutava massi. Nüüd suru mass käte abil 5-10 liigutusega kokku tainabatooniks (ära sõtku ega üleliia käsi kasuta), mässi kilesse ning lase jahedas 30 minutit puhata. Kasuta erinevate marjapirukate põhjana, valmista sefiirikorvikesi või magusaid kaneeli-suhkruküpsiseid. Tainas säilib külmikus 2päeva.

*Muretaina valmistamiseks on sul vaja kraba - mina kasutan ehituspoest ostetud pahtlilabidat.

10 kommentaari:

  1. pahtlilabidas on päris lahe mõte, mina olen suure s.t laia teraga kööginoaga ilusti hakkama saanud.

    VastaKustuta
  2. Mina sorgin ka noaga ja mäletan väga hästi, kuidas iga kord urisesin, kui ema (tüdrukute tööõpetuse ja ka kodunduse õpetaja, Salme Masso õpilane) käskis jälle selle noa kätte võtta ja võid lõikuma hakata. Ju ema lihtsalt jagas teooriat :)

    VastaKustuta
  3. Liilia ja Tuuli - ma olen ka ema käsul kunagi seda noaga hakkinud, mistõttu oli muretaina tegemine alati paras vastumeelne ettevõtmine.

    Pahtlilabidaga läheb aga väga kiiresti ja mõnusasti. Lisaks saab pahtlilabidaga hästi pannil erinevaid tainaid laiali ajada (brownie oma näiteks), määrida kaneelisaiu valmistades pärmitainale suhkru-kaneeli-või kreemi; siis rullist parajalt paksud kaneelisaiad lõigata ja puhastada lauda pärmitaina jääkidest ning veel palju muudki head teha - pahtlilabidas on igati väärt köögiabiline.

    VastaKustuta
  4. Mul on olnud asjast selline arusaam, et liivatainas on alati magus ja seda tehakse pehmest võist, mis lihtsalt segatakse muude ainetega (muna, suhkur ja siis jahu) kiiresti kokku.
    Muretainas võib aga olla nii soolane kui magus, vastavalt küpsetise iseloomule. Ja teen nii, et hakin külma või tükid jahuga puruks ja siis lisan muna või külma vee ja segan kiiresti tainaks.Seda saab väga mugavasti teha köögikombaini lõiketeraga, PULSE-funktsiooni kasutades.
    Sel minu jaotusel pole ilmselt TEKO-s õpetatuga mingit kokkupuutepunkti, aga vähemalt ise saan aru, kas teen mure- või liivatainast:))

    VastaKustuta
  5. Mari-Liis - liivataina nimetusega käib vist tõesti kokku kiirus - et suhkur ei jõuaks sulada.

    Ja köögikombainiga teha muretainast on minul hetkel veel unistus aga siis paneks jahu soolaga masinasse ja ülejäänud pasta sekka ning mõni hetk masin tööle - ongi valmis!

    VastaKustuta
  6. Pea kõigil sõnavõtnutel on siin erinevad arusaamad liiva- ja muretainast, nii ka minul :)

    Liivataigen on minu arusaamist järgi tulemuselt pudedam kui muretaigen - ehk siis vahe on selles, mis järjekorras ja mis momendil või-jahu-suhkru massile gluteeni tekitavat ainet lisada, olgu see siis muna või miski vedelik. Muretainal on kleepainet rohkem moodustunud ja see püsib ka seetõttu paremini koos; liivataigen see vastu on pudisem.

    VastaKustuta
  7. Mul on nii hea meel, et Google just selle lingi esimeseks viskas, kui muretaigna tegemist meelde tuletasin. Kujutasin ette, et tuleb suurem mässamine ja pläkerdamine, aga värske rabarber ootas koogiks saamist. Seda kokkusegamise nippi nähes kilkasin rõõmust, et saab ka lihtsamalt ja pärast ei ole kogu köök tainast täis. Mina panin muna asjad kaussi ja segasin kahvliga läbi ja jahusegu kallasin peale ja tõstsin kahvliga segamini. Pärast pidingi ainult nii palju käsi määrima, et tainas pätsiks teha ja kuna koostisained olid juba segamini, ei kleepunud midagi enam käte külge ka. Ma olin nii rõõmus, et läks ainult 5 minutit poole tunni sõtkumise asemel ja köök jäi puhtaks. Kilkasin, et nüüd võin iga päev kooki teha! :D Aitäh, Kätrin!

    VastaKustuta
  8. Oi, Keiu, kui lahe, et sain Sulle niipalju rõõmu tuua. Loodan, et kokkad siiani rõõmuga!

    VastaKustuta
  9. Mina teen miksriga :-) kiiresti saab ja mugav on samuti

    VastaKustuta
  10. Proovin ka tainast teha aga kas välja tuli, ei tea. Kas seda peaks eelküpsetama ka? Püüdsin seda teha kahe küpsetuspaberi vahel aga vist liiga vähe aega oli ahjus. Mis kraadiga oleks parim teha. Leidsin, et 200 soovitatakse. Kui õhukeseks selle rullima peaks, et tuleks mõnus põhi nt marjakoogile?

    VastaKustuta

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...