esmaspäev, 20. detsember 2010

Mehest, meest, turust ja sadamast - ehk minu isa kodumesi uuel uhkel Sadamaturul

Minu vahva isa on sunniviisiliselt hobikorras mesinik. Kuidas saab olla sunniviisiline hobi? No näiteks sedasi, kui kümmekond aastat maakondu põllunurgas tühjalt seisnud tarudest ühel kevadel mesilaspere toimetamas eest leiad ja suve lõpuks sul neid peresid juba kümnekonna jagu on. See oli eelmisel kevadel-suvel.

Kuna tarus toimetasid sellised õiged Eesti sorti vanakooli mesilased, kes on kurjad kui vanakuradid, kui keegi nende lennuteele ette jääb (mu ema maal tegutsedes paraku jäi ja sai alatihti nõelata), võttis isa selle aasta kevadel kõik tarud, ehitas mõned juurdegi, püüdis kinni kõik pereheitnud mesilas-sülemid ja pani nad elama värskelt ehitatud tarudesse ning viis kogu selle kupatuse metsa. Ja nii ta sündiski: Kesk-Eesti metsadest korjatud Metsade Mesi. Mesi on aus ja ehe, ning pärast vurritamist otse villitud - et sel võimalikult vähe masinatega küljes käia.

Kahe suvega on kogunenud tarusid juba nii palju, et pereringi ja sõprade-tuttavate meega varustamisest jäi nõks mett ülegi ja pakume seda nüüd laiemale ringile vast-avatud Sadama turul, mis asub Tallinnas, sadama piirkonnas, endises C-terminali hoones (suur must maja, mille kõrvalt väljusid tiiburid). Bussiga saab (nr2); Autoga saab - parkla on maja ees suur ja lai ning jala saab ka - eriti hõlbsalt muidugi suvel ja siis rõõmustab väsinud jalgu mereäärne kohvikutest tulvil promenaad.

Sadama turg on selline kihvt koht, kust ideaalis peaks üks toidusõber kätte saama kõik vajaliku. Et ei oleks enam vaja minna suurde poodi põhikraami ostma, edasi Piprapoodi vürtside jahile, sealt Stockmanni head juustu, oliiviõli ja balsamicot ning veini tooma ja siis on veel netipoed, kust kohaliku kraami käte saab. See kõik õnnestub nüüd osta ühelt turult. Nagu nad oma vahvas blogis ise ütlevad: "Nii ongi meil saaremaise lihakraami või Võrtsjärve kaladega kõrvuti lavaššiahi ja veinipood. Üks ei välista teist."

Pikk tee on käia, sest turg on värskelt avatud ja kõiki kaubaartikleid sealt veel ei leia, kuid kala- ja lihavalik on juba praegu oma naturaalsuse ja valikulaiuse poolest silmapaistev. Samuti on suur juustu ja kodumaise leiva valik.

Portugali veinipood ja kohalike õunte koda kohe sissepääsu külgedel on ka kindlasti sissekiikamist väärt.

Õhkkond on positiivne, suhtumine sõbralik ja keskkond soe, puhas ja kirgas. Tulge kaema, kauplema ja niisama hingama. Turul on mõnus. Ja tehke siis meie mee-letis, kus teil vastas rõõmsameelne Marju, suu magusaks!

Siinkohal suur suur tänu veelkord Helenile abi eest! Ilus on!

Kodutehtud piparkoogitaigen - annad sõrme, võtab käe

Piparkooke küpsetatakse nüüd küll igas Eesti peres. Paraku aga valmivad enamikes kodudes need jõuluaja kohustuslikud präänikud siiski poetaignast, mis tehtud margariiniga, täis lisaaineid, mis ühte korralikku piparkoogitainasse kindlasti ei kuulu.

Ma mõistan väga hästi lehttaina poestostmise tagamaid - olen seda ise valmistanud ja ega tihti ette ei võta küll - poest ostmine on siinjuures igati õigustatud, sest tegemine on vaeva-ja aeganõudev, aga piparkoogitaigent on valmistada imelihtne ja lisaks on tuba veel 2 päeva imelist jõululõhna täis.

Mulle meeldivad ilusad kuldsed, ent siiski parasjagu krehvtised piparkoogid - just sellised sellest tainast tulevadki. On ka neid, kellele meeldivad hästi tumedad, kergelt isegi kirbed, paksud ja pontsakad koogikesed - siis võib retseptis siirupi asendada tumeda siirupiga . Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ilmselt ka erinevaid meelis piparkoogimaitseid.

Ja kui juba tainas ükskord kodus tehtud saab, siis edaspidi enam poe oma ei taha ka. Minul on sel aastal valminud kokku 2,8 kg piparkoogitaigent.

Antud retsept on Nami-Nami kullavaramust, valmib 1,4 kg tainast:
- 2 dl e. 250 g siirupit (nt DanSukker hele siirup)
- 2 dl e. 170 g suhkrut
- 1 sl jahvatatud kaneeli
- 2 tl jahvatatud nelki
- 1 sl jahvatatud kardemoni
- 1 tl ingveripulbrit
VÕI pakk Santa Maria piparkoogimaitseainet
VÕI pakk Meira piparkoogimaitseainet + 1 tl jahvatatud kardemoni
- 250 g võid
- 2 muna
- 600 g nisujahu (u 1 liiter)
- 2 tl (triikis) söögisoodat

Kuumuta potis siirup koos suhkru ja jahvatatud maitseainetega keemiseni.
Tõsta pott tulelt ning sega juurde või. Kui või on sulanud, lase veidi jahtuda.
Lisa ükshaaval, vahepeal segades munad.

Sega omavahel jahu ja sooda ning lisa vähehaaval siirupi-võisegule.
Sõtku tainas hoolega läbi ja paki kilesse. Hoia vähemalt järgmise päevani külmikus.
Piparkoogitaina võid kuni paar nädalat varem valmis teha ja külmkapis säilitada.

Piparkookide küpsetamiseks rulli tainas jahusel laual õhukeseks
ja vajuta vormidega soovitud kujundid. Soovi korral määri piimaga.

Küpseta 200kraadise ahju keskosas 6-9 minutit.

Aknaga piparkookide valmistamiseks lõika vormitud kujundi keskele väiksem ava, tõsta ahjuplaadile ja pane ava keskele meelepärast värvi karamellikomm.

Küpseta 175kraadise ahju keskosas 8-10 minutit. Head meisterdamist!

pühapäev, 19. detsember 2010

Puuviljadest rõkkav Inglise jõulukeeks - meie jõululaua magus traditsioon

Kas te olete märganud poes enne jõule müügile saabuvaid suuri Inglise keekse, mida hingehinnaga müüakse? Mõtlesin varem, et küll peab seal sees oleme ohtralt säilitusaineid, et detsembri alguses hakatakse müüma Inglismaal tehtud keekse, mis peavad pehmed püsima jõuludeni.

Nüüd tean, et korralik, puuviljadest rõkkav jõulukeeks valmistatkse isegi kuni 6 kuud enne jõule valmis, seda vahepeal alkoholiga immutades ja hellitades, umbes nagu juustukeradega tehakse. Sellest ka üsna krõbe hind ja muidugi kõik need puuviljad, mida sinna lisatud on.

Sarnane jõulukeeks on nüüd juba mõned aastad ka meie jõululaual olnud. Muidugi mitte siis poest ostetud, vaid ikka ise tehtud. Kuigi ka see keeks soovitatakse nädalake-paar enne jõule valmis teha, et maitsed saaksid tõmmata, valmistasin ma selle eelmisel aastal jõulu eelõhtul ja kadus see laualt kiiresti ning maitses imeliselt nagu ikka.

Sel aastal tõmbavad mul juba valmis keeksid fooliumis jahedas, ent kaalun veel täna mõned keeksid juurde teha, sest jõulude ajal külla minnes on jõulukeeks külakostina suur hitt ja võõrustajatele alati meelepärane üllatus.

Kasutada võib meelepärased kuivatatud puuvilju, sekka kindlasti ka midagi hapumat - näiteks kuivatatud jõhvikaid. Mina kasutan enamasti rosinaid, aprikoose, papaiatükke, ananassitükke ja jõhvikaid, kirsse.

Retsept Nami-Nami varamust, mina saan antud kogusest 2 keeksi:
- 250 grammi toasooja võid
- 200 grammi suhkrut
- 4 suurt muna
- 275 grammi jahu
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 1,5 dl rummi/konjakit/alkoholiga glöggi
- 600 grammi kuivatatud puuvilju

Tükelda suuremad puuviljad väiksemaks (nt aprikoosid ja ploomid) lisa rosinad, jõhvikad, papaiatükid jms ning vala peale meelepärane alkohol. Lase 2 tundi kuni üleöö tõmmata. Sega vahepeal.
Vahusta toasoe või heledaks vahuks, lisa suhkur ja vahusta veel 5 min. Lisa ükshaaval munad, vahepeal vahustades, kuni muna on võiga segunenud. Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu. Viimasena sega juurde alkoholist nõrutatud puuviljad. Tõsta tainas võitatud keeksivormi, silu pealt ühtlaseks ja küpseta 175kraadises ahjus tunni jagu, kontrolli, et puutikk jääks kuivaks.

Kummuta vormist välja, lase täielikult jahtuda,
mässi korralikult fooliumisse ja jäta
jahedasse jõule ootama. Kui soovid, võid enne lauale panemist keeksi määrida kuumutatud aprikoosimoosi-glöggi seguga.

Ja kes veel ei usu, et tegemist on ülimaitsva küpsetisega siis äkki aitab veenda see hiigel-keeksi kuhi. Ilusat lähenevat jõuluaega ja mõnusat kokkamist!

neljapäev, 16. detsember 2010

Jõuluporteris hautatud sink pohlaglasuuris - jõululaua kuningas

Eestlase jõululaual on liha ikka ja alati aukohal olnud. Tradistiooniline jõulupraad - enamasti kaelakarbonaad, pikitud küüslauguga ja küpsetatud puuahjus on ka meil alati jõululaual - seda küll lapsepõlvekodus Põltsamaal, kus ema küllatulnuid hea-paremaga kostitab.

Enne maale sõitu saab ka linnas jõuluhõngulist liha teha ja mina, kui suure magusa-soolase koosluse austaja ei saanud kuidagi katsetamata jätta jõulusingi valmistamist, mis saab oma maitse magus-tummiselt jõuluõlult ja ümber pidurüü pohlaglasuurist. Tõeline jõuluõhtusöögi lauakuningas, pakkudes maitsenaudinguid igale külalisele.

Singi saab päevake enne valmis teha ning vahetult enne serveerimist sätendava magus-vürtsise glasuuriga katta. Nii saab ka kokk pidupäeval natuke hinge tõmmata.

Jagub kümnele-kaheksale:
- 3-4 kilone sealihast ahjupraad, mida suuremat osa katab kamar, seda parem

Haudeleem:
- 2 pudelit jõuluporterit (mina kasutasin A Le Coqi jõuluporterit)
- 1 liiter õunamahla
- vett
- 1 kaneelikoor
- 1 suurem sibul
- 1 spl soola
- mõned pipraterad

Pohlaglasuur:
- 5 spl magusamat pohlamoosi
- 5 spl haudeleent
- 1 tl sinepipulbrit
- 0,5 tl kaneeli

Seo liha ümberringi tugevasti kuumakindla nööriga kokku- umbes nii nagu enne suitsutamist tehakse. Pane potti, kata külma veega ja lase kiiresti keema tõusta. Kalla keev vesi ära, loputa liha puhtaks, puhasta pott.

Vala potti õlu, õunamhal, lisa pooleks murtud kaneelikoor, neljaks lõigatud sibul, sool ja pipar. Pane liha potti ja lisa nii palju vett, et liha kaetud oleks. Lase keema tõusta ning keeda kaane all tasasel tulel 4-6 tundi. Kui valmistad singi päev varem, lase sel leemes jahtuda. Hoia külmas.

Enne serveerimist eemalda singilt nöör ja kamar. Lõika rasva sisse diagonaalis kahte pidi sisselõiked.

Glasuuri valmistamiseks sega kastrulis pohlamoos, haudeleem, sinepipulber ja kaneel. Lase keema tõusta ning keeda mulinal, kuni glasuur pakseneb (ca 5 minutit). Vala aeglaselt lihale, lase glasuuril lõigete vahele imbuda. Küpseta 200 kraadises ahjus 15-20 minutit, kuniks liha on pruunistunud ja glasuur tumepunane.

Serveeri koos õlles hautatud vürstikapsastega.
Sink sobib külmalt suurepäraselt võileiva katteks.

*Pildid Kaarel Oja.

teisipäev, 14. detsember 2010

Salapäraselt krõbedad piparkoogivahvlid pohla-kohupiimavahuga

Nostalgilised vahvlid on igale eestlasele meeltmööda magusapoolis. Meie peres valmistas ema jõulude ajal alati eriti maitsvaid ja imeliselt lõhnavaid piparkoogivahvleid. Selleks pehmendas ta piparkoogitaina ja segas sellele juurde veel ohtralt erinevaid saadusi, kuni sai vedela, vahvlitaina konsistentsiga piparkoogitaina. Üsna keeruline protsess, kas pole?

Just selle tõttu olen juba pikemat aega katsetanud erinevaid retsepte, et lapsepõlves saadud meelis jõulumaiust lihtsamalt järgi teha.

Veel oli minu soov saada eriti õhukesi, mõnusalt krõbedaid, võib öelda, et isegi pitsiliselt kergeid vahvleid.
Tänu salakoostisosale jõuluporterile ongi need vahvlid luksuslikult õhkõrnad. Lisaks jõuluselt piparkoogimaitsega, täidetud sametpehme pohla-kohupiimavahuga.

Kuigi valmistamine nõuab tiba aega küpsetamise näol, saab sellest kindlasti hitt nii laste kui täiskasvanute seas, kõigil oma lemmiknüansid.

Jagub kuuele.

Taina jaoks:
- 1 dl nisujahu
- 2 dl jõuluporterit (Hästi sobib magusapoolne ja tummine A Le Coqi jõuluporter)
- 0,5 dl piima
- 1 suur muna
- 3 spl suhkrut
- noaotsatäis soola
- 1 tl piparkoogimaitseainet
- 1 spl sulatatud võid või õli
Kreemi jaoks:
- 4 dl vahukoort
- 400 grammi meelepärast kohupiima
- 3 spl suhkrut
- pohlamoosi

Valmista tainas eelneval õhtul. Klopi muna suhkruga lahti. Sega omavahel jahu, sool ja piparkoogimaitseine. Lisa munale ja sega ühtlaseks. Kalla juurde õlu ja piim, sega läbi. Viimasena lisa rasvaine. Sega ühtlaseks. Saad kaunilt karamellivärvi vedela taina. Lase üleöö külmkappis tõmmata.

Järgmisel päeval sega tainas kergelt läbi ja küpseta krõbedad vahvlid. Keera iga vahvel ettevaatlikult kohe pärast küpsetamist kiiresti torbikuks.

Kreemi valmistamiseks vahusta koor pehmeks vahuks, sega hulka suhkur ja kohupiim, seejärel lisa pohlamoos ning sega kreem kergelt läbi. Täida ettevaatlikult vahvlid ja serveeri kohe. Mõnusat meisterdamist!

esmaspäev, 13. detsember 2010

Jõulused pisi-pavlovad pohlamoosi ja särtsuva rosé pipraga

Pavlovast olen ma varem kirjutanud. Siis sai tehtud suur tort metsmaasikatega. Sel korral tegin aga ühe suure asemel kuus pisemat koogikest - igale sööjale oma väike lumemütsike - oluliselt nooblim, samas mässamist palju rohkem pole. Rosé pipar lisab viimase lihvi maitsekooslusele ja sobib koogikesele pareminigi, kui paljudele soolastele roogadele.

Kuna olen vahepeal usinasti küpsetamise põhitõdesin õppinud, panen siia ka valmistamisprotsessi uuesti kirja - ehk ilmneb mõni uus nipp.

Valmib 6 bezee-pesa:
- 2 suurt munavalget (kasutasin Kikerikii vabakäigu kanamune)
- näpuotsatäis soola
- 100 grammi suhkrut
- 2 tl vaniljesuhkrut
- 0,5 tl maisitärklist
- 0,25 tl (valgeveini) äädikat
- 200 ml vahukoort
- haput moosi/värskeid hapusid marju
- rosé pipart

Vahusta külmad munavalged näpuotsa soolaga keskmisel kiirusel kuni saad vannivahtu meenutava hallikas-valge vahu. Tõsta kiirust, kuni saad ühtlaselt valge vahu. Seejärel lisa kolmes osas suhkur, vahepeal umbes 2 minutit vahustades. Pärast viimase suhkruosa lisamist vahusta veel 5 minutit, kuni saad tugeva, läikiva habemeajamisvahtu meenutava vahu. Sõelu vahu peale maisitärklis, vaniljesuhkur ja äädikas ning sega õrnalt vahtu alt üles tõstes läbi - ära üle sega, nii kaotab munavalgevaht õhku.

Tõsta küpsetuspaberile vahutupsud, vooli neile meelepärane kuju. Pane 160kraadisesse ahju ja keera kuumus koheselt 110 kraadi peale. Küpseta 35 minutit ja keera ahi kinni. Lase 10 minutit ahjus seista, seejärel ava ahju uks ja lase lõplikult jahtuda.
Vahusta koor natukese suhkruga, vahetult enne serveerimist jaota see koogikeste peale. Lisa meelepärast haput moosi või värskeid marju. Mina keetsin kokku 200 grammi värskeid jõhvikaid, ajasin need läbi sõela ja lisasin 70 grammi suhkrut. Kaunista rosé pipraga. Head maiustamist!

Jõuluaegse pidusöögi üllatusampsud porteritainas - kapsapirukad ja verivorstiplaadipirukas

Jõulupühad lähenevad tohutu kiirusega ja enamikes peredes on esimesed verivorstid juba ammu söödud - nii ka meil. Olen oma tutvusringkonnas päris mitu korda kuulnud, et enne jõule ei söö me ühtki verivorsti-hapukapsast, sest isu saab neist nii kiiresti täis. Katsetasin eelmisel aastal seda teooriat ja jõuluroogade suure austajana jäi minule sellest paarist korrast jõulude ajal siiski väheks.

Sel aastal alustasin jõuluroogadega üsna varakult pihta, et jaanuaris enam verivorsti poest otsima ei peaks, nagu eelmisel aastal. Lisaks on Nami-Namis käimas väga armas ja inspireeriv koos-kokkamine, kus šnitti võetud Skandinaaviamaadelt. Nimelt tähistatakse nii Soomes, Rootsis kui ka mujal sealkandis enne suurt jõuluõhtut nn. väike-jõuluõhtu või jõuluootepidu, kus laual erinevad jõulupärased road - nii saab ilusal ajal kohtuda ka nende sõprade/sugulastega, kelle juurde 24-26 detsembril ei jõua.

Need kaks retsepti siin sobivad sellisele jõuluoote peole ideaalselt. Need soolased pirukad on huvitav ja eriline eelroog, tore üllatus sööjatele, sest peidavad endas vägagi jõululist täidist.

Õlletainas on mõnusalt krõbe ja suussulav, mis küpseb imekaunilt kuldseks. Hapukapsas täidises annab pirukale mõnusalt maitsevunki, juust ja peekon lisavad tummisust.

Verivorsti-pohlamoosiga plaadipirukas on amps julgematele, mis tekitab oma erilisusega lauas kindlasti kõneainet. Kuigi traditsioonilised maitsed, omandavad need sellisel kujul serveerides täiesti uudse ilme.

Taina jaoks:
- 350 grammi võid (toasoe)
- 6 dl jahu
- 2 dl jõuluporterit
- 1 tl soola

Täidise jaoks(1):
- 400 grammi õlles hautatud hapukapsast*
- 200 grammi meelepärast sulajuustu
- 200 grammi peekonit või suitsusinki
- soola, pipart
Täidise jaoks(2):
- 400 grammi meelepäraseid verivorste
- 100 grammi jagu pohlamoosi

Valmista tainas.
Sega omavahel jahu ja sool, lisa toasoe või ning õlu, sega ühtlaseks, kuni moodustub sametine, pehme tainas. Pane pooleks tunniks külmkappi tõmbama.

Valmista täidis. Prae pannil hakitud peekon/suitsusink, sega hulka õlles hautatud kapsas, lisa juust ja sega täidis ühtlaseks. Maitsesta soola-pipraga. Jahuta.

Teise täidise jaoks koori verivorstidelt nahk ja murenda sisu väiksemateks tükkideks.

Jaga tainas kaheks. Pane pool tainast tagasi külma. Rulli üks osa tainast hästi jahusel laual lahti ca 7mm paksuseks. Lõika suure klaasiga ringikujuline tükk, aseta võitatud muhvinipanni/ramekini ning suru ühtlaselt vormi külgedele. Korrigeeri vajadusel järgmise tainatükki suurust. Vooderda kõik vormid.

Jaga hapukapsa täidis võrdselt vormidesse ja kaunista pealt meelepäraselt tainaribadega. Määri munamäärdega ja küpseta 200 kraadises ahju keskosas kuldseks (20-25minutit). Serveeri kohe.

Jaota teine osa tainast kaheks ja rulli jahusel laual kaheks võrdse suurusega ristkülikuks.

Tõsta üks tainaplaat ahjuplaadile, määri peale pohlamoos ja kata ühtlaselt verivorsti tükkidega. Aseta peale teine tainaplaat, suru näppudega ääred kõvasti kinni, määri munamäärdega ja küpseta 200 kraadises ahjus kuldseks (ca 20-25minutit). Serveeri kuumalt. Ilusat jõuluootust!

Õlles hautatud vürtsikapsad - traditsioonilise jõululaua aromaatne täiendus

Õlles hautatud hapukapsad on ääretult maitsev ja palju tervislikum alternatiiv Eesti traditsioonilistele hapukapsastele.
Maitset jagub roale enam kui küll, julgemad lisavad lõpus kuuma vürtsidega.

Jagub kümnele/kaheksale:
- 1 kg mahedamat hapukapsast (minu lemmikuks on Uus-Kongo talu kapsas)
- 1 liiter porterit
- 1 spl võid
- 2 spl fariinisuhkrut
- 5 spl õunapüreed
- 1 tl kaneeli
- 1 tl jahvatatud ingverit.

Sega pannil või, suhkur, õunapüree ja õlu. Lisa kapsad, sega läbi ja hauta kaane all aegajalt segades tunni jagu. Eemalda kaas, tõsta kuumust ja prae kapsaid pidevalt segades, kuni vedelik on aurustunud.* Soovi korral lisa maitseks 1 tl kaneeli ja jahvatatud ingverit. Sega läbi ja serveeri.**

* Sedasi valmib täidis pirukate jaoks.
** Võib ka päeva varem valmis teha, kapsas muutub uuesti läbikuumutades ainult paremaks.

neljapäev, 2. detsember 2010

Mõnusad kohupiimataskud - tuuletaskud nagu vanasti!

Vähene postituste arv siin lehel ei tähenda mitte seda, et minu huvi kuidagi kokkamise vastu vähenema hakkaks, vastupidi, huvi ainult kasvab ja et kõiki küpsetamisega seotud nüansse paremini mõista käisin viimasel kolmel kuul omandamas teadmisi pagar-kondiiter erialal. See kiire aeg, koos iganädalaste mitmete küpsetamistuuridega on nüüd läbi ja vast jääb ka rohkem aega kirjutamiseks.

Kooli mõjud kumavad aga blogi retseptivalikust veel mõnda aega kindlasti läbi - paljud (taas)avastatud vanakooli retseptid vajavad veel mõnekordset läbitegemist, et isu klassikast korralikult täis süüa.

Tuuletaskud on üks nendest magusasjadest, mis minule alati hirmsasti meeldinud on, aga mida mu ema kodus kunagi ei teinud. Ütles, et need on keedutainast ja tema ei hakka sellega mässama. Terve lapsepõlve ja aastaid järgigi veel mõtlesin vahel ikka oma peas, et kuidas sellised ilusad taskud seal suure vee sees valmis keevad? :)

Nüüd aga, pärast koolitust on kõik taina valmistamise nipid ja tehnilised nüansid teada ning jagan neid ka teiega. Retsept pärineb TEKO varamust.

Valmib umbes 20 taskut (sõltub suurusest):
- 220 grammi vett
- 50 grammi võid
- 5 grammi soola
- 220 grammi nisujahu
- 4-5 muna
Täidiseks:
- 300 ml vahukooort
- 500 grammi kohupiima
- 200 grammi suhkrut
- 1-2 tl kvaliteetset vaniljesuhkrut

Kuumuta potis vesi, või ja sool keemiseni. Lisa korraga kogu jahu ja sega kiiresti, kuni moodustub ühtne, tükkideta tainapall - see võtab aega 2-3min.

Eemalda pliidilt ja lase tainal jahtuda. Kui tainas on toatemperatuuril hakka lisama ÜKSHAAVAL mune, pidevalt tainast mikserdades. Kui tainas on enam ei läigi ja on ühtlane, lisa järgmine muna. Mikserda tainas taas ühtlaseks.

Kui oled lisanud 4 muna, võta näpuotsaga tainatups ja vaata, kas selle tipp langeb aeglaselt alla. Kui ei, lisa veel pool muna. Pead saama sametise taina, mis kukub lusikalt ühtse suure tükina, aga on siiski parajalt pehme, et seda saaks pritskotiga pritsida. Vajadusel lisa ka teine pool 5ndast munast.

Pritsi kotiga või tõsta kahe lusika abil plaadile meelepärased tainapallid ning pritsi näppudega peale vett. See aitab tainal vett kinni hoida, sest esmalt aurustub vesi plaadilt ja alles seejärel tainast, mistõttu kerkivad taskud korralikult tühjaks.
Küpseta 16 min 200 kraadi juures, ahju ust ei tohi avada. Seejärel keera ahi 180 peale, küpseta veel 4 minutit, tõmba ahju uks kergelt irvakile ja küpseta, kuni taskud on kuldsed ja kerged.

Täidise jaoks vahusta koor suhkrutega ja sega ettevaatlikult kohupiimaga.

Kõige parem on täita taskuid kondiitripritsi abil - otsid tasku peal mõne väikese avause(mis sinna enamasti küpsemise käigus tekib), pistad sealt pritsi otsa sisse ja pigistad täidise ettevaatlikult taskusse :)
Kui auku pole tekkinud, tehakse väike auk taskule ise - külje peale, mitte kunagi põhja sisse, nagu meil poodides tihti näha on.
Kui pritsiga jamada ei viitsi, võib tasku ka lihtsalt ettevaatlikult pooleks lõigata (aga mitte lõpuni läbi, vaid et jääks selline merekarbi moodi avatud tasku) ja sinna lusikaga siis täidis vahele tõsta ja pooled uuesti kergelt kokku suruda. Ning pealt ikka tuhksuhkruga kaunistada. Mõnusat nostalgitsemist!

pühapäev, 28. november 2010

Piparkoogilised glasuurmuhvinid - küpsetame tuppa jõululõhna

Panin just külmkappi esimese satsi piparkoogitainast tõmbama. See on mul teine aasta teha piparkoogitainas kodus ise - koogikesed saavad palju maitsvamad ja ausad - pole margariini, säilitusaineid ja muid halbu lisandeid. Valmistamine käib kiirelt ja siidpehme taina sõtkumine on mõusalt teraapiline, eriti piparkookide järgi lõhnavas köögis.

Kuna piparkoogitainas peab tõmbama, enne kui sellest piparkooke küpsetada saab tegin esimese advendi puhul lauale hoopiski toorjuustuglasuuriga piparkoogihõngulisi muhvineid ehk cupcake'e. Mõnusad muhvinid muudab eriti hõrguks ja pehmeks suur kogus kõrvitsapüreed.

Sobivad hästi pakkuda ka külalistele, näiteks jõulueelsel õhtusöögil, mille teemaline kooskokkamine ka hetkel nami-namis toimumas on.

Valmib 12 cupcake'i:
- 120 grammi nisujahu
- 120 grammi suhkrut
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 1 tl soodat
- 2 tl kaneeli
- 1 tl jahvatatud ingverit
- natuke riivitud muskaati
- noaotsatäis soola
- 40 grammi võid
- 2 muna
- 120 ml piima
- 200 grammi kõrvitsapüreed
Glasuur:
- 200 grammi toorjuustu
- 50 grammi võid
- 3 tl tuhksuhkrut
- 1 tl sidrunimahla
Kaunistuseks kreeka-pähkleid.

Pane kuivained kaussi, lisa toasoe või ja sega (miksriga) kuni saad liiva meenutava puru. Lisa juurde piim ja mikserda ühtlaseks, seejärel sega sisse munad. Viimasena lisa kõrvitsapüree ja sega kergelt läbi.

Jaota tainas 12-sse pabervormi ja küpseta 170kraadi juures alumisepoolsemal restil 25 minutit. Lase jahtuda.

Valmista glasuur - selleks klopi või kohevaks, sõelu juurde TUHKsuhkur, lisa toasoe toorjuust, sidrunimahl ja sega ühtlaseks. Glasuuri muhvinid. Kaunista kreekapähklitega. Ilusat jõuluaja algust!

kolmapäev, 17. november 2010

Midagi julgetele vol3 - (põdra)maksapasteedi kodune valmistamine

Kui varasemad postitused (see ja see) on olnud midagi julgetele sellest aspektist, et saba ja süda süüa nõuab väikest kokkuvõtmist ja julgustükki, sest pole päris tavalised koostisained-road, mida tarbida, siis maksapasteet on täitsa tavaline Eesti kodutoit, mida tarbib enamik suurima hea meelega ja siinne julgustük seisneb hoopiski selles, et seda kodus ise teha.

Ärge nüüd arvake, et see on hirmus keeruline, kaugelt mitte, julgust on vaja selleks, et leida aeg, tahtmine ja viitsimine ise midagi nii lihtsat (aga aeganõudvat) teha, sest pasteeti saab ju poest osta ja mis ma ikka kodus mökerdan jne.

Pasteeti kodus teha on tõesti ääretult lihtne ja boonuseks on tõsiasi, et pasteet ei sisalda suuremas jaos seapekki, tärklist, soja ja maitsetugevdajatest üleküllastatud keemilisi maitseaineid. On vaid maks ja juurviljad. Ja keerulist pole ausalt midagi, tibake kulub vaid aega.

Mina olen pasteeti teinud põdramaksast, aga sobivad ka teised maksad.
Saab suure koguse pasteeti.
- 1 kg maksa
- 0,5 kg porgandit
- 0,5 kg sibulat
- rohelist terapipart
- soola
- praadimiseks õli
- 100 grammi võid
- 5 spl brändit või konjakit
- muskaati

Tükelda maks ja pane piima sisse likku. Puhasta-koori-tükelda sibulad-porgandid, uhmerda roheline! pipar.

Tõsta maks sõelale nõrguma, patsuta köögipaberiga kuivaks. Prae maks koos sibula ja porgandiga kiiresti kuumal pannil. Maitsesta ohtra soola ja pipraga. Sellist kogust tuleb praadida kolmes jaos.
Tõsta praetud saadused potti, lisa 5 spl vett ja kuumuta madalal tulel kaane all aegajalt segades tunni jagu.

Lase segul natuke jahtuda ning aja läbi hakkliha masina. Mina teen seda tavaliselt kaks korda.
Klopi (miksriga) maksapasteedi hulka või, maitsesta konjaki ja muskaadiga. Vajadusel lisa soola. Jaota anumatesse, lase jahtuda-tahkuda.

Serveeri hea musta leiva ning (nüüd midagi julgematele) - piparmündi zeleega. Töötab imeliselt!
Head mökerdamist! :)

teisipäev, 16. november 2010

Midagi julgetele vol 2 - hirvesüdamevõiku

(Nooblimas) restoranis kõlaks selle roa nimetus umbes nii - rukkileival serveeritud portveinis glaseeritud hirvesüda õunakastmega rukolapadjal.

Aga ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja seda hirvesüdamevõikuks nimetada. See on küll imemaitsev ja erutav ja erakordne, aga siiski, pärast tööd, 10 minutiga kokku tehtud kiire eine.

Siinkohal suur tänu varustajale imelise liha ja elamuste eest. Ja link - midagi julgetele vol 1 juurde.

Hirvesüda ja südamed üldse on Eestis veel vähe hinnatud kaup - müüakse neid tihti koeratoiduks ja sügavkülmutatult, kuid tegelikuses on südameliha ääretult hõrk maitseelamus. Nooblites restoranides aegajalt ikka südameliha kohtab.

Õigesti töödeldes jääb süda pehme ja ääretult maitsev. Proovige kindlasti. Kanasüdamed on juba üsna hästi kättesaadavad ja kuigi erineb siin kirjutatust vägagi, on elamus ja vaheldus siiski vähemalt sama suur.

Jagub neljale:
- 1 hirvesüda
- 4 viilu korralikku rukkileiba (poest on parim Borodino leib)
- 100 grammi rukolat
- 8 spl õunapüreed
- 1 klaas/ca 250 ml portveini
- 1 tl suhkrut
- soola, värskelt jahvatatud pipart
- head oliiviõli
- praadimiseks õli ja võid

Puhasta süda kelmetest ja lõika suupärasteks tükkideks. Kuumuta pannil õli ja või ning prae kiiresti kõrgel kuumusel süda (võtab max 5min). Maitsesta soola, pipraga.

Lisa pannile portvein ja 1 tl suhkrut ning redutseeri kõrgel kuumusel, kuni portvein on kokku keenud ja südametükid kaunilt punasätendavad.
"Loomapiinamine südamega"
(Küpsis sai lõpuks muidugi ka oma jao)

Aseta taldrikule hästi kergelt röstitud leivaviil, selle peale 2 spl õunapüreed, sinna peale rukolalehed. Nirista peale natuke head oliiviõli. Jaota glaseeritud südametükid leibadele, raputa peale soola ja purusta värsket pipart. Serveeri kohe. Julgust ja pealehakkamist!

esmaspäev, 15. november 2010

Cupcakes - tõlkimatu nimega kreemised muffin-maiused Ameerikamaalt

Cupcake on paras pähkel. Kui valmistada pole neid teab mis keeruline, siis Eesti keeles neile nime leida on vägagi raske ülesanne.

Otsetõlke sõna -tassikook- ei sobi kohe kuidagi. Pole sel kõla ega ka tegema-sööma kutsuvad külge. Ega me ju tiramisut tõlgi: tõsta-mind-üles-kook. Samas jälle cupcake on liiga võõrapärane, et teda otse ja püsivalt kasutusele võtta. Nagu brownie nimigi. (Rahu ja selguse mõttes mainin, et antud hetkel on tegemist minu isikliku arvamusega, mida kellelegi peale ei suru)

Hoolimata oma tõlkimatust nimest on cupcake üks ütlemata hea ja mõnus ja tore maius. Valmistada on võimalik neid lõputuarv erinevaid variatsioone (vanilje, pähkli, sidruni, mustika, virsiku-koore, maasika-juustukoogi, coca-cola, kirsi-cola jne maitselisi). Muffinist eristab cupcake´i suurus (nad on tiba väiksemad) ning külluslikum sisu ja kate. Cupcake on alati, ALATI kaunistatud kreemiga.

Need siin on hästi klassikalised, tugevalt shokolaadised, üldse mitte magusad väikesed luksuslikud koogikesed, peal toorjuustu-shokolaadikreem.

Retsept Hummingbird Bakery legendaarsest varamust. Kergelt mugandatud.

Valmib 12 glasuurmuhvinit (väike nimekatsetud aga ebaõnnestunud, vist, sest kaetud on need kreemi, mitte glasuuriga ((ingl.creamcheese frosting)):
- 100 grammi nisujahu
- 120 grammi suhkrut
- 1,5 tl küpsetuspulbrit
- suts soola
- 40 grammi toasooja võid
- 30 grammi tumedat, kvaliteetset kakaod
- 1 muna
- 120 ml piima
- vaniljeekstrakti või - suhkrut
Kreemi jaoks:
- 50 grammi toasooja võid
- 150 grammi toorjuustu
- 50 grammi tuhksuhkrut
- 50 grammi kakaod

Sega omavahel jahu, suhkur, sool, küpsetuspulber. Sõelu hulka kakao. Sega sisse (miksriga) toasoe või, kuni saad kergelt puruse massi.

Klopi teises anumas kokku piim, muna ja vaniljeekstrakt (kui kasutad vaniljesuhkrut, lisa see alguses kuivainetele).Vala pool segust jahu hulka ja sega ühtlaseks. Vala ülejäänud vedelik taina hulka ja sega nii kaua, kuni koostisained on just segunenud - ära üle sega, nii saad tihked kõvad koogikesed.

Jaota tainas 12 pabervormi ja küpseta 170 kraadises ahju keskosas 20-25 minutit, kuni koogikesed peale vajutades tagasi vetruvad.

Valmista shokolaadi-toorjuustukreem. Selleks vahusta või heledaks vahuks, sega hulka sõelutud tuhksuhkur ja kakao ning toorjuust. Sega ühtlaseks.

Glasuuri jahtunud koogikesed, serveeri maitsva tee või kvaliteetse kohvi kõrvale. Head meisterdamist!

teisipäev, 9. november 2010

Juustukoogi-brownies: 2 imehead ühes tükis

See inglisekeelne nimetus pealkirjas on minu meelest täitsa õigustatud - kui juustukook on juba Eestis laialt käibel-teada tuntud, siis nii heale asjale nagu brownied pole mina veel mõistlikku eestikeelset vastet kohanud. Pruunikud?

Brownie on kuulus Ameerikas populaarne koogike, mis sisaldab ohtralt võid ja shokolaadi. Tiba pikem kirjeldus ja tervislikum retseptike selles varem avaldatud postituses. Muideks, üha enam pakutakse browniedele vastukaaluks ka blondieseid, mis enamasti on kas kaerahelbe või muu tervilikuma lisandiga. Et siis pruunikud ja blondid?

See idee, liita kokku mahedalt siidine juustukook ja tummine brownie pärineb David Lebovitzilt, kes on Ameerika kondiiter ja kes elab juba aastaid Pariisis. Kuna Pariisis on toorjuust äärmiselt kallis, leiutas ta viisi, kuidas seda oma lemmikut siiski nautida, ilma, et retsept kannataks. Välja tulnud kooslus on blogis nii populaarne, et google annab otsingus sellele isegi soovituse. David Lebovitzi kihvt (inglisekeelne) blogi on siin.

Meie köögis on Lebovitzi retsept kerge muganduse saanud - vähem võid, rohkem juustukooki, sest Farmi Köögitoorjuust on väga mõistlikus hinnas ja hea ka. Need ruudukesed on meil alati suur hitt, lausa lemmik ning ka külapeal ainult kiita saanud :)

Brownie segu:
- 60 grammi võid
- 115 grammi shokolaadi (Fazer Block tume või Bitter)
- 100 grammi suhkrut
- 2 toasooja suurt muna
- 70 grammi nisujahu
- 1 spl kuhjaga kakaopulbrit
- tiba soola
- 1 tl vaniljesuhkrut/-ekstrakti
- 80 grammi shokolaaditükikesi*
Juustukoogi segu:
- 400 grammi toorjuustu
- 2 muna
- 60 grammi suhkrut
- 3 tl vaniljesuhkrut/-ekstrakti

Lõika või ja shokolaad väiksemateks tükkideks ja sulata vesivannil. Eemalda kuumuselt, lase hetk jahtuda ja lisa hulka suhkur, seejärel klopi hulka munad. Lisa jahu, kakao, sool ja vanilje ning sega tainas ühtlaseks. *Kui soovid, lisa kõige lõpus 80 grammi hakitud shokolaadi või shokolaaditükikesi. Määri ca 30X20cm suurune kandiline ahjunõu korralikult võiga ning tõsta brownie-segu vormi. Silu ühtlaseks.

Juustukoogisegu valmistamiseks sega kokku toasoe toorjuust, suhkur, munad. Tõsta vormi ja sega kergelt mõnest kohast alt-üles, et saaksid siiruviirulise pinna.

Küpseta 175 graadises ahjus 35minutit. Lase jahtuda, eemalda vormist ja lõika ruutudeks. Head maitsmist!

esmaspäev, 1. november 2010

Parmesani-singi pärg: kontorisünnipäeva kuningas

Meil on tööjuures kujunenud nii, et kui kellelegi on sünnipäev, siis on laual pea alati ka mõni maitsev soolane stritsel/pärg. Enamasti singi-juustu, vahel ka spinati-kana, alati maitsvad. Ja just seeongi positiivne - meie pea 40 pealises kontoris söövad kõik soolast stritslit hea meelega, keegi ei jää mõnusa ampsuta.

(Minu sünnipäeval muidugi nii lihtsalt ei pääsetud, sest minul olid laual hoopis rukolasalat ja arbuus fetajuustuga)

Viimasest märkusest hoolimata on need samused soolased stritslid/pärjad ka minu lemmikud ja kodus valmistatu on veel kordades parem, kui poest saadu. Eriliseks maiuseks lisan vahele parmesani tüüpi juustu (Forte sobib).

Valmib suur pärg. Tainaretsept pagar-kondiitri õppuselt.

Pärmitaina jaoks:
- 400 grammi jahu
- 15 grammi suhkrut
- 40 grammi võid
- 1 muna
- 20 grammi pärmi
- 5 grammi soola (1tl)
- 150 grammi vett
Täidis*:
- 50 grammi riivitud parmesani tüüpi juustu
- 50 grammi tavalist riivitud juustu
- 200 grammi (suitsu)sinki
- majoneesi

* Täidise kogust võib julgelt kahekordistada, nii saad hästi mahlase ja rikkaliku lisandiga pärja.

Lahusta pärm käesoojas vees. Sõelu jahu kaussi lisa sool, suhkur, muna, pärmivesi ja toasoe või. Sõtku ühtlaseks, et tainas käte ja kausi küljest lahti lööks. Raputa kergelt üle jahuga ja lase soojas-niiskes kohas rätiku all tunnike kerkida.

Täidise valmistamiseks haki sink, pane kõrvale. Lisa riivitud juustudele nii palju majoneesi, et saaksid mõnusa määritava pastataolise massi.

Kui tainas on kerkinud, sõtku kergelt läbi ja rulli ca 1 cm paksuseks ristükilikuks.
Määri peale juustupasta, laota ühtlaselt peale sink ja voldi kolmeks kokku. Suru käega tainarulli lapikuks ja õhemaks, et õhk välja läheks. Lase 10 minutit puhata!!
Lõika kolmeks ja punu patsi nii, et lahtilõigatud osa jääks patsi peale. Vormi ümmarguseks pärjaks, punudes otsad omavahel kokku.
Lase 15 minutit rätiku all kerkida, määri munaga ja küpseta 190 kraadises ahjus kuldseks (ca 20-25minutit). Sobib serveerida ka külmalt. Head tähistamist!

pühapäev, 31. oktoober 2010

Et esmaspäev oleks vähem sinine - kodutehtud nutella

Käsil on kiired ajad, kus hommikusöögiks putru keeta ei jõua ning õhtul 8 paiku koolist jõudes kaua paja ees ei seisa. Nädalavahetused olen praktikal ühes profiköögis veetnud, mistõttu pole kodus enam ei jaksu, ega suuremat kihkugi kokkata. Kogu elevus ja kirg on päeva jooksul tortidesse, kookidesse, saiakestesse panustatud. Tänane pühapäev oli mul aga kohustustest prii ja veetsin sellest mõnusalt mitu tundi köögis.

Et uut algavat nädalat ja sinist/pimedat esmaspäeva natuke kirgastada valmistasin hommikusaiale määrimiseks nutellat ehk shokolaadi-pähklivõid. Kodutehtud nutella maitseb täpselt nagu päris, ainult parem :)

Retsept namist. Või kogust vähendatud.
- 150 grammi metsapähkleid
- 115 grammi tumedat shokolaadi
- 40 grammi magedat võid
- 0,75 dl kakaopulbrit
- kuni 1,5 dl tuhksuhkrut
- tsipa soola

Rösti metsapähklid 220 kraadises ahjus, kuni need on kuldsed ja aromaatsed. Võtab umbes 5 minutit, jälgi hoolega, et kõrbema ei läheks. Hõõru pähkleid kergelt köögirätiku sees, et koored eemaldada, kui kõik ei tule, pole hullu.
Purusta pähklid blenderis või köögikombainis, kuni saad ühtlase pasta. Varu kannatust, see võtab natukene aega. Sulata shokolaad ja või vesivannil, lisa pähklipastale. Sega läbi. Lisa kakao, 4 spl tuhksuhrut ja sutike soola, sega blenderiga läbi. Lisa veel nii palju suhkrut, et saaksid enda maitsele sobiva magususe.
Vala purki tahenema. Naudi pehmel saial. Valgemaid-helgemaid hommikuid!

esmaspäev, 25. oktoober 2010

Väikesed juustukohrud - mõnus soolane amps hommikuks, lõunaks, õhtuks

See on üks neist retseptidest, mida nähes teadsin kohe, et pean seda proovima ka ise võimalikult kiiresti järele teha. Juba nimi oli mõnusalt omapärane.

Sõna kohr, kohru, kohrus kasutab EKI pinnavormide iseloomustamiseks, mis tähendab alt õõnsat, üles kerkinud moodustist. Need ampsud on ka omamoodi pinnamoodustised, sest lihtsast vedelast tainast kerkivad lopsakad, õhulised sufleed, pakkudes ahju kiigates täitsa meelelahutuslikku vaatemängu. Sobivad pakkuda hommikusöögilaual (taina saab eelneval õhtul valmis segada) või ka lõunal-õhtul supi kõrvale või niisama näksimiseks.

Valmistamine lihtsamast-lihtsam, suflee keerukusest pole juttugi. Retsept nami-namist. Valmib 12 kohru.
- 2,5dl piima
- 2 muna
- 2,5 dl nisujahu (150grammi)
- 1 spl sulatatd võid
- 0,5 tl soola
- tibake musta pipart
- 5 spl riivitud tugevamaitselist juustu (Näiteks Gouda)
- 2-3 spl riivitud parmesani
- soovikorral murulauku või tilli

Klopi kausis piim, munad, või, jahu, sool-pipar ühtlaseks, lisa juustud ja maitseroheline, kui kasutad. Lase vähemalt 1 tund seista ja jahul paisuda (võib ka üleöö).

Kuumuta ahi 220kraadini ja pane muhvinipann* sinna 2-3minutiks kuumenema. Pristi peale õli, kui kardad kohrude kinnijäämist.

Vala igasse auku 2/3ulatuses tainast ja küpseta 18-20minutit, kuni kohrud on kerkinud ja kuldsed. Ära vahepeal ahjuust ava. Serveeri kohe! Head isu!

*Kasutasin 12auguga tavasuuruses muhvinipanni.

neljapäev, 21. oktoober 2010

Kauboikartulid - koduse snäkilaua klassik

Seda, et mullle ei meeldi kartuleid koorida olen ma siin blogis juba korduvalt kõigile kuulutanud. Võib-olla just seepärast on mu elus olnud aegu, kui ma pole söönud kuude kaupa kordki kartulit. Siis, pärast pikka aega kartulita on pealt krõbedad, seest pehmed kauboikartulid eriti head ja maitsvad. Ja koorima ei pea neid ka :)

Eriti lihtsaks teeb kauboikartulite valmistamise Meira kartuliglasuur. Annab head küüslaugu mekki ja mõnusasti krõbeda kooriku.

Retsepti nagu polegi. Tuleb vaid nooremapoolsed kartulid hoolikalt pesta, sektoriteks lõigata, neile natuke õli niristada, raputada peale küüslaugu-glasuur ja kõik korralikult läbi segada. Küpseta 190kraadises ahjus 35-45minutit, kuni sektorid on kuldsed. Serveeri kohe, kõrvale paku meelepäraseid kastmeid. Hääd proovimist!

Kõrvitsapüree säilitamiseks ületalve - paneme päikeseratta purki

Kõikjal on kõrvitsauputus. Ja see on väga tore. Mulle maitseb kõrvits väga ja plaanis on veel ohtralt erinevaid kõrvitsatoite valmistada. Hetkel lihtsalt on oma köögis tiba vähe aega toimetada, sest toimetan kooli praktika raames hoopis ühes teises, palju suuremas köögis.

Eelmisel nädalal tassisin lisaks muule heale-paremale toidukraamile turult siiski kaasa ka ühe imelusa kuldse kõrvitsa. Sametpehme püreesupp on juba kaua aega mu lemmik, aga sinna ei kulu kunagi tervet kõrvitsat. Ülejäänust teen kõrvitsapüreed, mille panen purki ja millest valmistan siis kiirelt erinevaid hõrgutisi alates supist, saiast, kommide-jäätiseni välja. Väga maitsev on vürtsidega rikastatud kõrvitsa-juustukook.

Tegin eelmisel talvel katse ka - 2009 aasta sügisel valmistatud püree, mille nüüd avasin on täiesti kasutuskõlblik. Tuleb lihtsalt jälgida, et purk oleks ilusti vaakumis.

Kõrvitsapüreed on võimalik teha kahte moodi - kõrvitsat väheses vees keetes või ahjus röstides.

Tegevuskäik on järgmine:
Keetmiseks puhasta kõrvits ja koori. Lõika väiksemateks kuubikuteks
ja pane vähese veega potti. Hauta, aegajalt segades kuni kõrvits on pehme. Soovikorral võid kõrvitsa enne purkipanemist püreerida. Nii saab vedelamapoolse püree, mis passib hästi supipõhjaks.

Mina kasutan enamasti siiski kõrvitsa ahjus
röstimist, mis toob paremini esile selle maitse ja ka püree tekstuur saab vähem vesine.

Röstimiseks puhasta kõrvits seemnetest ja svammist, koorida pole vaja. Lõika kõrvits 2-3cm seibideks ja rösti ahjus 30-40minutit 180kraadi juures, kuniks pehme. Kaabi viljaliha steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.

Tegin eelmisel talvel katse ka - 2009 aasta sügisel valmistatud püree, mille nüüd avasin on täiesti kasutuskõlblik. Tuleb lihtsalt jälgida, et purk oleks ilusti vaakumis.

Valmista püreesuppi või juustukooki. Passib hästi ka saiatainasse.
Retsepte vihjetega, kus püreed kasutada lisandub ajapikku veelgi. Hääd varumist!

teisipäev, 19. oktoober 2010

Ahjuröstitud pastinaagid vahtrasiirupiga

See siin ei ole nüüd küll mitte miski suurem retsept ega asi aga jagan siiski ideed, mida viimasel ajal üsna tihti kasutanud olen. Kuna kartuleid mulle koorida ei meeldi, kasutan selle asemel ahjuprae kõrvale lisandiks hoopis pastinaaki.

Pastinaak on porgandikujuline, valge koorega juurvili, mis oma omadustelt sarnaneb kartuliga. Ainult kiudaineid on seal mõnevõrra rohkem.

Pastinaak on mõnusa maitsega, täiustab hästi igat ahjupraadi. Olen seda valmistanud väga mitme erineva lisandiga, vahtrasiirupiga meeldib enim, annab kerge magusa nüansi.

Pese ja koori pastinaagid, lõika kangideks. Laota ahjuplaadile, piserda peale õli. Raputa peale soola ja natuke pipart, nirista peale vahtrasiirup. Sega läbi.

Küpseta 180kraadi juures 30-40minutit, kuni pastinaak on äärtselt mõnusalt pruunistunud. Head avastamist!

esmaspäev, 18. oktoober 2010

Magusõhkav kõrvitsatoorjuustukook - päikesekollast maiust sügispäeva

Taaskord on kätte jõudnud kõige ilusam aeg - turgudel. Kõik letid on kodumaise kauba all lookas, värvidemängu jagub juurikate mullastest põrkedest eredate ja sillerdavate õunteni välja. Ilus ja mõnus on turul.

Eelmisel nädalal tassisin lisaks muule heale-paremale turult kaasa ka ühe imelusa kuldse kõrvitsa.

Plaanis oli valmistada üks tiba eriline juustukook, mis on särav kui päikeseratas ja teeb keha mõnusasti kuumaks, sest sisaldab kaneeli, muskaati ja ingverit. Täpselt sobiv meie üha pimedamatesse päevadesse.

Kauni kollase värvi annab koogile kõrvitsapüree.

Jagub 8-le, kasuta 24-cm lahtikäivat vormi.
Põhi:
- 8 digestive küpsist
- 50 grammi sulatatud võid
Täidis:
- 600 grammi toorjuustu
- 4 spl suhkrut + 2 tl vaniljesuhkrut
- 4 muna
- 400 grammi kõrvitsapüreed
- 2 tl kaneeli
- 0,5 tl kuivatatud ingverit
- 0, 25 tl riivitud muskaati

Põhja valmistamiseks purusta digestive küpsised ja sega kokku sulatatud võiga. Suru lahtikäiva koogivormi põhja. Aseta külmikusse.

Täidise valmistamiseks sega kokku toasoe toorjuust ja suhkrud. Lisa ükshaaval munad, vahepeal korralikult segades. Lisa kõrvitsapüree. Viimasena sõelu/riivi sisse vürtsid ja sega läbi. Vala ettevaatlikult põhjale.

Küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund. Lase rahulikult jahtuda ja taheneda enne serveerimist. Kaunist sügist!

neljapäev, 14. oktoober 2010

Hõrgutav-võrgutav rizogalo - kaneeli ja apelsiniga riisipuding Kreekast

Jah, see nimi on täiesti õigustatud. Nimelt oli see nami-nami kokkamisõhtul valmistatud magustoit üks õhtu hittidest ja väga paljud ütlesid, et nad pole pärast lapsepõlve sunniviisilisi pudrusöömisi putru enam söönud, aga rizogalot teeks nüüd küll.

Lisaks need, kellele see magustoit oma kaneeli-lisandiga tõi meelde ehtsad lapsepõlve maitsed, kus piimasupile lisati kaneeli ja suhkrut. Seega on üks võrgutav magustoit tõesti - keeras ka minu korralikult ümber sõrme.

Lihtsatest koostisosadest ei maksa heituda, maitsesügavust jagub siin küllaga.
Retsept nami-namist, Kreeka osakonnast. Jagub 8le:
- 1 liiter piima (eriti kreemise magustoidu jaoks kasuta 3,5%)
- 75 grammi suhkrut
- 5 cm pikkune apelsinikooreriba (lõika juurvilja koorijaga)
- 1 kaneelikoor
- 100 grammi ümarateralist riisi (pudru või risoto)
- 2 munakollast + 1spl maisitärklist + 1 spl piima
- tsutike vaniljesuhkrut
- kaunistamiseks kaneeli ja apelsinikooreribasid

Pane piim koos suhkru, kaneelipulga ja apelsinikoorega potti. Kuumuta pidevalt segades keemiseni. Lisa riis ja lase madalal tulel umbes 30 minutit haududa. Aeg-ajalt sega, et põhja ei kõrbeks.

Eemalda kaneelikoor ja apelsiniriba. Sega kausis kokku 2 munakollast, maisitärklis ja supilusikatäis piima. Sega pudru hulka ja kuumuta, kuni puder pakseneb. Maitseks tiba vaniljesuhkrut.

Vala serveerimisnõusse, puista peale kaneeli ja apelsinikoort. Sobib serveerida nii kuumalt, kui külmalt. Mõnusat nautimist!

kolmapäev, 6. oktoober 2010

Pehmed ja kohevad kaneelirullid - sellised nagu vanasti

Mina isiklikult ei tea ühtki inimest, kellele ei meeldiks kaneelirullid. Eriti veel sellised, mis valmistatud vanakooli pärmitainast ja on seetõttu pehmed ning kohevad.

See nami-nami kaneelirullide retsept on ammu legendiks saanud ning kasutan seda minagi. Vahel muudan ühte asja - kardemooni sõtkun tainasse vahetult enne kaneelirullide vormimist ja ainult poolele tainast. Teisest poolest teen moosisaiu, martsipani- ja teiste täidistega saiakesi, kuhu kardemon nii hästi ei passi. Enamasti aga valmistan kogu tainast siiski kaneelirullid ja ikka jääb puudu :)

Valmib 36 kaneelisaia.
Tainas:
- 50 grammi pärmi
- 0,5 dl käesooja vett
- 100 grammi võid
- 3 dl piima
- 0,5 tl soola
- 0,5 dl suhkrut
- 600-650 grammi nisujahu (umbes 12 dl)
- 1 tl kardemoni
Täidis:
- 100 grammi toasooja võid
- 1 dl suhkrut
- 0,5 spl kaneeli
Määrimiseks muna.

Lahusta pärm käesoojas vees. Sulata või kausis ja lisa sinna toasoe piim ning vala see segu siis pärmi hulka. Sega juurde sool, suhkur ja kardemoon. Vähehaaval sõtku juurde jahu, kuni saad pehme ja ühtlase taina, mis kausi küljest ja kätelt lahti lööb. Kata rätikuga ja lase tunnike soojas kohas kerkida.

Täidise valmistamiseks sega toasooja või hulka suhkur ja kaneel.
Sõtku tainas jahusel laual õrnalt läbi ja jaota kolmeks. Rulli tükid 23x30cm nelinurkadeks, määri täidisega ja keera laiemast küljest tugevasti rulli.

Lõika rullist 2-3cm paksused tükid. Aseta ahjuplaadile ja lase 10minutit kerkida, määri munaga ja küpseta 215kraadises ahjus 10-15minutit, kuni rullid on kuldsed. Head nostalgiarännakut!

teisipäev, 5. oktoober 2010

Röstsibula grissini - kaunistuseks supile, mõnusaks soolaseks ampsuks suupistelauale

Olen nüüdseks juba mõnda aega käinud TEKO-s pagari-ja kondiitrite täiendkoolitusel, kus igal kolmapäeval laboris ehk köögis erinevaid tooteid valmistame. Ja ei, ma ei plaani ametit vahetada. Käin seal enese rõõmuks ja harimiseks, et koguda tarkusi, mida meile jagavad õppejõud, kes on töötanud ka näiteks legendaarses Moskva kohvikus. Just eelmisel nädalal valmistasimegi Moskva legendaarseid moosipalle :)
Pealkirjas nimetatud grissini oli aga tõeline õhtu üllataja - röstsibulast maitseküllane amps, mis sobib ideaalselt
puravikupüreesupi kõrvale või suupistelauale singimässimiseks.

Grissiini on Itaalia köögiklassika, valmistatakse pärmitainast aga on nad siiski mõnusalt krõbedad ja näevad väga kihvtid välja. Retsept pärineb meie õppejõult. Tehakse eeltaignaga pärmitaigen.

Valmib suur hulk maitsvaid kõrsikuid:
- 250 grammi nisujahu
- 5 grammi soola (1 väike teelusikatäis)
- 25 grammi pärmi
- 100 grammi vett (just nii, vesi on grammides)
- 5 grammi suhkrut
- 30 grammi oliiviõli
- 25 grammi röstsibulaid (näiteks Santa Maria)
- natuke piima määrimiseks

Lahusta pärm käesoojas vees. Sega kausis sool ja jahu. Tee keskele süvend ja vala sinna pärmivesi. Lisa suhkur ja sega äärtest näpuga sisse nii palju jahu, et saad hapukoorelaadse eeltaina. (Osa jahu peabki jääma äärtesse) Lase 30-40minuti jagu soojas kohas käärida - pead saama vahutava eeltaina.

Sõtku tainasse ülejäänud jahu kausi äärtest, kuni saad ühtlase taina. Sõtku sisse oliiviõli ja röstsibul*. Tainas jääb üsna niiske ja pruunikas, kuid peab olema siiski vormitav ja käte küljest lahti lööma. Lase tund aega rätiku all kerkida.

Vormi tainast pikk batoon ja tükelda 10 cm pikad ja 2 cm laiad ribad. Vooli käte abil 20cm pikad ühtlase suurusega kõrsikud. Lase 15 minutit kerkida ja puhata ning määri piimaga.

Küpseta 210 kraadi juures 10-15 minutit, kuni kõrsikud on kuldsed. Säilivad paberkotis 4-5päeva jagu. Head voolimist!

*Kui valmistad röstsibula ise, prae pannil väheses õlis väikeseks hakitud sibul tugevalt kuldseks. Jahuta enne tainasse lisamist!

esmaspäev, 4. oktoober 2010

Vale-spanakopita ehk mahlane fetapirukas Kreekast

Taaskord oli reede see tore päev, kus aktiivsed namikad kohtusid Toiduakadeemias, et üheskoos midagi maitsvat valmistada.

Sel korral oli teemaks Kreeka köök ning peakokk oli meile kokku pannud hõrgutava menüü oma lemmikutest. Meie valmistasime Santorini tomatikotlette, väga mõnusat ja kanget küüslaugutippi, imelist magustoitu rizogalo ning üht väga maitsvat pirukat, mille kohta ütles peakokk Pille, et kõik kreeklased, kes seda söönud, väidavad, et see olevat sama hea kui nende vanaema tehtu. On vast kiitus! Ja tõesti, pirukas on mahlane, vürtsiselt soolaka juustuse sisuga ja pealt imekaunilt kuldne. Tõeliselt maitsev suutäis.

Lihtne teha ning jagub ka suuremal peolaual. Retsept nami-namist:

- 500-700 grammi pärmi-lehttainast
- 2 keskmist sibulat
- kuivatatud punet ehk oreganot
- 1 muna
- 500 grammi kreemjat fetajuustu tetrapakist
- 100 grammi külmutatud/200 grammi värsket spinatit
- musta pipart

Sulata külmutatud spinat haki peeneks ja nõruta sõelal. Kui kasutad värsket spinatit, kuumuta seda pannil, kuni see kokku kukub, nõruta ja haki peeneks.

Haki sibul ja prae pannil klaasjaks. Lisa fetajuust ja spinat, sega ühtlaseks. Maitsesta musta pipra ja punega. Lase jahtuda ja taheneda. Klopi lahti muna ning vala enamik täidise hulka, jättes natuke alles piruka määrimiseks.

Pane täidis lehttaina keskele ning tõsta servad peale kokku. Vajuta näppudega kinni. Tõsta õmblus allpool plaadile, määri munaga ning küpseta 200kraadises ahjus 30minutit, kuni pirukas on tugevalt kuldne-pruunikas. Lase enne lõikamist natuke tõmmata. Sobib pakkuda nii kuumalt kui külmalt. Kali orexi! (head isu kreeka keeles)

pühapäev, 3. oktoober 2010

Karamelline õunakook - minu firma õunakook

See mõnusalt mahlane, tugevalt karamelline, mahedalt hapukas ja kergelt kaneeline küpsetis on minu jaoks täiuslik õunakoogi kombinatsioon. Sellel on krõbe ja karamellise maitsega põhi, mida katavad mahlased-hapukad õunad, mis kaetud sametpehme, kerge kaneelimekiga kreemiga.

Valmistan seda kooki sügishooajal kindlasti paar-kolm korda. Ülilihtne teha, äärmiselt maitsev ja mahlane - sügisese õunahooaja kindel hitt. Külalistele pakkudes küsib enamik lisatükki ja retsepti :)

Koogi salakoostisosa on Vilma Juubeli-tordipulber, mis võiga segatult annab tulemuseks mõnusalt krõbeda karamellise põhja.

Seda õunakooki sõin ma esmakordselt aastaid tagasi toreda Lenka juures, olen retsepti aastate jooksul natuke tuuninud, see õnnestub alati ja on kindlasti minu firma õunakook.

Valmib toekas kook, 26 cm vormis:
- 1 pakk Vilma Juubelitordipulbrit
- 65 grammi pehmet, toatemperatuuril võid
- 2-3spl vett
- 3 muna
- 500 grammi 20% hapukoort
- poole kilo jagu hapukaid õunu
- 1 tl vaniljesuhkrut
- 1 spl suhkrut
- 0,5 spl kaneeli

Vala tordipulber kaussi ja tõsta 3 kuhjaga supilusikatäit pulbrit tagasi pakki. Sega käte abil kausis kokku tordipulber ja pehme või. Lisa nii palju vett, et saaksid kuju hoidva tainapalli, mis käte ega kausi külge ei jää. Suru tainas lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele. Aseta külmkappi.

Sega kausis kokku 3 muna ja ülejäänud tordipulber. Lisa hapukoor ja sega ühtlaseks.

Puhasta ja koori õunad, lõika õhukesteks viiludeks. Sega hulka suhkrud ja kaneel.
Vala õunad ühtlaselt koogipõhjale. Lisa hapukoorekaste ja küpseta 170kraadises ahjus 45-50minutit, kuni kook on pealt kuldne. Kaunist sügist!

teisipäev, 28. september 2010

Kreemine puravikupüreesupp - kiire ja kosutav soojendaja

Seda võib nüüd küll julgelt öelda, et oleme viimased kolm nädalat tugevalt seenetoidulised olnud. Ka eile ei saanud taaskord ühe soojendava supita, sest väljas on juba väga külm ning meie kodus radiaatorid veel soojad pole.

Mulle meeldib see supp enam just puravikest valmistatult, aga sobivad ka teised metsaseened. Erinevaid tugevaid maitseained ma supile ei lisa, puhas selge seenemaitse on minumeelest parim. Kreemisust annab juust.

Puhastan ja praen suure portsu puravikke võis läbi (maitseks soola) ning panen 200 grammi kaupa purkidesse ootele. Nii valmib supp välgukiirusel.

Jagub 4le.
- 200 grammi ringis võis praetud puravikke
- 8-10dl keevat vett
- Herbamare juurviljapuljongipastat
- 1 tops Merevaiku
- soola, pipart

Kuumuta puravikud korralikult läbi. Vala peale vesi, maitsesta juurviljapuljongiga. (Parim on Herbamare looduslik, ilma keemiata puljongipasta.) Lase 5 minutit vaikselt tulel podiseda. Lisa Merevaik, sega ühtlaseks ja vala kannmiksirisse ning püreesta. Vala tagasi potti ja vajadusel maitsesta soola ning vähese pipraga. Serveeri kohe koos juustukukliga. Peale puista tsutike tüümiani. Head proovimist!

reede, 24. september 2010

Tagliatelle tomatipestoga - päikselise suve mekk

Kuigi päike ei käi enam ammu kõrgelt, on veel hea õnne korral võimalik poest leida tomateid, mis lõhnavad ja maitsevad peaaegu õigesti. Teate ju küll - suvepäikese järele.

Ma armastan tomateid, kuid peagi, nii umbes 6ks kuuks jätan ma nendega hüvasti, sest see heleoranzikas plastik, mida poes talvel tomati nime all müüakse ei ole söömist väärt.

See tomatipesto on ideaalne just praegusel ajal - kui meeles on veel imeliste kesksuviste tomatite maitse ja päris seda enam leida pole, aga üsna häid tomateid saab. Lisades neile mõned maitseained, saab särtsakalt maitseva roa, mis oleks justkui oma-aia tomatitest valmistet. Maitseb see tõesti hästi ja keegi lauas ei märkagi, et liha või muud loomset roas ei ole. Pealegi valmib kogu roog pasta keemise ajaga.

Retsept imekaunilt ja inspireerivalt Vegan yum yum lehelt. Kergelt mugandatud.

Jagub neljale.
- 300 grammi tagliatellesid vms lintpastat
Pesto jaoks:
- 500 grammi tomateid
- 60 grammi indiapähkleid
- 2 spl tomatipastat
- 2 küünt küüslauku
- tilk sidrunimahla
- 0,5 tl suhkrut/agaavisiirupit

Aseta tulele suur pott veega, kui see on keema tõusnud lisa ohtralt soola ja seejärel pasta. Keeda 1 minut vähem, kui pakil kirjas.

Samal ajal purusta pesto jaoks kõik loetletud asjad blenderis/köögikombainis/nuimiksriga. Maitsesta soola-pipraga. Kuumuta potis väheses õlis, pidevalt segades kõrgel kuumusel seni, kuni pasta keeb. Kurna pasta ning sega pesto hulka, lase 1 minut madalal tulel tõmmata ja jaota taldrikutesse. Serveeri vegan-parmesani ja hakitud basiilikuga. Ilusat sügist!
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...