See on nüüd jälle käes - turuletid on hea-parema all lookas ja iga kord seal käies peab minusugune oravluse käes vaevlev hing (loe- varub kõike ja ohtralt) end tõsiselt taltsutama. See oli alles hiljuti, kui turule kukeseeni ostma läksin, aga naasesin tagasi mustikate, pundi rooma salati, suvikõrvitsate, koriandri, peterselli, värskete porgantite ja kartulite, arbuusi ja ubadega. Kukeseened jäid muidugi ostmata, sest rohkem enam ei mahtunud.
On vist vanarahvas öelnud, et soovi ja sulle antakse ning sedasi eile kotitäis kukeseeni ootamatult minu õuele jõudiski. Aitäh, kallis Aigi selle imelise üllatuse eest. Kuna olin õhtul üksi kodus, ei hakanud kukeseentest suuremat rooga vaaritama ning varusin enamiku neist hoopiski sügavkülma talve ajaks, kui kuldkollaselt kirkad kukekad iga õhtusöögi päikseliseks teevad. Oravluse vastu ikka ei saa ja nii läksidki sügavkülma mustikatele-vaarikatele-maasikatele seltsi ka kukeseened.
Kuidas aga neid õrnakesi siis hoidistada, et nad ka südatalvel sama kirkad ning maitsekad oleksid? Erinevaid viise on mitmeid - kes praeb õlis, kes võis, kes kupatab ja siis praeb, kes maitsestab soolaga, kes soola-tüümianiga.
Mina olen kõik ülalpool meetodid-maitsestamised välistanud, sest kunagi ei tea, mida kukeseentega talvel ette võtta tahan ning vajan selle jaoks puhast paletti ehk värsketele kukeseentele võimalikult ligilähedast varianti.
Selle saavutamiseks ehk kukeseente säilitamiseks värsketele võimalikult ligilähedases vormis on
parim viis seeni enne külmutamist blanšeerida. Lisada ei tohi ühtki maitseainet.
Puhasta lihtsalt kukeseened suurematest ebapuhtustest, vala keevasse vette, kuumuta 2-3 minutit ja kurna. Loputa ohtra külma veega, lase nõrguda-jahtuda, haki natuke väiksemaks, jaota topsikestesse ning külmuta.*
Olen sedasi nüüd juba 2 talve seeni säilitanud ning kindlustab selline säilitusviis seente mahlasuse ja välistab või rääsumismaitse, kui seeni ületalve kevadesse säilitada tahad.
Talvel, suure lumega, kui kukeseenekastme isu peal, tõsta hommikul sügavkülmast külmkappi sulama, prae õhtul võis, maitsesta soola-tüümianiga ning valmista peale koorekaste. Head varumist!
*Samamoodi säilitan ka rabarbrit. Nii säilib see mahlane ja 2-3minutilise kuumutamise tagajärjel kukub rabarber kokku ehk kaotab oma kuju, mistõttu mahub väiksesse karpi oluliselt rohkem rabarbrit, kui seda sinna tükkidena oleks jagunud.
Kiidan takka, ma ka külmutan juba mitu aastat blanšeeritult! Paremat viisi ei ole, kuigi õrnas soolvees hoitud kukekad on sama head. Aga neid ma saan korraga ainult kümmekond purki säilitada, sest sahver selleks liiga soe ja külmkappi rohkem ei mahu.:(
VastaKustutaKirsike
Kirsike, mul ka blašeerimisega see mure, et see vajab ju kõrvale sügavkülma ning minu oma on ammu pilgeni täis :D
VastaKustutaKülmkapi mahutavusele ei hakka ma isegi lootma.
Tänapäeva hoidistamisel saabki tihti probleemiks mitte vanaema nippide puudus, kuidas asjad purki panna, vaid külma keldri puudumine - ei tea, kuidas need tänapäeval kõik sellised soojemad on. (minu tutvusringkonnas vähemasti on nii läinud)
Väga hea idee, katsetan sellise kukekate hoidistamise ära.
VastaKustuta