kolmapäev, 20. juuli 2011

Suitsutatud tallekints - suveõhtu pidusöök

Lambaliha on üks neist õnnetuist, mida ennemuistsel ajal ei tea kui halvasti koheldi-valmistati, et kõik vanema põlvkonna esindajad seda vaid vastikusega meenutavad ja söömast keelduvad, viidates legendaarsele kasukamaitsele. Põhjus, miks lambalihale kasukamaitse juurde tuleb on minu jaoks teadmata - kahtlustan kohati isegi, et see maitsenüanss on vaid inimeste peas, mis lambaliha süües ise juurde mõeldakse, sest viimastel aastatel lambaliha süües pole mina seda maitset kohanud - ei restoranis, kohvikus, sõprade juures ega kodus lambaliha mekkides. Võib-olla tuleneb vahe sellest, kas lihaks on lamba- või talleliha. Minul on siis igatahes õnneks läinud ning olen vaid noorte loomade liha valmistada/süüa saanud.

Üks selline, jõulude ajal ilmavalgust näinud ja jaanipäevapaiku lõpu saanud talleke, või õigemini tema ca 3 kg tagakints, suvepühade ajal minuni jõudiski ning kuna mõte suvel toas tunde kuumavast ahjust mitte meelejärgi polnud, otsustasime kintsu hoopis grillida. Meie pistsime oma lihatüki BBQ ahju, kus liha suitsuselt magusaks ja suussulavalt pehmeks küpses. Maitses kõigile, sõi ka minu lambaliha-põlgurist ema(kasukamaitse ju).

Liha valmistas ette Olav ning toimetas ta 3kg tagakintsuga järgnevalt:
Pärast tapmist laagerdus liha 4 päeva jahedas. Siis pisteti kints 2ks päevaks 10% soolvette. Plaanis oli soola ka sügavamatesse kihtidesse süstida, aga see ei läinud õnneks ning nagu nüüd selgeks saanud - polnud vajagi, sest kints oli igati õige soolakusega.

Vahetult enne küpsetamist seoti liha tugevasti kinni ja pandi BBQ ahju küpsema. Liha oli ahjus 3 tunni ringis - kuni sisetemperatuur tõusis 72-kraadini. Enne lahtilõikamist puhkas kints 40 minutit fooliumis rätikute all, et mahl rahuneks - nii ei jookse hea maitse liha lahtilõigates välja.

Serveerisime letšo, suitsutatud paprikate ning ürdihakkega (hakitud tüümian, rosmariin ja münt). Maitses õigehää ja mittekasukane :)

4 kommentaari:

  1. Lambaliha "kasukamaitsest" - vanasti söödi lambaid enamasti siis, kui need olid vanad ja rasvased, sealt ka kasukamaitse. Turu lambalihamüüja sõnul on nüüd ka teist tõugu lambad, millel polegi enam seda vanaaegset kasukamaitset. Ja enamasti müüaksegi vaid noorte lammaste või tallede liha, mis on eriti hõrk. Ka tuleb osta lambaliha õigesti valmistada - liigne rasv eemaldatakse lihalt, kuna just see annab kasukamaitset (eriti, kui süüa jahtunud lambaliha).

    VastaKustuta
  2. No näed, Aet, siis peab minu loogika paika ehk lambaliha halb maine tuleb sellest traditsioonilisest - lastakse toorainel üle kasvada ning siis kurdetakse, et ei maitse hää.

    Kõige enam samastub sellega ilmselt suvikrõvits, mida vanem põlvkond toidu puuduse kartuses hiiglaslikuks ning svammiseks kasvatab ja siis ei söö ning laidavad.

    VastaKustuta
  3. Vabandust rumala küsimuse pärast, aga kas see lambakints oli lihtsalt soolvees maitsestumas? Millegi muuga enne suitsutamist ei maitsestatud?

    VastaKustuta
  4. Anonüümne, küsimus ei ole üldse rumal - täitsa tavaline küsimus ju :)
    Ja nagu tekstiski kirjas, seisis kints 10% soolavee lahuses ja see oli tõesti kõik.
    Serveerimisel sai igaüks endale ise meelepärase koguse musta pipart peale jahvatada ja kõrval oli igasugu maitseküllaseid asju, mistõttu mõnusalt puhta maitsega soolakas talleliha oli ideaalne.

    VastaKustuta

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...