Matcha - Jaapani hõng koduköögis ja tükike Jaapanist

Matcha kohta lugesin ma kõige esimesena nami-namist ja perenaine.ee lehelt ning mul tekkis kohe huvi, et kuidas see küll maitsta võiks? Kirjeldatud natuke mõru, ent väga magus järelmaitse tundus huvitav - võrreldav hästi tumeda, kvaliteetse shokolaadi omaga. Lisaks muidugi fakt, et pisike tass matcha-teed on 5korda kangem, kui tavaline roheline tee.

Matcha on traditsiooniline Jaapani roheline tee. Algselt on see tegelikult pärit hoopis Hiinast. Aga see on Jaapani puhul väga tavaline, et laenatakse kokku erinevate riikide parimad tarkused-teadmised ja arendatakse neid ise täiuslikkuseni ning saadakse siis sellega maailmakuulsaks.

Tänapäeval ongi Jaapan tuntud maailma parima ja kvaliteetsema matcha valmistajana, millest enamik tuleb maalilisest Uji linnast. Seal võib leida kõikvõimalikke toite, alates matcha-nuudlitest kuni jäätiseni välja, mis kõik on maitsestatud/värvitud selle imelise pulbriga. Matcha-jäätist saab muide ka kodus teha ja see on imemaitsev (vahusta 400 ml vahukoort pehmeks vahuks, sega hulka purk suhkruga kondenspiima ja maitse järgi (2-4spl) matchat. Külmuta üleöö.)

Pildil jäätis Uji tänavakohvikust.

Matcha-tee saadakse terve teelehe jahvatamisel. Just seetõttu matcha nii kange ongi, et ära tarbitakse terve teeleht, mitte ei jooda ainult teelehe tõmmist. Lisaks kangusele sisaldab see kordades rohkem toitained ja antioksüdante, võites isegi mustikaid ja spinatit.Ja kuna jaapanlased kasutavad matcha pulbri valmsitamisel aurutamist, mitte röstimist, ei tasu karta ka, et toitained kaotsi lähevad.

Kuna enne korjamist kaetakse teepõõsa ülemised väikesed lehed, millest matchat valmistatakse läbipaistmatu kangaga, et aeglustada nende küpsemist ja kasvatada klorofülli osakaalu lehtedes, aitab matcha verd puhastada ja kehast muud kahjulikku välja viia.

Mulle jääb alatiseks meelde, millal esmakordselt matchat proovisin. See oli laupäeva õhtu ja kõndisime Kaarliga 10minutit enne sulgemist Piprapoodi, et matchat osta.

Kella 19paiku me seda jõime - mõlemal näod õudusest kipras - see maitses nagu vedel nori, aga palju palju vetikasemalt. Uurisin veel Jaapanis elavalt sõbrannalt, et kas tõesti peabki matcha nii maitsema või saime me lihtsalt halva pulbri. Nüüd tean, et pulber oli hea ja tegemist oli lihtsalt meie maitsemeelele täiesti uue kombinatsiooniga, mida aju kuidagi defineerida ei osanud. Nüüd maitseb matcha mulle väga just selle kirbe alguse ja sügavalt magusa järelmaitse pärast.

Tol õhtul istusime me muidugi kella 2ni üleval - matchat ei tasu õhtul hilja juua.

Ujis oskasime aga matchat juba nautida ning proovisime kõike - nuudleid, jäätist, keekse, juustukooki, tarretist, komme, shokolaadi sealses kuulsas Nakamura Tokichi Cafe-s, mille kõik lauad täitusid 10minuti jooksul pärast avamist sööjatega ning meie lahkudes oli ukse taha ka järjekord moodustunud.

Pildil magustoidud Nakamura Tokichi kohvikust ja Usu-Cha ehk nõrk matcha (väga tugevalt mõru, sügava ja pika järelmaitsega matcha - meie mõistes ülikange/tugev ja matcha-shokolaad)

Kõige lihtsam on matchaga tutvust teha matcha-madeleine küpsetades. Sealne kerge matcha-maitse on just paras, et ära hoida seda esimest, äärmusliku kogemust. Kuigi madeleine'd vajavad spetsiaalset vormi, kannatab neid edukalt valmistada ka muhvinipannis või pisikeses keeksivormis. Matchat müüakse Piprapoes.

Retsept nami-namist. Saab 20 suurt madeleine-küpsist:

- 50 grammi pehmet võid

- 40 grammi suhkrut

- tibae soola

- 1 muna

- 80 grammi jahu

- 2 tl matcha pulbrit

- 1 tl küpsetuspulbrit

Sega kausis pehme või, suhkur ja sool miksriga ühtlaseks. Lisa vahustades muna.

Sega teises kausis jahu, küpsetuspulber ja matcha ning sõelu munavahu hulka ja sega tainas ühtlaseks. Saad üsna paksu, kleepuva taina, mis on tugevalt roheline.

Tõsta teelusikate abil tainas eelnevalt õlitatud vormidesse ja küpseta 160kraadises ahjus 10-15minutit, kuni koogikesed on kerkinud ja kergelt kuldsed. Lase tiba vormis jahtuda ja kummuta siis õrnalt välja. Head avastamist!

Pildid Kaarel.