Pidutiivad aasiapärases marinaadis - lihtne suupistelaua täiendus

Pidutiivad nagu neid inglise keelest otsetõlkena nimetataks on minu meelest sellele roale ülimõnus nimetus. On neid ju lihtne teha ka tõesti pöörases koguses, pealegi odav ning aega-jõudu kulub vähe - hoolimata sööjate arvust - ideaalne pakkuda suupistelaual.

Tuleb tunnistada, et valmistan neid vahel ka nädala keskel, ilma ühegi piduliseta. Need on suurepärane täiendus kodusel filmiõhtul.

Minule meeldivad kanatiivad kõige rohkem kergelt aasia mõjutustega marinaadis, mis küpseb ahjus mõnusasti kleepuvaks ja annab tiibadele imeilusa kuldse jume ja -läike.

Kui valmistan suuremat kogust tiibu, marineerin neid alati suures clip-on kilekotis, kui aga kodustele, siis segan tiivad marinaadi nende küpsetamisalusel. Nii saan näole ka suure naeratuse, sest suutsin ju endale vähem koristustööd tekitada.

Marinaadiretsept on mul alati taaskord silma järgi, aga sinna läheb:

- 3 osa soja

- 1,5 osa või vastavalt julgusele tšillikastet

- 1,5 osa või vastavalt maius-astmele suhkrusiirupit/mett

Sega kokku marinaad, kus põhjaks on sojakaste ning sõltuvalt sellest, kui vürtsiseid ja kleepjaid kanatiibu soovid lisa rohkem tšillikastet ja/või magusainet. Mulle meeldivad kanatiivad üsna vürtsikana ja tugevalt glasuurituna, magusa nüansiga, seega panen kahte viimast nimekirjas marinaadi üsna ohtralt.

Arvesta umbes 300grammi kanatiibu inimese kohta; pool sellest, kui suupistelaual on ohtralt muutki maitsvat. Lõika, või pigem löö kanatiivad 3ks tükiks nagu allpool pildil näidatud.

Sega kokku marinaadiga ja lase vähemalt 30minutit tõmmata, võimalusel üleöö.

Küpseta 200kraadises ahjus seni, kuni kanatiivad saavutavad Sulle meelepärase pruunistusastme. Minule maitsevad tiivaotsad juba pool-kärsanuna ja küpsetan seega 25minutit 200kraadises ahjus, lisaks 5-8minutit 220kraadises.

Soovi korral raputa serveerimisel peale seesamiseemneid. Sobivad süüa nii külmalt, kui kuumalt. Hääd piduõhtut!

Pehmed ja suus-sulavad juustukoogi-pannkoogid.

Minu jaoks on nädalavahetusel pannkookide tegemine muutunud üsna tähtsaks rituaaliks ja traditsiooniks. See on pikk, mõnus ja ääretult maitsev hommikusöök hea kohvi ning parima võimaliku toiduga, mida ennelõunal pakkuda.

Kuigi ma armastan õhukesi ülepannipannkooke, meeldib mulle vahel teha ka selliseid pontsakaid väikeseid pannkooke, mis suus sulavad. Mina ei kasuta retseptis mitte vanaemade moodi keefiri, vaid ricottat, mis annab pannkookidele juustukoogise tekstuuri ja maitsenüansi.

Jagub 3-4le:

- 500 grammi ricottat

- 3 suurt muna

- 3 spl suhkrut

- 2 tl vaniljesuhkrut

- 100 grammi jahu

- 1 tl küpsetuspulbrit

- näpuotsake soola

Eralda munakollased ja -valged. Sega kokku ricotta, munakollased, suhkrud, jahu ja küpsetuspulber. Vahusta munavalged nõksu soolaga kohevaks ja sega õrnalt taina hulka. Küpseta nakkumatul pannil madalal kuumusel mõlemalt poolt kuldseks. Serveeri soovitud lisandiga. Ilusaid hommikuid!

Vaata ka, kuidas teha õhukesi ülepannipannkooke ja pehmeid hapukoorepannkooke.

Vietnami kohv ja -jäätis: magus ja ergutav kohvi(magustoit)

Vietnami kohv ei ole midagi müstilist ega kümnest ürdist kokku segatud vürtsikas kohvijook. See on hästi kange must kohv, mida maitsestatakse ohtralt suhkruga kondenspiimaga. Oluline on, et jook saaks hästi magus ja tummine. Sobib serveerida nii kuumalt kui rohke jääga kuumal suvepäeval.

Minu lemmik on aga hoopis Vietnami kohvijäätis, mis maitseb täpselt nii nagu vanasti Kalevi kohvinäts - vaieldamatult parim näts maailmas :) Oivaliselt maitseb ka jäätis, mõnusalt kohvist mõrkjas ja kondenspiimast magus-kreemine.

Jäätise jaoks (põhiretsept Kokkama blogist):

- 400 grammi suhkruga kondenspiima

- 400 ml vahukoort

- 1-2 spl lahustuvat kohvi (lahusta natukeses külmas vees)

Vahusta koor pehmeks vahuks, sega hulka kondenspiim ja kohv. Külmuta sügavkülmas. Head proovimist!

Kuidas teha kodust kondenspiima - suu magusaks otse purgist

Ma usun, et Eestis on vähe neid, kes väiksena poleks sinisest, valgete triipudega purgist lusikaga kondenspiima söönud. Minule meeldis seda väga ka pehme valge saiaga süüa. Nüüd armastan ma väga kondenspiimaga kohvi ehk nn. vietnami kohvi.

Avastasin eile külmkapist 1,5 liitrit piima, mis oli tarvis kiiresti ära kasutada. Osa sellest läks pannkoogitainasse, kuid liitri jagu oli veel piima külmas. Teadsin kohe, et proovin sellest ise kondenspiima teha.

Kolasin natuke netis ringi, uurisin-lugesin nippe ja retsepte ning valisin välja kõige lihtsama ja klassikalisema:

- 1 liiter piima (mina kasutasin 2,5%)

- 250 grammi suhkrut

- 1 tl vaniljesuhkrut

Vala piim koos suhkrutega potti ja lase keema tõusta. Keeda keskmisel kuumusel aegajalt segades umbes tund aega, kuniks segu pakseneb. Lase natuke jahtuda ning villi valitud anumasse.

Nüüd aga valmistamisnipid:

- kasuta võimalikult suurt potti, nii pole ohtu, et piim üle keeb ning keemispind on suurem, mis tähendab, et segu pakseneb kiiremini

- lase segul keeda kõrgemapoolsel keskmisel kuumusel, et pidevalt toimuks väike mullitamine - kiirendab protsessi

- segada pole pidevalt vaja, 3-4korda on okei

- kui tund hakkab täis saama, jälgi segu hoolsamalt, sest paksenemine toimub üsna äkki ja kiiresti.

- kui lased liiga kaua tulel olla, saad karamellise kondenspiima, mis on ka imehea maius, kuid mida ei saa jäätise valmistamisel kasutada

- kondenspiima redutseerides saab sellest teha imehäid lehmakomme

- kui kasutad rasvasemat piima, saad paksema, kreemisema kondsenspiima

- lase enne villimist natuke jahtuda ja kui soovid kondenspiima kauem säilitada, kaaneta seejärel kohe. Säilita külmkapis kuni 2nädalat.

- piim keeb umbes poole jagu kokku, mina sain nõks üle 500grammi kondenspiima

Kodutehtud kondenspiim maitseb täpselt nagu päris ja seda purgikest on üsna raske mitte külmkapi vahel seistes lusikaga tühjaks süüa :) Head maiustamist!

Kananagitsad mandlipaneeringus - filmiõhtu kuldsed kaaslased

Mida rohkem sügisemaks väljas kisub, seda vähem mind õue kisub ja sellest tulenevalt hakkab kodus toimuma rohkem filmiõhtuid ning muidu mõnusaid olemisi. Just selliseid üritusi, kus tahaks süüa "midagi head".

Teate ju küll - see ei saa olla mingi kõhtutäitev (ahju)roog ega ka üliväike snäkk, vaid midagi täpselt sinna vahepeale - mõnus diivanil nosida aga siiski piisavalt toekas, et õhtusööki asendada.

Selliseid kananagitsaid olen ma nüüd teinud juba omajagu kordi ning nad on meie kodus alati oodatud filmiõhtu lauakate. Keefiris marineerimine muudab kanafilee enneolematult pehmeks ja hõrguks. Ja mandlipaneering ei muutu ka jahtudes pehmeks, vaid säilitab küllalt hästi ka pikemat aega oma krõbedust.

Kõrvale kindlasti kaste hapukoorest ja tillist - kuigi võib tunduda imelik, töötab see maitsekooslus suurepäraselt.

Jagub 3-4le:

- 600 grammi kanafileed/broilerikintsuliha

- 200 ml keefiri/hapupiima

- 200 grammi mandlilaaste

- 50 grammi suhkruta maisihelbeid

- soola, pipart

- praadimiseks õli

Kastme valmistamiseks:

- värsket tilli

- hapukoort

- majoneesi

- soola

Lõika kanaliha suupärasteks tükkideks, paksemad kohad liblikana lahti (siis küpseb kana ühtlaselt läbi). Pane kanatükid keefiri/hapupiima vähemalt tunniks marinaadi.*

Paneeringu valmistamiseks purusta köögikombainis/blenderis mandlilaastud ja maisihelbed peenikeseks pudiks. Maitsesta ohtra soola-pipraga. Laota taldrikule.

Vajuta kõik kanatükid igast küljest tugevalt paneeringu sisse, et need saaks ühtlaselt kaetud. Lase 30minutit külmkapis taheneda!

Prae kuumas õlis mõlemalt poolt kuldseks.

Kastme valmistamiseks haki till peenikeseks ning sega kokku ohtra hapukoore ja majoneesiga. Maitsesta soolaga. Serveeri kohe koos kuldsete kananagitsatega. Häid elamusi!

*Kui keefiri kodus pole, kasta kanatükke enne paneerimist lahtiklopitud munasse.

Kuidas teha õhukesi ülepanni pannkooke - reede õhtul laupäeva hommiku auks.

Minu ema teeb kõige paremaid ülepanni pannkooke. Tal on selleks isegi spetsiaalne vana rauast pann. Ja need pannkoogid on tõesti imehead - pehmed, õhukesed aga samas tugeva ja tihke tekstuuriga.

Ja nüüd asja teine külg - ülepanni pannkoogid on need asjad, mis minul mitte kunagi välja ei tulnud. Isegi siis, kui ema oli kõrval või telefoni otsas kogu taina tegemise aja. No tee mis tahad - ei õnnestu. Küll lagunevad pannil ära, küll on liiga õhukesed. Mulle nimelt ei meeldi sellised natuke pitsi meenutavad üliõhukesed pannkoogid.

Ja ma olingi loobunud nende küpsetamisest ja nuiasin igal korral vanematel külas käies emalt pannkooke. Täiesti juhtumisi sattusin lugema seda postitust siin, kus Thredhalia julgelt teatab, et ülepannipannkookide tegemisel pole oluline mitte retsept vaid tehnoloogia! Jutt täiesti õige.

Nüüd olen juba aasta jagu rahus laupäeva hommikuti pannkooke küpsetanud ja kõik on alati õnnestunud.

(Sala)tehnoloogia on:
- 2 muna inimese kohta
- näpuotsaga soola
- 2tl suhkrut inimese kohta
- jahu
- piima
- vett

Klopi vispliga lahti sobiv kogus mune soola-suhkruga vastavalt sööjate arvule. Vahustada pole vaja, tähtis on, et munavalge ja -kollane oleksid ilusti segunenud. Lisa järk-järgult vahepeal segades nii palju jahu, kuni saad taina, mis hakkab vispli keskele kokku kogunema - pead saama üsna sitke, aga siiski siidise taina, mille segamine on pingutust nõudev.
Nüüd lisa järk-järgult nii palju piima, kuni saad joogijogurti tekstuuriga taina. Lase KINDLASTI 30 minutit tõmmata, parem veel üleöö. Mina teen taina tavaliselt valmis eelneval õhtul - see on reedel nagu rituaal, mis tähistab töönädala lõppu.
Kuna jahu seistes paisub, lisa enne küpsetama asumist tainasse vett, et saaksid üsna vedela taina - umbes 3-6spl (45-100ml). Sega läbi. See annab kookidele õhulisust. Küpseta kuumal pannil oma soovi järgi - õlis või võis (mina kasutan õlipritsi). Ilusat nädalavahetust!

Psst, saladus... Sidrunimoos suvikõrvitsast, ära kellelegi räägi.

Tunnistan nüüd seda siin täiesti avalikult - mind vaevab raskekujuline ja sügav oravlus. Mul on vaja pidevalt midagi koguda-varuda, juurde tuua-teha. Ma kohe ei saa rahus olla, kui mul pole kodus 2 kg suhkrut varuks, vähemalt 3 kg jahu ja palju erinevaid pastasid linguinest Manni makakateni välja.

Nüüd muidugi on minu tipp-hooaeg, kus igasugust varumist lausa tagant õhutatakse ja nii ma lähengi suures õndsuses pärast tööd koju teadmises, et saan taaskord miskit hoidist tallele keeta.

Kuigi ammu sai tehtud juba mustasõstramoosi ja ka aprikoosimoose (retseptid peagi), keetsin ma eile midagi hoopis erilisemat, mida ma kauem vaka all hoida ei saa - laimi-sidrunimoosi suvikõrvitsast!

Just nii - need hiigelkasvu, juba suhteliselt puised suvikõrvitsad on ideaalsed moosipõhjad ja mitte kunagi ei arva keegi ära, millest see moos tehtud on, mida hommikukohvi kõrvale sarvesaial pakute. See konkreetne moos meenutab maitselt natuke hapukat kukekommi.

Retsept namist.
Täidab 3 pisemat purgikest:
- 1 kg suvikõrvitsa viljaliha (tumerohelised või erekollased, krudiseva koorega viljad)
- 400 grammi moosisuhkrut
- 4 sidrunit või laimi

Koori suvikõrvits ja eemalda pehme seemneosa. Lõika väikesteks kuubikuteks. Pane kõrvits kastrulisse, lisa natuke vett ja keeda keskmisel kuumusel tund aega, kuniks kõrvits on täiesti pehme.
Sõltuvalt, kumba vilja kodus on - pese hoolikalt laimid/sidrunid ja veereta neid käte vahel (nii annavad need paremini mahla välja).
Kui suvikõrvits on pehmeks keenud, lisa pidevalt segades moosisuhkur. Riivi hulka viljade koor ja pigista sisse mahl. Lase keskmisel kuumusel 20minutit moosil kaaneta keeda - nii keeb see paksemaks ja omandab kergelt karamellise maitse. Vala puhastesse purkidesse, kaaneta kohe ja lase rahus jahtuda. Hääd talletamist!

Kurgisalat seesamiseemnete ja austrikastmega - meelirahustav, kerge paus

Ma ei tea, kas teie elus on ka päevi, kus tulete töölt koju, te ei pane mängima ei raadiot ega plaati, telekas jääb kindlasti kinni ja ka telefon on hääletu peale keeratud. Sellised hetked, kus tahaks korraks vaikuses olla ainult iseenda ja oma mõtetega, et jõudu koguda ja lihtsalt istuda, mitte midagi tehes. See salat täiustab seda hetke ideaalselt - kerge, värskendav ja üdini zen. Istute, nokitsete rahus salati kallal, enne kui õhtuste toimetustega edasi lähete.

Valmib 5minutiga ja annab täpselt piisava energiasüsti ja kerge kõhutäite, mida pärast tööd vaja on.

Ja muidugi sobib see salat pakkuda ka aasiapärsel õhtusöögil kergeks lisandiks. Austrikaste on küllaltki erilise, magusamapoolse maitsega. Sobib ideaalselt ka wok-toite täiendama.

Jagub ühele:

- 1 pikk kurk

- 1 spl seesamiseemneid

- 1 spl austrikastet

- paar tilka seesamiseemneõli

- paar tilka sojakastet

Koori kurk ja lõika sellest juurviljakoorijaga pikad ribad, kuni jõuad seemneti. See keskmine mahlane osa söö lihtsalt ära.

Raputa kurgilaastudele seesamiseemned ja -õli, sojakaste ning austrikaste. Sega näppudega läbi ja serveeri kohe. Mõnusat olemist!

Teriyaki kanavardad - kiire, lihtne ja ai, kui maitsev.

See pole nüüd küll enam mingi saladus, et mulle meeldib soolase ja magusa kooslus. Üks parimaid magusa nüansiga kastmeid on teriyaki.

Teriyaki on traditsiooniline Jaapani grillimismeetod ja -kaste (teri tähendab Jaapani keeles läiget, mille glasuur lihale jätab ja yaki on grillima)

Teriyaki kastet tehakse sojakastmest, mirinist ja suhkrust/meest, mis redutseeritakse kokku paksemapoolseks kastmeks. Mulle meeldib poest enim Santa-Maria teriyaki, kuna see on paksem ja üsnagi magus. Siin üks mõnus roog, mida saab ideaalselt valmistada nii grillil, kui ka tavaahjus.

Retsept sööja kohta:

- 1 keskmine kanafilee

- pool punast paprikat

- pool kollast paprikat

- 2 spl teriyaki kastet

Lõika kanafilee suupärasteks tükkideks ja pane teriyaki kastmesse marinaadi. Lase mõni tund-üleöö tõmmata. Puhasta paprikad ja lõika suupärasteks tükkideks.

Lüki kana ja paprika vaheldumisi vardale, pintselda üle teriyaki kastmega ja küpseta 200kraadises ahjus umbes 20-25 minutit, kuniks kana on läbiküpsenud ja kuldne. Head isu!

Tervitame sügist - nõiduslik shokolaadijook salakoostisosadega

Eilne õhtu oli kui sügaval sügisel - külm ja vihmane. Ja kohe hakkab hing ihkama midagi kuuma ja kosutavat. Kuna terve suve on joodud vaid erinevaid jääjooke, teadsin kohe, et ainult teega ma ei piirdu, vaid valmistan üht oma lemmikut südatalvist hingepaid - kuuma shokolaadi.

See pole mitte tavaline kuum kakao-jook, vaid sisaldab mitmeid salakoostisosi-valmistamisnippe, mis sellele nõiduslikku väga annavad.

Esiteks tuleb seda teha korralikust, tumedast 70% shokolaadist ja kindlasti segada vispliga. See viimane nipp pärineb Ecuadoris elanud Lauralt, kes teab rääkida, et nii lahustub shokolaad korralikult piima sisse ära ning saad paksu, justkui siirupise shokolaadijoogi. Teiseks ja kuigi tundub võib-olla imelik, aga kaneel ja vanilje on iga kakao kohustuslikud koostisosad.

Retsept inimese kohta:

- suure tassi jagu piima (250ml)

- 50 grammi tumedat, 70% shokolaadi

- 1 tl mett

- näpuotsaga kaneeli

- sorts vanilje-ekstrakti või näpuotsaga head vaniljesuhkrut.

Kõik ülaltoodud koostisosad on kohustuslikud - just nii saad paksu, kosutava ja tugeva maitsega shokolaadijoogi.

Kuumuta piim ja lisa shokolaad. Sega vispliga ja kuumuta madalal tulel ca 5 minutit, kuniks jook natuke pakseneb ja pinnale tekib vaht. Lisa vanilje, mesi ja natuke kaneeli, aga tõesti vaid nii vähe, et saaksid juurde maitsesügavust, aga mitte kaneelist-maitset. Sega korralikult vispliga läbi ja lase minuti jagu tõmmata.

Salakoostisosadena lisa üllatuseks juurde ühte neist:

- Mintu piparmündilikööri - nagu kuum Marianne komm - imehea!

- tubli sorts rummi - kustutab kõik tööpäeva mured ja suigutab unele

- paras annus jahvatatud chillit - kosutab ja annab elujõudu

- kaneelipulk - vaieldamatult maailma parim lusikas, millelt kakaojooki limpsida

Lisa valmis shokolaadijoogile meelepäraseid üllatusi ja sega veelkord läbi ning serveeri kohe lemmik-kruusist. Minu vaieldamatu lemmik on chilli ja kaneelipulk lusikaks. Mõnusat olemist!

Aeglaselt küpsetatud metsseakoot ja nippe metsaloomade küpsetamiseks

Ma ei tea, kas teie olete kunagi rääkinud mõnes välismaa suurlinnas kellelegi, et käite metsas marjul/seenel või et teie suguvõsas on jahimehi ja sööte metsaloomaliha.See on kummaline, aga vahetult pärast seda tuleb enamasti küsimus, et kas teil Eestis elekter on?!Igas teises riigis tundume me tõeliste küttide-korilastena, kes ei saa elada kaasaegses riigis. Mujal maailmas on selline vahetu kontakt loodusega tõeline luksus ja ega Eestiski metsloomaliha just paljudes peredes laual ole. Meil on väga vedanud ja lähikonnas jahimehi leidub. Aitäh teile, meie toredad varustajad!

Mõni aeg tagasi toodi meile taaskord suurem kogus metsanotsu liha - ilus suur praetükk, mille mustikamarinaadis valmis küpsetasin ja suur koot, mida plaanisin oma sünnipäevalaual pakkuda.

Kõige lihtsam on metslooma liha küpsetada malmpotis pajaroana, kuna see tahab pikka ja aeglast küpsemist. Hästi sobib see retsept, asenda lihtsalt härjasaba meelepärase metsaloomalihaga.

Nagu ilmselt juba silma on hakanud, meeldib mulle väga magusa-soolase kombinatsioon ja ega metsalooma lihagi erand pole. Lisan tihti marinaadi erinevaid marjalisi-moose.

Varem mainitud metsseakoodiga tahtsin katsetada aeglast, madalal temperatuuril ahjus küpsetamist ja hoolimata suurest suvekuumast selle ka ette võtsin.

24 tundi enne ahjuminekut tegin metsseakoodile marinaadi sojast, tomatikastmest, meest, mustsõstramoosist ja natukesest tšilli-kastmest.

Soja annab soolakust, tomatikaste hapukust ja aitab ühtlasi liha tänu happelisusele pehmendada, mesi tasakaalustab tomatikastme hapukust ja aitab tekitada lihale ilusa läikiva glasuuri, tšillikaste annab vürtsi ja mustsõstramoos seob kõik maitsed kokku ning lisab maitsesügavust. Selline marinaad sobib nii metsanotsule kui - kitsele ja muule tugevamale lihalegi.

Küpsetamise eel tõsta liha aegsasti külmkapist välja, et see saaks toatemperatuurile soojeneda, nii ei jahuta (suur) lihatükk ahju minnes seda maha ja liha hakkab kohe pruunistuma.

Kuumuta ahi 220kraadini, pane koot suurele ahjuplaadile ja kata korralikult fooliumiga. Pane liha kuuma ahju ja keera kohe kuumus 120kraadi peale. Lase ahjus üleöö küpseda. Minul oli liha ahjus kokku natuke üle 8 tunni; miinimumaeg on 5tundi.

Siinjuures peab mainima, et häirima ei hakanud mitte kuumus, vaid tohutult isuäratavad lihalõhnad, mis alates kella 3st öösel kogu korteri täitsid ja süljenäärmed tööle panid.

Ahju algne kõrge temperatuur küpsetab lihale tugeva kooriku ja tagab selle, et liha jääb seest pehme ja mahlane. Serveerimiseks eemalda vajadusel kont ja/või tekkinud krõbe koorik ning rebi liha näppudega väiksemaks.

Kastmeks keeda kokku 100 ml vett, natuke puljongikonsentraati, mustsõstramoosi ja tšillikastet. Serveeri ahju juurviljade ja fetakreemiga. Head proovimist!

Siia alla üks meeleolupilt "Unistaja."

Matcha - Jaapani hõng koduköögis ja tükike Jaapanist

Matcha kohta lugesin ma kõige esimesena nami-namist ja perenaine.ee lehelt ning mul tekkis kohe huvi, et kuidas see küll maitsta võiks? Kirjeldatud natuke mõru, ent väga magus järelmaitse tundus huvitav - võrreldav hästi tumeda, kvaliteetse shokolaadi omaga. Lisaks muidugi fakt, et pisike tass matcha-teed on 5korda kangem, kui tavaline roheline tee.

Matcha on traditsiooniline Jaapani roheline tee. Algselt on see tegelikult pärit hoopis Hiinast. Aga see on Jaapani puhul väga tavaline, et laenatakse kokku erinevate riikide parimad tarkused-teadmised ja arendatakse neid ise täiuslikkuseni ning saadakse siis sellega maailmakuulsaks.

Tänapäeval ongi Jaapan tuntud maailma parima ja kvaliteetsema matcha valmistajana, millest enamik tuleb maalilisest Uji linnast. Seal võib leida kõikvõimalikke toite, alates matcha-nuudlitest kuni jäätiseni välja, mis kõik on maitsestatud/värvitud selle imelise pulbriga. Matcha-jäätist saab muide ka kodus teha ja see on imemaitsev (vahusta 400 ml vahukoort pehmeks vahuks, sega hulka purk suhkruga kondenspiima ja maitse järgi (2-4spl) matchat. Külmuta üleöö.)

Pildil jäätis Uji tänavakohvikust.

Matcha-tee saadakse terve teelehe jahvatamisel. Just seetõttu matcha nii kange ongi, et ära tarbitakse terve teeleht, mitte ei jooda ainult teelehe tõmmist. Lisaks kangusele sisaldab see kordades rohkem toitained ja antioksüdante, võites isegi mustikaid ja spinatit.Ja kuna jaapanlased kasutavad matcha pulbri valmsitamisel aurutamist, mitte röstimist, ei tasu karta ka, et toitained kaotsi lähevad.

Kuna enne korjamist kaetakse teepõõsa ülemised väikesed lehed, millest matchat valmistatakse läbipaistmatu kangaga, et aeglustada nende küpsemist ja kasvatada klorofülli osakaalu lehtedes, aitab matcha verd puhastada ja kehast muud kahjulikku välja viia.

Mulle jääb alatiseks meelde, millal esmakordselt matchat proovisin. See oli laupäeva õhtu ja kõndisime Kaarliga 10minutit enne sulgemist Piprapoodi, et matchat osta.

Kella 19paiku me seda jõime - mõlemal näod õudusest kipras - see maitses nagu vedel nori, aga palju palju vetikasemalt. Uurisin veel Jaapanis elavalt sõbrannalt, et kas tõesti peabki matcha nii maitsema või saime me lihtsalt halva pulbri. Nüüd tean, et pulber oli hea ja tegemist oli lihtsalt meie maitsemeelele täiesti uue kombinatsiooniga, mida aju kuidagi defineerida ei osanud. Nüüd maitseb matcha mulle väga just selle kirbe alguse ja sügavalt magusa järelmaitse pärast.

Tol õhtul istusime me muidugi kella 2ni üleval - matchat ei tasu õhtul hilja juua.

Ujis oskasime aga matchat juba nautida ning proovisime kõike - nuudleid, jäätist, keekse, juustukooki, tarretist, komme, shokolaadi sealses kuulsas Nakamura Tokichi Cafe-s, mille kõik lauad täitusid 10minuti jooksul pärast avamist sööjatega ning meie lahkudes oli ukse taha ka järjekord moodustunud.

Pildil magustoidud Nakamura Tokichi kohvikust ja Usu-Cha ehk nõrk matcha (väga tugevalt mõru, sügava ja pika järelmaitsega matcha - meie mõistes ülikange/tugev ja matcha-shokolaad)

Kõige lihtsam on matchaga tutvust teha matcha-madeleine küpsetades. Sealne kerge matcha-maitse on just paras, et ära hoida seda esimest, äärmusliku kogemust. Kuigi madeleine'd vajavad spetsiaalset vormi, kannatab neid edukalt valmistada ka muhvinipannis või pisikeses keeksivormis. Matchat müüakse Piprapoes.

Retsept nami-namist. Saab 20 suurt madeleine-küpsist:

- 50 grammi pehmet võid

- 40 grammi suhkrut

- tibae soola

- 1 muna

- 80 grammi jahu

- 2 tl matcha pulbrit

- 1 tl küpsetuspulbrit

Sega kausis pehme või, suhkur ja sool miksriga ühtlaseks. Lisa vahustades muna.

Sega teises kausis jahu, küpsetuspulber ja matcha ning sõelu munavahu hulka ja sega tainas ühtlaseks. Saad üsna paksu, kleepuva taina, mis on tugevalt roheline.

Tõsta teelusikate abil tainas eelnevalt õlitatud vormidesse ja küpseta 160kraadises ahjus 10-15minutit, kuni koogikesed on kerkinud ja kergelt kuldsed. Lase tiba vormis jahtuda ja kummuta siis õrnalt välja. Head avastamist!

Pildid Kaarel.

Mesine riivleivaga-rullkook Eesti auks. Kodumaise hõnguga magustoit.

See on üks neist retseptidest, mida nähes teadsin kohe, et pean seda proovima. Ja ma ei pidanud pettuma. See maitses täpselt nagu arvasin - justkui meekook, aga palju lihtsam valmistada, sest ära jääb erinevate plaatide küpsetamine.

Lisaks meeldib mulle selle koogi juures pisike nõks, et sinna on lisatud riivleiba. See väga eestilik koostisosa tõstab selle koogi kamavahuga samale tasemele- just see, mida pakkuda väliskülalisetele ja sõpradele, kes tulevad reedel taasiseseivusmist tähistama.

Inspiratsioon Ragne blogist, retsept natuke muudetud.

Saab suure vähemalt 8le jaguva rullkoogi:

- 3 muna

- 0,5 dl suhkrut

- 3 spl mett

- 1 dl riivleiba

- 1 dl jahu

- 0,5 dl maisi/kartulitärklist

- 1 tl küpsetuspulbrit

Vahele ca 250 grammi hapukoort.

Vahusta munad suhkruga kohevaks heledaks vahuks. Lisa hulka vedel mesi, sega õrnalt läbi. Sega riivleib, jahu, tärklis, küpsetuspulber ja vala munavahule. Sega õrnalt läbi.

Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile (katab umbes 24X35 cm plaadi) ja küpseta 225kraadi juures kuni 5 minutit. Jälgi küpsemist ahju juures, sest kook ei tohi liialt küpseda - kergelt kuldne on täpselt paras, siis saab koogi ilusti rulli keerata.

Võta kook ahjust ja piserda natukese veega. Puista uus küpsetuspaberileht tuhksuhkruga ja tõsta kook plaadilt paberi abil sinna peale ning tõmba seejärel pealmine küpsetamispaber koogi küljest lahti.

Keera kook alumise küpsetuspaberi abil rulli ja lase mõned minutid jahtuda.

Rulli kook lahti, lisa vahele hapukoor, hõõru laiali ja keera kook uuesti paberi abil ettevaatlikult rulli. Lase enne serveerimist mõned tunnid-üleöö tõmmata! Ilusat pidupäeva!

Pildi-aitäh Helenile!

Fetakreem - mitmekülgne lisand lihale, kalale ja juurviljadele

Tuleb ausalt tuunistada, et isegi natuke naljakas on seda "retsepti" siia kirja panna, aga äkki on neidki, kes feta mitmekülgsust veel avastanud pole.

Fetakreem mahendab tiba feta soolakust, ent tekstuur on isegi parem- siidisem, kreemisem, sametisem.

Sobib imeliselt juurviljade dippimiseks, suure iseloomuga metsloomaliha kõrvale ning annab palju särtsu ka valgele kalale.

Sega pehme feta kahvliga läbi. Lisa natuke hapukoort ja sega veelkord korralikult läbi. Serveeri valitud lisandiga. Lihtne elu!

Tiramisu Leo ainetel - Itaalia klassika puhtaimal kujul

Tiramisu (itl.keeles - tõsta mind üles) tundub restoranis süües alati keeruline magustoit olevat, sest paljudes kohtades on see suudetud täiesti tuksi keerata. Küll on see liiga vahukoorene, küll liialt juustune. Tegelikult pole asjas midagi keerulist, kui hea retsept võtta on.

Ma mäletan detailselt, kuidas ma tegin oma esimese tiramisu. Kuna see valmis imelises Itaalias, kaunis Aosta külas hea sõbra Leo restorani köögis oli see minu jaoks suursündmus. Ja mitte seepärast, et tegin esimest korda tiramisut, vaid seepärast, et tegin seda koos tipptasemel kokaga. Aitäh Kadile ja Leole imeliste elamuste eest!

Kuigi retseptis on toimunud pisikesed muudatused, sain seda sel laupäeval veelkord karmide kriitikute peal testida ning kiideti vägagi heaks. Sellest kogusest saab 10le jaguva magustoidu ja kuna mul nii palju pokaale pole, tegin ühe suure "tordi". Võib jagada ka pokaalidesse. Tasub kindlasti proovida, pealegi on koostisosad nüüd juba enamikes poodides saada.

Jagub 10le:

- 400 grammi savoiardi/keelekese küpsiseid

- 300 ml kanget kohvi, parim on espresso

- 2 värsket, vabalt peetavate kanade muna

- 500 grammi mascarponejuustu

- 200 ml vahukoort

- 0,75dl suhkrut

- 4tl vaniljesuhkrut

- näpuotsaga soola

- magustamata kakaod

Valmista kange kohv/espresso ja lase jahtuda.

Eralda munakollased valgetest. Vahusta munavalged näpuotsa soolaga tugevaks vahuks. Pane külma. Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks, lisa toasoe mascarpone ja mikserda aeglaselt ühtlaseks.

Vahusta vahukoor vaniljesuhkruga kohevaks vahuks ja sega aeglaselt mascarpone hulka. Kõige viimasena lisa õrnalt alt-üles tõstes vahustatud munavalged.

Kasta savoiardi küpsised korraks kohvisse ja pane valitud alusele.*

Kata esimene kiht küpsiseid külluslikult mascarpoonekreemiga ja aseta peale teine kiht hetkeks kohvisse kastetud küpsistega. Kata veelkord mascarponekreemiga. Pane külmkappi 2 tunniks tõmbama. Enne serveerimist raputa peale ohtralt mõrudat kakaod.

* Kui teed magustoidu väikestesse pokaalidesse, pane põhja 2 küpsist ja kata kreemiga. Siis jälle küpsised ja kreem. Sõltuvalt pokaalist peaks mahtuma umbes 3-4kihvti. Enne serveerimist raputa peale ohtralt kakaod. Elagu!

Suveõhtu piduroog - pardifilee salat rukola ja nekatriiniga

Mulle on part alati meeldinud. Tellin seda restoranis meelsasti, eriti siis, kui sellel on kergelt magus kaste - töötab pardiga minu meelest iseäranis hästi.

Väga kaua oligi part minu jaoks eksklusiivselt ainult restorani toit, aga nüüd, kus poest on saada külmutamata pardi rinnafileed (Rannarootsi toode vaakumpakendis) saab ka kodus seda tiba pidulikumat linnuliha ise valmistada. Ja ausalt, see ei ole üldse keeruline. Sel korral kõrvale pähkliselt vürtsine rukola, magusaks nüansiks nektariinid ja mustsõstrakaste.

Jagub neljale:

- ca 500 grammi pardirinnafileed

- soola, pipart

- 200 grammi rukolat

- 3-4 nektariini

- head oliiviõli

Kastme jaoks:

- 2 spl mustsõstramoosi

- 2 spl vett

- 2 spl tšillikastet

- pardi praeleem

- soola

Pardi valmistamisõpetus Mari-Liisi blogist:

Lõika pardifilee nahale risti-rästi lõiked kuni lihani ja aseta KÜLMALE PANNILE NAHK ALLPOOL. Puista peale soola, pipart. Prae keskmisel kuumusel 5-8minutit, et nahk muutuks krõbedaks ja rasv välja sulaks. Vahepeal vala vajadusel pannilt rasva ära. Pööra fileed ümber ja prae ka teiselt poolt 5minutit ning raputa soola-pipart krõbedale nahale.

Mässi filee fooliumisse ning pista 5ks minutiks 200kraadisesse ahju. Kui aeg möödas, lase fooliumis rahulikult 10minutit tõmmata.

Samal ajal pese ja nõruta rukola, haki nektariin väikesteks kuubikuteks ja aseta salativaagnale. Nirista peale nõks oliiviõli.

Kastme valmistamiseks kuumuta väikeses kastrulis mustsõstramoos, vesi, tšillikaste ning nõruta fooliumist juurde pardi praeleem. Lase keema tõusta ja redutseeri natuke, et saaksid siirupilaadse, paksema kastme.

Lõika pardifileed õhukesteks viiludeks, aseta rukolale, vala peale kaste. Serveeri kõrvale head saia, millega taldrikult hea kastme kätte saab. Head proovimist!

Lihaprae lisandid - maguskrehvtised porgandid ja balsamicoga peedid, sibulad

Ma ei tea, kuidas nii on kujunenud, aga minu jaoks ei ole köögis olemas tüütumat tööd, kui kartulite koorimine.Ma pesen enne ära 8 inimese õhtusöögi nõud, kui koorin kilo kartuleid. Ja mul on olemas väga hea koorimisnuga.

Kui valmistan ahjuliha, siis teengi lisandiks pea alati miskit muud, et ainult kartuleid koorima ei peaks.

Siin 3 ülilihtsat, ent maitsvat lisandit. Sobivad hästi ka fetaga, kui soov on lihavabalt läbi ajada. Nii peet, sibul kui ka porgandid omandavad ahjus (palsamiveiniäädikaga) röstides täiesti uue maitse, on kergelt magusad, karamelliseerunud ja meeldivad ka neile, kes muidu peeti-sibulat või kuumtöödeldud porgandit ei söö.

Kogused taaskord vastavalt sööjate arvule silma järgi.

Maguskrehvtised porgandid:

- 2 keskmist porgandit sööja kohta

- küüslaugu-tšilli õli M&S poest või:

- mõni küüslauguküüs

- kuivatatud tšillihelbeid

- natuke õli

Puhasta porgandid, lõika 3-4cm pikkusteks juppideks, maitsesta õliga või küüslaugu, tšillihelveste ja tavaõliga.

Karamellised punased sibulad ja peedid:

- arvesta 1 suur punane sibul ja 1 keskmine peet sööja kohta

- palsamiveiniäädikat

- õli

- soola

Puhasta sibulad, lõika 6-8sektoriks. Kooritud peedid lõika 4ks. Pane ahjuvormi, lisa korralik sorts (4-10spl) palsamiveiniäädikat, tilgake õli, ohtralt soola. Sega läbi.Rösti juurviljad 200kraadises ahjus 40minutit. Serveeri lihaga või puista peale fetat. Head isu!

Saiakate lumekrabiga - kerge üllataja

Kuigi makral on natuke halb kuulsus - et tehakse teda kalajääkidest jms, on ta meil siiski kodus vahel laual. Kõige enam muidugi sushit tehes.

Ka see kiirelt valmiv saiakate sai oma alguse tegelikult hoopiski kodusest sushiteost. Ühel korral jäi täidist natuke üle ja ära sõime selle hoopis röstsaiaga ning oli vägagi maitsev. Sobib pakkuda ka suupistelaual koos väikeste krõbesaiadega või keedumuna täidisena.

Retsepti nagu taaskord polegi, rohkem tunde järgi, jagub ca 4le:

- väiksem pakk lumekrabi-makrat (tavalise makraga pole mina proovinud)

- majoneesi

- soola

Pudista lumekrabipulgad näppude vahel tükkideks. Lisa majoneesi, soola ja sega kahvliga läbi. Serveeri röstsaial. Päikselisi hommikuid!

Penned herneste ja singiga - argiõhtu päästja

Nigellat on nimetatud külmutatud herneste kuningannaks. Ja kuigi värsked herned on minu lemmiksaadus aiamaalt, ei raatsi ma neist kunagi mingit rooga teha, sest need on paljalt lihtsalt nii head. Seega kasutangi ma rahus kõikjal roogades külmutatud rohelisi pallikesi, sest minu arust on herned ühed vähesed viljad, mis külmas oma maitset ja tekstuuri ei kaota.

See ülimalt lihtne pastaroog valmib välgu kiirusel, ei nõua erilisi koostisosi ent täidab siiski maitsvalt kõhu. Just selline lihtne ja maitsev, kodune toit. Herned lisavad kergelt magusat mekki. Sarnane ahjuroog on siin juba ilmunud, nüüd aga kiirem variant. Retsept on tegelikult rohkem silma järgi, aga üritan siia miskid kogused kirja saada. Aga vaadake siis valmistades ka ikka rohkem silma kui kaalu järgi.

Jagub kahele:
- ca 170 grammi penne pastat (soovitatakse keskmiselt 60-80grammi keetmata pastat inimese kohta)
- 200 grammi head (keedu)sinki
- ca 100grammi naturaalset merevaiku
- ca 200grammi (külmutet) rohelisi herneid
- natuke piima
- soola, pipart
- parmesani

Keeda pasta juhiste järgi ohtras, tugevalt soolatud vees. Kastme valmistamiseks prae kergelt läbi sink, lisa merevaik, natuke piima ning riivi sisse natuke parmesani. Sega läbi, maitsesta vähese soola ja pipraga. Lase kaane all madalal kuumusel 5minutit podiseda. Lisa paras ports herneid ja vajadusel veel natuke piima, kui kaste on liiga paks. Kurna pasta, sega kastme hulka ja lase mõned minutid tõmmata, et herned kergelt läbi kuumeneks. Serveerimiseks riivi peale parmesani. Head isu!

Nigella sidrunipasta - kiire päeva värskendav kosutus

Ma ei tea, kuidas teiega on, aga minul on mõned asjad, mida lihtsalt ei sööda kunagi koos. Näiteks makaronid ja ahjuliha või riis ja hakklihakaste. Nad kohe ei käi kokku.

Enne, kui ma lugesin mitmete inimeste kiitust nami-namis Nigella sidrunipasta kohta, poleks ma eales söönud koos pastat ja sidrunit. Aga kui kõik kiidavad, siis peab selles ju midagi olema. Ja tõsi ta ongi - see väga lihtne retsept on korraga energiatandev ja rahustav; kõhtutäitev aga kerge.

Just selline roog, mida teed kiirelt pärast rasket tööpäeva, sööd seda diivanil keras istudes ja mõtteid kogudes, et siis veel terve pika õhtu köögis toimetada (sünnipäevalapse sünnipäevapidude igaõhtune kava)

Kui kellelegi tundub, et see ei saa midagi maitsvat olla, siis palun proovige siiski - üllatute kindlasti! Nagu nimigi ütleb, pärineb retsept Nigellalt!

Jagub kahele:

- ca 160 grammi linguine pastat* või spagette

Kastme jaoks:
- 1 munakollane
- 70 ml vahukoort
- 30 grammi riivitud parmesnai (sobib ka Forte)
- poole sidruni koor ja mahl
- natuke soola
- serveerimiseks siledalehelist peterselli

Keeda pasta ohtras ja tugevalt soolatud vees pakendi juhiste järgi.

Kastme valmistamiseks sega omavahel munakollane, koor, värskelt riivitud parmesan, riivitud sidrunikoor ja sidrunimahl (sidrunit ei pea tilgatuks pigistama ja viimast koort pealt riivima - saab äkki liiga hapu) Maitsesta natukese soolaga, kuid ära pipart kindlasti pane, sest see on hõrk, kreemine pasta, ei midagi liiga äkilist!

Kurna pasta, vala tagasi potti ja lisa kaste ning sega läbi. Pasta kuumuses valmib ka kaste, seega pole tarvis toorest munakollast karta. Serveeri hakitud siledalehelise peterselliga. Hääd kosumist!

*linguinid on nagu spagetid, kuid tibake jämedamad - väga mõnusad tugevamate kastmete kõrvale.

Rukolasalat parmesani ja balsamicoga - lihtne üllataja

Nagu nimi ütleb, on sel salatil vaid kolm koostisosa ja tõepoolest on see üllataja, sest enamik inimesi, kes näeb taldrikul suurt kogust salatilehti, esmapilgul suurema lisandita, ei oska arvatagi, kui palju maitsenüansse see endas peidab.

Rukola kergelt mõrkjas pähkliline maitse, palsamiäädika hapukas-magus eriline helk ning sügavalt, võib isegi öelda, et magusalt soolane parmesani maitse loovad koosluse, mis sobib nii kergeks lõunaks hea ciabattaga, tiba nooblimat õhtusööki täiendama kui ka hea grillitud veiseliha kõrvale.

Lisaks ka valmistajale tõeline rõõm - valmib hetkega ning korraga saab toita ka ohtralt sööjaid.

Retsepti tegelikult väga polegi, annan kogused inimese kohta, korrutage vastavalt:

- 2 peotäit rukolat ehk põld-võõrkapsast

- 2 spl head palsamiveiniäädikat (parim on Belazu, aga ka M&S saab häid)

- 2 spl VÄRSKELT! riivitud parmesani (hädakorral sobib ka Forte)

- tilk head külmpressi oliiviõli

Puista kaussi rukola, riivi peene riiviga hulka parmesan, lisa palsamiveiniäädikas ja tilk õli. Sega kõik käte abil segamini. Peale riivi veel pisut parmesani. Serveeri. Häid üllatusi!