Metsa-metsa: seenemüüdid ja lehterkukeseenerisoto

See aeg on jälle käes, kus metsad seentest vohavad ja igal nädalavahetusel sealt hääd-paremat saab koju tassitud. Enamasti on ahnus metsas suurem, kui pärast kodus ära puhastada jaksab. Siit üks tore mõtteke, et ära korja grammigi rohkem, kui veel samal õhtul "ära teha" jõuad, sest metsa jäänud seened on rõõmuks teistele seenelistele, sealhulgas loomadele, kes seentega maiustavad, kuna need ohtralt erinevaid mineraale ja toitaineid sisaldavad. Lisaks saagile saab metsas praegu silmailu nautida:

Veel nädalake tagasi korjasin ma metsast nelja erinevat seent- puravikke, kuuseriisikaid, võiseeni ja kukekaid. Pidavat olema täpselt Eesti keskmine ehk siis enamik eestlastest korjab 3-5 erineva seeneliigi vahel, üle selle on juba keskmisest parem seenetundmine. Vahepeal sain ma nõnda targaks, kuna võtsin osa Margit Härma seeneretkest. Margit rääkisin meile lisaks seeneliikide tutvustamisele ka igasugu õpetlikke lugusid seenel käimisest ja seentest. Kokkuvõtteks oli kogu see seenemaailm nii põnev, et ostsin kohe tema Seeneaabitsa ja lugesin seda poole ööni nagu kriminulli. 

Kimp lehterkukeseeni

Näiteks lükkas ta täiesti ümber müüdi, et seeni ei tohi maa seest nii öelda "juurtega" välja tõmmata. Nimelt on seened seene-organismi maapealsed viljakehad, umbes nagu õunapuul on õunad ja õunte puult korjamisega sa ju seda ei kahjusta. Sama on seentega. Lisaks "õhutab" seente maast väljatõmbamine seeneniidistikku, vastukaaluks jalaotsale, mis läheb maas hallitama ja annab bakteritele ligipääsu niidistikule. 

Teine müüt, mis muidugi ammu juba kõlapinna kaotanud - see, et seentel pole toiteväärtust ja neid on raske seedida. Kuna seened on lisaks ohtratele mineraalidele ka suured kiudainete allikad, ergutavad need hoopiski seedimist ja hoiavad ka kolesterooli kontrolli all. Mineraalidest on neis ohtralt seleeni ja tsinki, kaltsiumi, rauda, mangaani, lisaks veel vähesel määral eriti kasulikke küllastamata rasvhappeid. 

Seenekoha soovitusi leiab RMK mobiilirakendusest. Metsa tasub lisaks soojale joogile ja laaditud akuga mobiilile kaasa võtta seente korjamiseks võimalikult laia põhjaga korv ning papist koogikarpe, nii saab erinevad sordid eraldi korjata ja kodus jälle lihtsam. Lisaks sordi järgi jaotamisele õpetas Margit seeni lahterdama ka teguviisi järgi - nii saab kodus värskelt söödavad seened kohe pannile panna, kupatamiseks mõeldud saak potti visata ja kuivatamiseks mõeldud seened saunalavale või põrandaküttega vannituppa laiali laotada. 

Ja kui kukekaid peaks üle jääma, siis sügavkülma tallele panekust kirjutan siin.  Nii külmutan mina tegelikult kõiki kupatamist mittevajavaid seeni.

Aga teeme siis saagist süüa ka - Margiti soovitust järgides nuputasin välja roa, kus seened saavad pool tunnikest haududa, kuna just seda lehterkukeseen parimaks maitseavaldumiseks vajab. 

Lehterkukeseene risoto

Neljale:

- 200 grammi värskeid lehterkukeseeni

- 1 suur sibul 

- 2 spl õli

- oksake tüümiani

- 2,5 dl risoto riisi

- 1 dl kuiva valget veini

- 1 liiter köögiviljapuljongit

- 20grammi parmesani

- soola, pipart

- peterselli

Kuumuta seentest kõrgel tulel vesi välja. Kui seened on kuivad, keera tuli vaikseks, lisa potti hakitud sibul, tüümianilehekesed, sool ja õli. Kuumuta, kuni sibul on klaasjas. Lisa riis ja sega, kuni riis ühtlaselt läigib. 

Vala hulka vein ja kulbitäis puljongit. Sega, kuni puljong on imendunud. Lisa kulbi haaval järgemööda puljong, vahepeal segades, et leem imenduks. 

20minuti möödudes proovi, kas riis hakkab veel kergelt hambale vastu. Kui riis on liiga kõva, lisa veel puljongit. Viimasena lisa riivitud parmesan, maitsesta soola-pipraga. 

Jaga taldrikutele, puista peale hakitud petersell ja purusta pipart. Serveeri kohe.

Ja nagu ikka, töötab Murphy ka metsas ehk korvitäie lehterkukeseeni korjasin mina 30meetri kaugusel autost, samal ajal kui teised sügaval metsas müttasid. Metsas näeme!