See magustoit on kindlasti hetkel üks minu lemmikuid, sest olen seda viimasel ajal korduvalt teinud.
See magustoit on imeline, sest seda on väga-väga lihtne teha, see on peaaegu rasvavaba (ca 5grammi rasva portsjoni kohta) ning mis peamine - valmis magustoit jätab mulje, nagu oleksite tunde köögis keetnud-küpsetanud ja on nii kreemine, et tundub uskumatu, et see rasva ei sisalda.
Just nendel põhjustel sobib see magustoit ideaalselt ka õhtusöögilauale, kui sõbrad on külas ning soovite neid üllatada. Lisaks saab magustoidu teha valmis päev varem.
Traditsiooniline prantsusemagustoit crēme brulée (eesti k - brüleekreem) valmistatakse munakollastest ja vahukoorest, mis kaetakse pruunistatud suhkrukihiga ehk brüleega. See versioon on eestipärasem, oluliselt lahjem ning lihtsam.
Roman Zaštšerinksi retsept nami-namist, natuke mugandatud.
4 suurema/ 6 väiksema magustoidu jaoks võta:
- 400 grammi rasvatut kohupiima (parim on Alma)
- 70 grammi suhkrut
- 5 munakollast
- natuke sidruni koort (umbes 1 sidruni veerandikult)
Brüleekihi jaoks 4-6 supilusikat suhkrut.
Sega omavahel munakollased ja suhkur, kuid ära vahusta. Lisa kohupiim ja sidrunikoor, sega õrnalt läbi (ära vahusta), vala 4-6 kuumakindlasse (ramekini) vormi või väiksesse tassi ja küpseta 100kraadises ahjus 30minutit. Lase täielikult jahtuda.
Vahetult enne serveerimist kuumuta väikeses paksupõhjalises potis madalal kuumusel suhkur. Ära sega, muidu läheb suhkur tükki. Ühtlasema pruunistumise jaoks kalluta vahepeal potti.
Kui suhkur on sulanud ja kergelt pruunistunud, vala iga brüleekreemi peale natuke karamelli, aja lusikaga laiali, et saaksid ühtlase õhukese kihi. Lase 10minutit jahtuda ning serveeri. Head küpsetamist!
rasvavaba???? kas sa tead ka kui palju rasva on munakollastes? :):) ega siis sportlased ja dieedikud asjata munavalgeomletti ei söö :)
VastaKustutaJah, teadsin. Ja uurisin nüüd veel lisaks asja ka, et keskmiselt on munakollases rasva 32% ja vett 48%. Lisaks sisaldab munakollane ohtralt vitamiine, eriti rikkalikult A vitamiini.
VastaKustutaPostituse rasvavabaduse all on mõeldud seda, et ei sisalda võid (82% rasva) ja vahukoort (35%rasva), mis enamikes magustoitudes alati sees on.
Lähen kaalun oma 5 munakollast üle, et palju keskmine rasvaprotsent magustoidul tuleb - äkki saan nii nende sõltuvusest üle ja praegune tegemine jääb mõneks ajaks viimaseks :)
minu eesmärk polnud sind munakollastest eemale peletada :):):) eks rasva peab ka sööma. ja ilma rasvata pole ikka ükski magustoit mingi asi. rääkigu need kaalujälgijad mida tahavad. veest ikka maitsvat asja ei saa eks. lepime selles kokku! :) lihtsalt tahtsin tähelepanu juhtida, et munakollane pole nii süütu nagu ta paistab. elasin ju sportlasega koos. töölt koju tulles oli alati prügikastis 8 munakollast, mille ümbert valge oli ära söödud :) sellest ajast nats pelgan neid kollaseid. psühholoogiline probleem :)
VastaKustutaEi, see on absoluutselt väga hea märkus ja mulle väga vajalik :)
VastaKustutaIlma rasvata paraku ei saa jah, kuigi katsetan köögis pidevalt retsepte, mis oleks võimalikult suhkru- ja rasvavaesed võrreldes keekside-tortidega. Tuleb tunnistada, et seni pole peale kohupiimabrüleekreemi ühtegi tõeliselt head asja leidnud, aga kohe kui olemas saab sellest siit lugeda.
Selles osas jagan Kätrini arvamust läägemagusate ja rasvaste magustoitude osas ehk siis ei meeldi kohe mulle need küllusekuhjad. Minu magustoit on seetõttu Tiramisu (kusjuures kui teha toorjuustuga, mitte mascarponega, on maitse ka väga hea ning päris palju rasva jääb kehasse ringlema saatmata). Ja ei mingit vahukoort! http://toiduteemal.blogspot.com/2010/02/tiramisu-see-koige-parem.html
VastaKustutaTiramisu on ka minu suur-suur lemmik, kuid mascarpone ülikõrge rasvaprotsent ei luba seda magustoitu tihti teha. Katsetan kindlasti ka toorjuustuga - hea mõte.
VastaKustutakehal on rasva elutegevuseks VÄGA vaja. ja nii huvitav, kui see ka pole, siis ka kaalulangetamiseks. paksuks ei aja mitte rasv, vaid a) teravili, b) suhkur, c) piimatooted (laktoos + kaseiin) ja rafineeritud õlid. unustage jogurtid-kohupiimad-saiad-pastad-leivad, taimeõlid peale külmpressitud oliiviõli ja kõik, mis eelloetletut sisaldab. sööge liha, muna, kala (jah, ka rasvast) ning palju köögivilja, praadimiseks kasutage naturaalset võid, rasva ja kookosrasva ja te imestate, kuidas te kunagi paksuks ei lähe. seejuures muidugi tuleb meeles pidada, et kartul ei kuulu köögivilja alla selles kontekstis. lisaks ei haigestu te tõenäoliselt mitte kunagi diabeeti, südame-veresoonkonnahaigustesse ega teistesse autoimmuunhaigustesse.
VastaKustutaAnonüümne, aitäh info eest, olen sellest kõigest teadlik, siiski on ka rasvade tarbimisel selgelt ülempiir olemas ning kui midagi head tahaks, lisaks rasvasele kalale, lihale, munale ja köögiviljadele, mis oliiviõliga hautatud, valin pigem väherasvasema variandi, et kehale mitte liiga teha.
VastaKustutategelikult on kurb,kuidas inimesed (sealhulgas paljud arstid, kes ei viitsi ennast edasi harida) arvavad, et rasva peab piirama. eriti veel küllastunud rasva. tegelikult ei pea (mõistuse piires siiski, rasva võib olla isegi kuni 50% toiduratsioonist). külla aga tuleks OLULISELT piirata teravilju, piimatooteid ja suhkrut. viil saia teeb organismile rohkem kahju ja liiga kui teelusikatäis rasva. eriti, kui sinna veel rasvavaba jogurtit juurde lisada, mida üldse sööma ei peaks, kuna keha ei omasta sealt sisuliselt mitte midagi kasulikku. aga igaühel on muidugi õigus teha oma valikud ise ja kahjuks tänapäevane mainstream kirjandus soosib seda kõike.
VastaKustutaJah, see, et üldine meedia ning isegi arstid enamasti rasvavaesed on - sellest on kurb.
VastaKustutaMis puutub saia ning rasvavabasse kohupiima, siis muidugi ei tarbiks neid üldse, kui suudaks ning sööks vaid juurvilju kvaliteetse õlikastmega, head kala ning seemneid-pähkleid. Paraku peab ahvatlusele enamasti järgi andma ning sööma siiski saia ja suhkrut ja muud ebatervislikku.
Siis valin vahel ka rasvavaba variandi, et oliiviõlile ja pähklitest saadud heade rasvadele enam mitte nii palju muid rasvu lisada.