Pühapäev, 31. oktoober 2010

Et esmaspäev oleks vähem sinine - kodutehtud nutella

Käsil on kiired ajad, kus hommikusöögiks putru keeta ei jõua ning õhtul 8 paiku koolist jõudes kaua paja ees ei seisa. Nädalavahetused olen praktikal ühes profiköögis veetnud, mistõttu pole kodus enam ei jaksu, ega suuremat kihkugi kokkata. Kogu elevus ja kirg on päeva jooksul tortidesse, kookidesse, saiakestesse panustatud. Tänane pühapäev oli mul aga kohustustest prii ja veetsin sellest mõnusalt mitu tundi köögis.

Et uut algavat nädalat ja sinist/pimedat esmaspäeva natuke kirgastada valmistasin hommikusaiale määrimiseks nutellat ehk shokolaadi-pähklivõid. Kodutehtud nutella maitseb täpselt nagu päris, ainult parem :)

Retsept namist. Või kogust vähendatud.
- 150 grammi metsapähkleid
- 115 grammi tumedat shokolaadi
- 40 grammi magedat võid
- 0,75 dl kakaopulbrit
- kuni 1,5 dl tuhksuhkrut
- tsipa soola

Rösti metsapähklid 220 kraadises ahjus, kuni need on kuldsed ja aromaatsed. Võtab umbes 5 minutit, jälgi hoolega, et kõrbema ei läheks. Hõõru pähkleid kergelt köögirätiku sees, et koored eemaldada, kui kõik ei tule, pole hullu.
Purusta pähklid blenderis või köögikombainis, kuni saad ühtlase pasta. Varu kannatust, see võtab natukene aega. Sulata shokolaad ja või vesivannil, lisa pähklipastale. Sega läbi. Lisa kakao, 4 spl tuhksuhrut ja sutike soola, sega blenderiga läbi. Lisa veel nii palju suhkrut, et saaksid enda maitsele sobiva magususe.
Vala purki tahenema. Naudi pehmel saial. Valgemaid-helgemaid hommikuid!

Esmaspäev, 25. oktoober 2010

Väikesed juustukohrud - mõnus soolane amps hommikuks, lõunaks, õhtuks

See on üks neist retseptidest, mida nähes teadsin kohe, et pean seda proovima ka ise võimalikult kiiresti järele teha. Juba nimi oli mõnusalt omapärane.

Sõna kohr, kohru, kohrus kasutab EKI pinnavormide iseloomustamiseks, mis tähendab alt õõnsat, üles kerkinud moodustist. Need ampsud on ka omamoodi pinnamoodustised, sest lihtsast vedelast tainast kerkivad lopsakad, õhulised sufleed, pakkudes ahju kiigates täitsa meelelahutuslikku vaatemängu. Sobivad pakkuda hommikusöögilaual (taina saab eelneval õhtul valmis segada) või ka lõunal-õhtul supi kõrvale või niisama näksimiseks.

Valmistamine lihtsamast-lihtsam, suflee keerukusest pole juttugi. Retsept nami-namist. Valmib 12 kohru.
- 2,5dl piima
- 2 muna
- 2,5 dl nisujahu (150grammi)
- 1 spl sulatatd võid
- 0,5 tl soola
- tibake musta pipart
- 5 spl riivitud tugevamaitselist juustu (Näiteks Gouda)
- 2-3 spl riivitud parmesani
- soovikorral murulauku või tilli

Klopi kausis piim, munad, või, jahu, sool-pipar ühtlaseks, lisa juustud ja maitseroheline, kui kasutad. Lase vähemalt 1 tund seista ja jahul paisuda (võib ka üleöö).

Kuumuta ahi 220kraadini ja pane muhvinipann* sinna 2-3minutiks kuumenema. Pristi peale õli, kui kardad kohrude kinnijäämist.

Vala igasse auku 2/3ulatuses tainast ja küpseta 18-20minutit, kuni kohrud on kerkinud ja kuldsed. Ära vahepeal ahjuust ava. Serveeri kohe! Head isu!

*Kasutasin 12auguga tavasuuruses muhvinipanni.

Neljapäev, 21. oktoober 2010

Kauboikartulid - koduse snäkilaua klassik

Seda, et mullle ei meeldi kartuleid koorida olen ma siin blogis juba korduvalt kõigile kuulutanud. Võib-olla just seepärast on mu elus olnud aegu, kui ma pole söönud kuude kaupa kordki kartulit. Siis, pärast pikka aega kartulita on pealt krõbedad, seest pehmed kauboikartulid eriti head ja maitsvad. Ja koorima ei pea neid ka :)

Eriti lihtsaks teeb kauboikartulite valmistamise Meira kartuliglasuur. Annab head küüslaugu mekki ja mõnusasti krõbeda kooriku.

Retsepti nagu polegi. Tuleb vaid nooremapoolsed kartulid hoolikalt pesta, sektoriteks lõigata, neile natuke õli niristada, raputada peale küüslaugu-glasuur ja kõik korralikult läbi segada. Küpseta 190kraadises ahjus 35-45minutit, kuni sektorid on kuldsed. Serveeri kohe, kõrvale paku meelepäraseid kastmeid. Hääd proovimist!

Kõrvitsapüree säilitamiseks ületalve - paneme päikeseratta purki

Kõikjal on kõrvitsauputus. Ja see on väga tore. Mulle maitseb kõrvits väga ja plaanis on veel ohtralt erinevaid kõrvitsatoite valmistada. Hetkel lihtsalt on oma köögis tiba vähe aega toimetada, sest toimetan kooli praktika raames hoopis ühes teises, palju suuremas köögis.

Eelmisel nädalal tassisin lisaks muule heale-paremale toidukraamile turult siiski kaasa ka ühe imelusa kuldse kõrvitsa. Sametpehme püreesupp on juba kaua aega mu lemmik, aga sinna ei kulu kunagi tervet kõrvitsat. Ülejäänust teen kõrvitsapüreed, mille panen purki ja millest valmistan siis kiirelt erinevaid hõrgutisi alates supist, saiast, kommide-jäätiseni välja. Väga maitsev on vürtsidega rikastatud kõrvitsa-juustukook.

Tegin eelmisel talvel katse ka - 2009 aasta sügisel valmistatud püree, mille nüüd avasin on täiesti kasutuskõlblik. Tuleb lihtsalt jälgida, et purk oleks ilusti vaakumis.

Kõrvitsapüreed on võimalik teha kahte moodi - kõrvitsat väheses vees keetes või ahjus röstides.

Tegevuskäik on järgmine:
Keetmiseks puhasta kõrvits ja koori. Lõika väiksemateks kuubikuteks
ja pane vähese veega potti. Hauta, aegajalt segades kuni kõrvits on pehme. Soovikorral võid kõrvitsa enne purkipanemist püreerida. Nii saab vedelamapoolse püree, mis passib hästi supipõhjaks.

Mina kasutan enamasti siiski kõrvitsa ahjus
röstimist, mis toob paremini esile selle maitse ja ka püree tekstuur saab vähem vesine.

Röstimiseks puhasta kõrvits seemnetest ja svammist, koorida pole vaja. Lõika kõrvits 2-3cm seibideks ja rösti ahjus 30-40minutit 180kraadi juures, kuniks pehme. Kaabi viljaliha steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.

Tegin eelmisel talvel katse ka - 2009 aasta sügisel valmistatud püree, mille nüüd avasin on täiesti kasutuskõlblik. Tuleb lihtsalt jälgida, et purk oleks ilusti vaakumis.

Valmista püreesuppi või juustukooki. Passib hästi ka saiatainasse.
Retsepte vihjetega, kus püreed kasutada lisandub ajapikku veelgi. Hääd varumist!

Teisipäev, 19. oktoober 2010

Ahjuröstitud pastinaagid vahtrasiirupiga

See siin ei ole nüüd küll mitte miski suurem retsept ega asi aga jagan siiski ideed, mida viimasel ajal üsna tihti kasutanud olen. Kuna kartuleid mulle koorida ei meeldi, kasutan selle asemel ahjuprae kõrvale lisandiks hoopis pastinaaki.

Pastinaak on porgandikujuline, valge koorega juurvili, mis oma omadustelt sarnaneb kartuliga. Ainult kiudaineid on seal mõnevõrra rohkem.

Pastinaak on mõnusa maitsega, täiustab hästi igat ahjupraadi. Olen seda valmistanud väga mitme erineva lisandiga, vahtrasiirupiga meeldib enim, annab kerge magusa nüansi.

Pese ja koori pastinaagid, lõika kangideks. Laota ahjuplaadile, piserda peale õli. Raputa peale soola ja natuke pipart, nirista peale vahtrasiirup. Sega läbi.

Küpseta 180kraadi juures 30-40minutit, kuni pastinaak on äärtselt mõnusalt pruunistunud. Head avastamist!

Esmaspäev, 18. oktoober 2010

Magusõhkav kõrvitsatoorjuustukook - päikesekollast maiust sügispäeva

Taaskord on kätte jõudnud kõige ilusam aeg - turgudel. Kõik letid on kodumaise kauba all lookas, värvidemängu jagub juurikate mullastest põrkedest eredate ja sillerdavate õunteni välja. Ilus ja mõnus on turul.

Eelmisel nädalal tassisin lisaks muule heale-paremale turult kaasa ka ühe imelusa kuldse kõrvitsa.

Plaanis oli valmistada üks tiba eriline juustukook, mis on särav kui päikeseratas ja teeb keha mõnusasti kuumaks, sest sisaldab kaneeli, muskaati ja ingverit. Täpselt sobiv meie üha pimedamatesse päevadesse.

Kauni kollase värvi annab koogile kõrvitsapüree.

Jagub 8-le, kasuta 24-cm lahtikäivat vormi.
Põhi:
- 8 digestive küpsist
- 50 grammi sulatatud võid
Täidis:
- 600 grammi toorjuustu
- 4 spl suhkrut + 2 tl vaniljesuhkrut
- 4 muna
- 400 grammi kõrvitsapüreed
- 2 tl kaneeli
- 0,5 tl kuivatatud ingverit
- 0, 25 tl riivitud muskaati

Põhja valmistamiseks purusta digestive küpsised ja sega kokku sulatatud võiga. Suru lahtikäiva koogivormi põhja. Aseta külmikusse.

Täidise valmistamiseks sega kokku toasoe toorjuust ja suhkrud. Lisa ükshaaval munad, vahepeal korralikult segades. Lisa kõrvitsapüree. Viimasena sõelu/riivi sisse vürtsid ja sega läbi. Vala ettevaatlikult põhjale.

Küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund. Lase rahulikult jahtuda ja taheneda enne serveerimist. Kaunist sügist!

Neljapäev, 14. oktoober 2010

Hõrgutav-võrgutav rizogalo - kaneeli ja apelsiniga riisipuding Kreekast

Jah, see nimi on täiesti õigustatud. Nimelt oli see nami-nami kokkamisõhtul valmistatud magustoit üks õhtu hittidest ja väga paljud ütlesid, et nad pole pärast lapsepõlve sunniviisilisi pudrusöömisi putru enam söönud, aga rizogalot teeks nüüd küll.

Lisaks need, kellele see magustoit oma kaneeli-lisandiga tõi meelde ehtsad lapsepõlve maitsed, kus piimasupile lisati kaneeli ja suhkrut. Seega on üks võrgutav magustoit tõesti - keeras ka minu korralikult ümber sõrme.

Lihtsatest koostisosadest ei maksa heituda, maitsesügavust jagub siin küllaga.
Retsept nami-namist, Kreeka osakonnast. Jagub 8le:
- 1 liiter piima (eriti kreemise magustoidu jaoks kasuta 3,5%)
- 75 grammi suhkrut
- 5 cm pikkune apelsinikooreriba (lõika juurvilja koorijaga)
- 1 kaneelikoor
- 100 grammi ümarateralist riisi (pudru või risoto)
- 2 munakollast + 1spl maisitärklist + 1 spl piima
- tsutike vaniljesuhkrut
- kaunistamiseks kaneeli ja apelsinikooreribasid

Pane piim koos suhkru, kaneelipulga ja apelsinikoorega potti. Kuumuta pidevalt segades keemiseni. Lisa riis ja lase madalal tulel umbes 30 minutit haududa. Aeg-ajalt sega, et põhja ei kõrbeks.

Eemalda kaneelikoor ja apelsiniriba. Sega kausis kokku 2 munakollast, maisitärklis ja supilusikatäis piima. Sega pudru hulka ja kuumuta, kuni puder pakseneb. Maitseks tiba vaniljesuhkrut.

Vala serveerimisnõusse, puista peale kaneeli ja apelsinikoort. Sobib serveerida nii kuumalt, kui külmalt. Mõnusat nautimist!

Kolmapäev, 6. oktoober 2010

Pehmed ja kohevad kaneelirullid - sellised nagu vanasti

Mina isiklikult ei tea ühtki inimest, kellele ei meeldiks kaneelirullid. Eriti veel sellised, mis valmistatud vanakooli pärmitainast ja on seetõttu pehmed ning kohevad.

See nami-nami kaneelirullide retsept on ammu legendiks saanud ning kasutan seda minagi. Vahel muudan ühte asja - kardemooni sõtkun tainasse vahetult enne kaneelirullide vormimist ja ainult poolele tainast. Teisest poolest teen moosisaiu, martsipani- ja teiste täidistega saiakesi, kuhu kardemon nii hästi ei passi. Enamasti aga valmistan kogu tainast siiski kaneelirullid ja ikka jääb puudu :)

Valmib 36 kaneelisaia.
Tainas:
- 50 grammi pärmi
- 0,5 dl käesooja vett
- 100 grammi võid
- 3 dl piima
- 0,5 tl soola
- 0,5 dl suhkrut
- 600-650 grammi nisujahu (umbes 12 dl)
- 1 tl kardemoni
Täidis:
- 100 grammi toasooja võid
- 1 dl suhkrut
- 0,5 spl kaneeli
Määrimiseks muna.

Lahusta pärm käesoojas vees. Sulata või kausis ja lisa sinna toasoe piim ning vala see segu siis pärmi hulka. Sega juurde sool, suhkur ja kardemoon. Vähehaaval sõtku juurde jahu, kuni saad pehme ja ühtlase taina, mis kausi küljest ja kätelt lahti lööb. Kata rätikuga ja lase tunnike soojas kohas kerkida.

Täidise valmistamiseks sega toasooja või hulka suhkur ja kaneel.
Sõtku tainas jahusel laual õrnalt läbi ja jaota kolmeks. Rulli tükid 23x30cm nelinurkadeks, määri täidisega ja keera laiemast küljest tugevasti rulli.

Lõika rullist 2-3cm paksused tükid. Aseta ahjuplaadile ja lase 10minutit kerkida, määri munaga ja küpseta 215kraadises ahjus 10-15minutit, kuni rullid on kuldsed. Head nostalgiarännakut!

Teisipäev, 5. oktoober 2010

Röstsibula grissini - kaunistuseks supile, mõnusaks soolaseks ampsuks suupistelauale

Olen nüüdseks juba mõnda aega käinud TEKO-s pagari-ja kondiitrite täiendkoolitusel, kus igal kolmapäeval laboris ehk köögis erinevaid tooteid valmistame. Ja ei, ma ei plaani ametit vahetada. Käin seal enese rõõmuks ja harimiseks, et koguda tarkusi, mida meile jagavad õppejõud, kes on töötanud ka näiteks legendaarses Moskva kohvikus. Just eelmisel nädalal valmistasimegi Moskva legendaarseid moosipalle :)
Pealkirjas nimetatud grissini oli aga tõeline õhtu üllataja - röstsibulast maitseküllane amps, mis sobib ideaalselt
puravikupüreesupi kõrvale või suupistelauale singimässimiseks.

Grissiini on Itaalia köögiklassika, valmistatakse pärmitainast aga on nad siiski mõnusalt krõbedad ja näevad väga kihvtid välja. Retsept pärineb meie õppejõult. Tehakse eeltaignaga pärmitaigen.

Valmib suur hulk maitsvaid kõrsikuid:
- 250 grammi nisujahu
- 5 grammi soola (1 väike teelusikatäis)
- 25 grammi pärmi
- 100 grammi vett (just nii, vesi on grammides)
- 5 grammi suhkrut
- 30 grammi oliiviõli
- 25 grammi röstsibulaid (näiteks Santa Maria)
- natuke piima määrimiseks

Lahusta pärm käesoojas vees. Sega kausis sool ja jahu. Tee keskele süvend ja vala sinna pärmivesi. Lisa suhkur ja sega äärtest näpuga sisse nii palju jahu, et saad hapukoorelaadse eeltaina. (Osa jahu peabki jääma äärtesse) Lase 30-40minuti jagu soojas kohas käärida - pead saama vahutava eeltaina.

Sõtku tainasse ülejäänud jahu kausi äärtest, kuni saad ühtlase taina. Sõtku sisse oliiviõli ja röstsibul*. Tainas jääb üsna niiske ja pruunikas, kuid peab olema siiski vormitav ja käte küljest lahti lööma. Lase tund aega rätiku all kerkida.

Vormi tainast pikk batoon ja tükelda 10 cm pikad ja 2 cm laiad ribad. Vooli käte abil 20cm pikad ühtlase suurusega kõrsikud. Lase 15 minutit kerkida ja puhata ning määri piimaga.

Küpseta 210 kraadi juures 10-15 minutit, kuni kõrsikud on kuldsed. Säilivad paberkotis 4-5päeva jagu. Head voolimist!

*Kui valmistad röstsibula ise, prae pannil väheses õlis väikeseks hakitud sibul tugevalt kuldseks. Jahuta enne tainasse lisamist!

Esmaspäev, 4. oktoober 2010

Vale-spanakopita ehk mahlane fetapirukas Kreekast

Taaskord oli reede see tore päev, kus aktiivsed namikad kohtusid Toiduakadeemias, et üheskoos midagi maitsvat valmistada.

Sel korral oli teemaks Kreeka köök ning peakokk oli meile kokku pannud hõrgutava menüü oma lemmikutest. Meie valmistasime Santorini tomatikotlette, väga mõnusat ja kanget küüslaugutippi, imelist magustoitu rizogalo ning üht väga maitsvat pirukat, mille kohta ütles peakokk Pille, et kõik kreeklased, kes seda söönud, väidavad, et see olevat sama hea kui nende vanaema tehtu. On vast kiitus! Ja tõesti, pirukas on mahlane, vürtsiselt soolaka juustuse sisuga ja pealt imekaunilt kuldne. Tõeliselt maitsev suutäis.

Lihtne teha ning jagub ka suuremal peolaual. Retsept nami-namist:

- 500-700 grammi pärmi-lehttainast
- 2 keskmist sibulat
- kuivatatud punet ehk oreganot
- 1 muna
- 500 grammi kreemjat fetajuustu tetrapakist
- 100 grammi külmutatud/200 grammi värsket spinatit
- musta pipart

Sulata külmutatud spinat haki peeneks ja nõruta sõelal. Kui kasutad värsket spinatit, kuumuta seda pannil, kuni see kokku kukub, nõruta ja haki peeneks.

Haki sibul ja prae pannil klaasjaks. Lisa fetajuust ja spinat, sega ühtlaseks. Maitsesta musta pipra ja punega. Lase jahtuda ja taheneda. Klopi lahti muna ning vala enamik täidise hulka, jättes natuke alles piruka määrimiseks.

Pane täidis lehttaina keskele ning tõsta servad peale kokku. Vajuta näppudega kinni. Tõsta õmblus allpool plaadile, määri munaga ning küpseta 200kraadises ahjus 30minutit, kuni pirukas on tugevalt kuldne-pruunikas. Lase enne lõikamist natuke tõmmata. Sobib pakkuda nii kuumalt kui külmalt. Kali orexi! (head isu kreeka keeles)

Pühapäev, 3. oktoober 2010

Karamelline õunakook - minu firma õunakook

See mõnusalt mahlane, tugevalt karamelline, mahedalt hapukas ja kergelt kaneeline küpsetis on minu jaoks täiuslik õunakoogi kombinatsioon. Sellel on krõbe ja karamellise maitsega põhi, mida katavad mahlased-hapukad õunad, mis kaetud sametpehme, kerge kaneelimekiga kreemiga.

Valmistan seda kooki sügishooajal kindlasti paar-kolm korda. Ülilihtne teha, äärmiselt maitsev ja mahlane - sügisese õunahooaja kindel hitt. Külalistele pakkudes küsib enamik lisatükki ja retsepti :)

Koogi salakoostisosa on Vilma Juubeli-tordipulber, mis võiga segatult annab tulemuseks mõnusalt krõbeda karamellise põhja.

Seda õunakooki sõin ma esmakordselt aastaid tagasi toreda Lenka juures, olen retsepti aastate jooksul natuke tuuninud, see õnnestub alati ja on kindlasti minu firma õunakook.

Valmib toekas kook, 26 cm vormis:
- 1 pakk Vilma Juubelitordipulbrit
- 65 grammi pehmet, toatemperatuuril võid
- 2-3spl vett
- 3 muna
- 500 grammi 20% hapukoort
- poole kilo jagu hapukaid õunu
- 1 tl vaniljesuhkrut
- 1 spl suhkrut
- 0,5 spl kaneeli

Vala tordipulber kaussi ja tõsta 3 kuhjaga supilusikatäit pulbrit tagasi pakki. Sega käte abil kausis kokku tordipulber ja pehme või. Lisa nii palju vett, et saaksid kuju hoidva tainapalli, mis käte ega kausi külge ei jää. Suru tainas lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele. Aseta külmkappi.

Sega kausis kokku 3 muna ja ülejäänud tordipulber. Lisa hapukoor ja sega ühtlaseks.

Puhasta ja koori õunad, lõika õhukesteks viiludeks. Sega hulka suhkrud ja kaneel.
Vala õunad ühtlaselt koogipõhjale. Lisa hapukoorekaste ja küpseta 170kraadises ahjus 45-50minutit, kuni kook on pealt kuldne. Kaunist sügist!
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...