Kolmapäev, 27. juuli 2011

Bruschetta grillitud köögiviljadega ning eestimaine teriyakikaste - ideid nädalalõpu grillpeole

Kas te teate, et väljas saab grillida? Või on kõigil ammu sellest kõrini ja pealegi on ilm nii kuum. Aga nüüd...

Kas te mäletate seda esimest grill"pidu", mida põlvist saadiks hanges peetud sai, näpud külmast sõitelemas ja lumi kuuma grilli all sulamas? Pärast pikka talve on ju esimene grillilt tulnud roog nii magus, et selle valmistamiseks ollakse valmis grill isegi lumehunnikusse küdema panema. Ja nüüd, keset suurt suve on enamikul grill-lihast ammu isu täis ja tahaks midagi kergemat. Siin mõned mõtted, mida liha asemel grillile pista ning mida maitsvat neist saadustest teha, kui lõõmava päikese käes liha mitte kaubaks ei lähe.

Esmalt aga üks idee, mida enne grillima asumist kaasa valmistada. Nimetaksin selle kergelt magusa mekiga, meile hingelähedase leiva maitsenüansiga kastme eestipäraseks teriyakiks. Sobib ideaalselt erinevate köögiviljade pintseldamiseks grillimise ajal, et need mahlasemad ja maitsekamad saaksid.

Valmistamiseks keeda madalal kuumusel 1,5 liitrit kalja, kuni see on kokku redutseerunud sätendavaks, süsimustaks kastmeks. Vala puhtasse anumasse, säilita külmkapis ning kasuta köögiviljade pintseldamiseks grillimise ajal. Muidugi sobib see hästi ka liha pintseldamiseks.

Köögiviljadest meeldib mulle grillida paprikat, suvikõrvitsat ja pommut. Vahel lisan sekka ka fenkolit, tomateid ja shampinjone. Viimati sai aga tehtud just kolme esimest ning neist siis hiljem imehäid bruschettasid kokku laotud.

Paprika lõika pooleks ja puhasta ning aseta grillile nahk allpool ja grilli seni, kuni nahk mustendab ja mullitab. Tõsta kaussi, kata toidukilega ning lase jahtuda - nii tuleb kõrbenud nahk kergesti maha ja saad bruschetta katteks mõnusa suitsumekiga paprikafilee, mis ideaalselt ka liha kõrvale passib.

Suvikõrvitsa ja pommu viilakaid pintselda natukese õli ning eestimaise teriyakiga. Vaheta pooli, pintselda üle ka teine pool ning grilli, kuni viilakad on pehmed ja nõtked. Kogu kaussi ning maitsesta meelepäraste ürtidega. Hästi sobib kõik hää, mis värskelt võtta - tüümianist murulauguni.

Nüüd grilli valmis ka paras ports ciabatta viile, hõõru sinna peale värsket küüslauku, kata grillitud köögiviljadega, puista peale soolakat fetajuustu, nirista üle oliiviõliga, soola-piparda ja naudi. Hääd-kerget grillimist!

Esmaspäev, 25. juuli 2011

Peenetele preilidele röstsaia peale - kirsimoos mandlilaastude ja Amaretto likööriga

Hoidistamise aeg on jälle täie hooga lahti läinud ja minu ohkamise peale, et kas tõesti on sügis juba ukse taga, et kogu aeg küpsenud viljadest lokkab, kinnitas ema, et sel aastal ongi kogu aiasaak varasem - nii ka kirsid, mis kõikjal juba tumepunaselt sätendavad, kui ümarad rubiinid.

Kui mu ema keetis kirssidest mitmeid liitreid mahla, siis mina valisin oma saagi hoidistamiseks ühe vähe peenema, tõeliselt maitsva, hoidise. Mandlilaastude ja Amaretto likööriga rikastatud moos teeb tavalise hommikuse röstsaiaviilu noobliks hommikueineks, mida nosides end peeneks preiliks mõelda saab ja päev ongi kohe rõõmsam.

Kuna mul oli kirsse kokku 3 kilo ja nende puhastamine võttis nii kaua aega, sain moosi keetma kell 2 öösel, mistõttu tegelesin ka pisukese leiutamisega, kuidas moosilt vahtu paremini-kiiremini koorida. Avastatud nipiga tutvu tegemisõpetuse juures.

Retsept 100 rooga raamatusarjast "Hoidised," natuke mugandatud:
- 1 kg puhastatud hapukirsse
- 0,5 kg moosisuhkrut
- 1 dl vett
- 0,5 dl Amaretto likööri
- 100 grammi mandlilaaste
- 1 spl vaniljesuhkrut
- 4 spl sidrunimahla

Lase kirsid koos veega keema, keeda 5 minutit, lisa suhkur ja sega läbi. Lase uuesti keema tõusta ning keeda tasasel tulel 10minutit. Vahtu ära vahepeal koori, vaid lase moosil rahulikult keeda ja kogu vahul pinnale tõusta. Nii läheb vähem moosi raisku. Ja nüüd nipp: sega moos puulusikaga äärest läbi nii, et keskele tekiks keeris ja kogu vaht sinna kokku koguneks. Nüüd koori keskele tekkinud vahuhunnik ära. Ei miskit mööda potiserva väikeste vahutupsude tagaajamist enam.

Lisa moosile vaniljesuhkur, sidrunimahl, mandlilaastud ja liköör, sega läbi ja keeda 5 minutit.
Jaota stereliseeritud purkidesse, kaaneta ning jahuta kiiresti.

PS: moos on alguses üsna vedel, kuid muutub jahtudes tänu moosisuhkrule tummisemaks .

Karamellijäätis - päikesepallikesed kausis

Mul on viimasel ajal tekkinud uus suur lemmik jäätiste seas ning selleks on karamellijäätis. Ja kuigi Ben&Jerryl ning Häagen-Danzil on valikus imelised karamellijäätised, tahtsin seda ka ise kodus valmistada.

Üks hästi tore nüanss, mis mulle suvel jäätise tegemise juures meeldib on see, et maamunade rebud on nii tumekollased, et kõik jäätised jäävad kollased. Nagu väikesed päikesepallikesed :) Isegi vaniljejäätis on täitsa kollane ja kõik, kes poejäätisega harjunud, ei mõista, mis "imelik" vanilje see mul on.

Uurisin-puurisin põhiretsepte ning panin kokku sellise variandi, mis ei jääks väga rasvane ja rammus, ent siiski piisavalt kreemjas ja karamelline - hea balanss suviseks jahutavaks magustoiduks.

Valmib natuke alla liitri jäätist:
- 4 munakollast
- 130 grammi suhkrut
- 400 ml kohvikoort
- 300 ml piima
- vaniljesuhkrut
- 1 spl konjakit või brändit

Kuumuta kohvikoort ja piima, kuniks pind hakkab aurama, aga ära keema lase. Klopi munakollased 40grammi suhkru ja vaniljesuhkruga lahti. Lisa munakollastele mõned supilusikad kuuma piima ja klopi läbi (see on munakollaste tempereerimine, mis on vajalik selleks, et munakollased ära ei küpseks kuumale piimale lisades).

Lisa tempereeritud munakollased peene nirena kooresegule. Kuumuta madalal tulel pidevalt segades kuniks kooresegu pakseneb ja katab lusika selja. Eemalda tulelt.

Samal ajal valmista karamell, milleks kuumuta kastrulis 90grammi suhkrut karamelliks. Segada ei tohi, ühtlasemaks sulamiseks võid potti kallutada. Lase karamellil üsna tumedaks tõmmata - nii on jäätis tugevama karamellimaitsega.

Vala karamell peene nirena paksenenud kooresegusse, ise pidevalt segades. Ära ehmata, segu säriseb, kuid sellest pole midagi. Lisa ka alkohol. (see takistab jääkristallide teket, kuna alkohol ei jäätu)

Sega korralikult läbi ning lase täielikult jahtuda. Parem on, kui jäätisesegu 24tundi külmkappis jahtub ja tõmbab - sellega maitsed ühtlustavad ning jäätisepõhi nii öelda "küpseb."

Keeruta segu jäätisemasinaga valmis.

Kui jäätisemasinat pole, vala segu madalamsse karpi ja pane sügavkülma. Vahusta segu miksirga 3korda iga 30minuti tagant läbi, et ei tekiks jääkristalle. Sega enne lõplikku jäätumist veel mõned korrad läbi ning lase siis lõplikult jäätiseks tõmmata. Head maiustamist!

Pühapäev, 24. juuli 2011

Pooletoobine ehk vähehapendatud kurk

Kasvuhoonete terviseks võiks vist veelgi ühe postituse kirjutada, sest kuigi tomateid punetab seal alles jao kaupa, siis kurki tuleb küll juba nagu oa varrest.

Ma ei tea, kuidas teiega on, aga miskipärast on värskelt hapendatud kurk, mida turult suve hakul hingehinna eest osta saab, üks neist asjadest, mis annab oma värske maitsega kindlust, et suvi ikka tuleb. Mulle meeldivad sellised eriti vähe aega hapendatud kurgid, kus marinaad alles südamikuni jõuab - pooletoobised nagu meile meeldib neid kutsuda.

Mina valmistan kurke sellise retsepti järgi:
- 1 kg väikseid kurke
- 1 liiter vett
- 1,5 spl soola
- 1,5 spl suhkrut
- 1,5 spl sinepiseemneid
- 1,5 spl kanget äädikat
- 1 suur küüs kodumaist küüslauku
- jupp mädarõigast
- tillivarsi
- mustsõstralehti

Leota kurke mõni tund külmas vees. Samal ajal valmista marinaad. Selleks aja keema liiter vett, lisa sool, suhkur, sinepiseemned. Keera tuli maha ja lisa äädikas. Lase jahtuda*

Laota kurgid mustsõstralehtede, tillivartega kihiti potti. Pista hulka küüslaugutükke ja mädarõika juppe. Vala peale marinaad ning jäta jahedasse kohta hapnema. Head ootamist!

*Kui kurgi isu on eriti suur, võid marinaadi ka kuumalt kurkidele valada, nii saab üleööga valmis. Kui veelgi suurem isu on, lõika kurkidel mõlemad otsad maha.

Reede, 22. juuli 2011

Kasvuhoonete terviseks - bruschetta magus-vürtsise tomatisalatiga

Eelmisel nädalal oli see ilus hetk, kui noppisin kasvuhoonest esimese punase tomati.

See on justkui pühalik rituaal, kus isegi väike kirsstomat poolitamisele läheb, et kõik asjaosalised maitse suhu saaksid. Kasvuhoone lõhn, päikesepaistest soe tomat ning see ehe, magushapu maitse on tõeline maitseelamus.

Selle kõige eest pean tänama oma tublisid ja töökaid vanemaid, kes suure kasvuhoone püsti on pannud, selle kevadel tomatitaimedega täitsid ning nüüd usinasti kasvavaid põõsaid hooldavad. Saaki on oodata kõiksugu erinevat - kirsstomateid, ploomtomateid, lihatomateid. Punaseid ja kollaseid, magusamaid ja hapusid. Pille lahke abiga ka paar põnevamat triibulist ning mustjat isendit.

Kuniks aga kõik see ülalkirjutatu valmib, meisterdan kokku ühe suvise suupiste, mis väga hästi ka praegu poes müügil olevatest, täitsa hea maitsega tomatitest tehtav.

Itaaliast pärit bruschetta (hääldatakse brušketa) on krõbesai, kõige klassikalisemalt tomatisalatiga täiustatult, mis maitseb hea nii piknikulinal kui ka klaasi veini kõrvale soojal suveõhtul.

Mina valmistan bruschetta katteks balsamiäädikaga vürtsitatud tomatisalati, mis mõnusalt suu õhetama võtab.

Tarvis läheb:
- head ciabattat
- kvaliteetset oliiviõli
- 1 küüs küüslauku
- tomatit
- punast sibulat
- basiilikut
- parmesani
- balsamiäädikat
- sutike suhkrut
- soola, pipart

Lõika ciabattast suupärased viilud, nirista peale natuke oliiviõli ning rösti ahjus, kuniks on krõbe.

Samal ajal valmista tomatisalat. Selleks eemalda tomatitest seemned (nii jääb salat kuivem ja sai ei vetti läbi) ning haki tükkideks, lisa hästi peeneks hakitud sibul ja basiilikuribad, riivi hulka natuke parmesani.

Valmista kaste - sega kokku 1 spl balsamiäädikat, 3 spl oliiviõli, natuke suhkrut ja soola. Vala tomatisalatile ja sega kergelt läbi.

Vahetult enne serveerimist hõõru igale ciabattaviilule natuke küüslauku ja kata tomatisalatiga. Purusta peale pipart, lisa parmesaniviilakad ja mõned tilgad balsamikreemi. Serveeri klaasi külma veini ja suvesoojusega!

Neljapäev, 21. juuli 2011

Kuumalainele vastulöök - jahutav maasikasorbett

Vastupidiselt tavapärasele, kus kõigepealt sissejuhatava loo retseptile räägin, alustan täna kohe sellest, kust retsept pärit on.

Nimelt ilmus eile kokaraamat "Oma maa maasikas."

Tegemist on digitaalse kokaraamatuga, kust leiab hulganisti väga põnevaid retsepte maasikatest - on nii soolaseid kui magusaid üllitisi, on jäätist, suppi ja joogipoolistki.

Oma panuse on andnud mitmed professionaalsed ja väga kõrge tasemega kokad, mõtteid ja retsepte jagavad ka toidublogijad. Suure uhkusenoodiga hinges hõiskan, et on minugi poolt 3 retseptikest raamatus kirjas. Kiigake, vaadake, otsige inspiratsiooni ja leidke mindki üles ning katsetage maasikased road järgi. Raamatu leiate SIIT.

Nüüd aga siis retsepti juurde, milleks on jahutav maasikasorbett. Pärit see sealt samast kihvtist kokaraamatust, Mari-Liisi sulest.

Vaja läheb:
- 500 grammi maasikaid
- 100 grammi suhkrut
- 1 spl sidrunimahla
- 1 spl kanget alkoholi (Nt rabarbriviina või cointreaud)
- 1 munavalge
Mina lisasin ka vaniljesuhkrut.

Tükelda maasikad, lisa suhkrud ja lase tunnike seista. Sega aegajalt, et suhkur sulaks. Purusta maasikad koos eraldunud vedeliku, sidrunimahla ja alkoholiga moosiks. Klopi munavalge kergelt vahuseks ning sega moosi hulka. Kalla segu jäätisemasinasse, see teeb ülejäänud töö. Lase sügavkülmas enne serveerimist tunnike-kaks taheneda.

Kui jäätisemasinat käepärast pole, vahusta munavalge tugevaks vahuks, sega õrnalt moosi hulka ning pista segu sügavkülma. Sega segu mõned korrad poole tunniste intervallidega kahvliga läbi, et ei tekiks jääkristalle.

Ja nii lihtsalt saabki maasikateemalise kokaraamatu sirvimise kõrvale isevalmistatud maasikajäätist limpsida. Head avastamist!

Kolmapäev, 20. juuli 2011

Suitsutatud tallekints - suveõhtu pidusöök

Lambaliha on üks neist õnnetuist, mida ennemuistsel ajal ei tea kui halvasti koheldi-valmistati, et kõik vanema põlvkonna esindajad seda vaid vastikusega meenutavad ja söömast keelduvad, viidates legendaarsele kasukamaitsele. Põhjus, miks lambalihale kasukamaitse juurde tuleb on minu jaoks teadmata - kahtlustan kohati isegi, et see maitsenüanss on vaid inimeste peas, mis lambaliha süües ise juurde mõeldakse, sest viimastel aastatel lambaliha süües pole mina seda maitset kohanud - ei restoranis, kohvikus, sõprade juures ega kodus lambaliha mekkides. Võib-olla tuleneb vahe sellest, kas lihaks on lamba- või talleliha. Minul on siis igatahes õnneks läinud ning olen vaid noorte loomade liha valmistada/süüa saanud.

Üks selline, jõulude ajal ilmavalgust näinud ja jaanipäevapaiku lõpu saanud talleke, või õigemini tema ca 3 kg tagakints, suvepühade ajal minuni jõudiski ning kuna mõte suvel toas tunde kuumavast ahjust mitte meelejärgi polnud, otsustasime kintsu hoopis grillida. Meie pistsime oma lihatüki BBQ ahju, kus liha suitsuselt magusaks ja suussulavalt pehmeks küpses. Maitses kõigile, sõi ka minu lambaliha-põlgurist ema(kasukamaitse ju).

Liha valmistas ette Olav ning toimetas ta 3kg tagakintsuga järgnevalt:
Pärast tapmist laagerdus liha 4 päeva jahedas. Siis pisteti kints 2ks päevaks 10% soolvette. Plaanis oli soola ka sügavamatesse kihtidesse süstida, aga see ei läinud õnneks ning nagu nüüd selgeks saanud - polnud vajagi, sest kints oli igati õige soolakusega.

Vahetult enne küpsetamist seoti liha tugevasti kinni ja pandi BBQ ahju küpsema. Liha oli ahjus 3 tunni ringis - kuni sisetemperatuur tõusis 72-kraadini. Enne lahtilõikamist puhkas kints 40 minutit fooliumis rätikute all, et mahl rahuneks - nii ei jookse hea maitse liha lahtilõigates välja.

Serveerisime letšo, suitsutatud paprikate ning ürdihakkega (hakitud tüümian, rosmariin ja münt). Maitses õigehää ja mittekasukane :)

Teisipäev, 19. juuli 2011

Pistaatsiamakroonid mõrushokolaadikreemiga - luksuslik nauding

Kogu maailmas luksus-maiuste võidukäiku juhtivad makroonid on ühed imelised väikesed küpsised. Nende salakavalast lummusest ning detailide rohkest valmistamisprotsessist olen pikemalt pajatanud siin. Esmakordsetel valmistajatel soovitan kindlasti läbi lugeda!

Makroone saab teha lõputu hulga erinevate maitsetega, alates klassikalistest vanilje- ningshokolaadikooslustest, lõpetades ketshupi või kõrvitsamakroonidega. Kahjuks pole viimaseid kahte mul endal õnnestunud maitsa, kõige kummalisemalt on seni maitsenud mündimakroon. Ei istunud mulle kuidagi.

Klassikalistest maitsetest on soolase-karamelli ning granadillimakrooni kõrval minu alatine lemmik pistaatsiamakroon ning kuna kahe teise lemmiku valmistamiseni on mul veel pikka tee minna (tooraine keerukus, julgus, eneseületamine jms), siis pistaatsiamakroone olen küll pikemat aega teha plaaninud.

Ühel vähe aeglasemal laupäeval tegu ette võetud saigi. Olgu vahepeal öeldud, et see pole mitte teine makroonide küpsetamine pärast esimest kirjutist, neid on veelgi olnud - vähem ja rohkem õnnestunuid ning ühel julgemal päeval kirjutan üles ka ühe naljakas-õpetliku loo.

Nüüd siis aga pistaatsiamakroonidest. Põhjus, miks nende tegemiseni jõudmine mul nii kaua aega võttis on see, et Eestis pole kuskil saada soolamata pistaatsiapähkleid. M&S on nad ühe pähklimixi sees olemas, aga selleks, et neid 55grammi saada, oleksin pidanud päris mittu pakki igasugu teisi pähkleid ka ära sööma. Läksin lihtsamat vastupanu teed, ostsin tavalised röstitud-soolatud pähklid ja lootsin, et kuna mulle meeldib soolase karamelli makroon, meeldib ehk ka natuke soolane pistaatsiamakroon. Ütlen ka etteruttavalt ära, et mingit erilist soolasust ma makroonide juures siiski ei täheldanud ning julgustan katsetama.

Ainus asi, milles ma natuke pettusin oli see, et kodutehtud makroonidel polnud nii tugevat pistaatsia maitset ega värvi, kui profi omadel. Värvist saan aru - otsustasin toiduvärvi mitte lisada, aga see, et ka maitse nõrgaks jäi - ei tea, kas asi oli pähklites või selles, et enamikes kohtades ka essentsi maitsetugevdajaks juurde lisatakse? Sellest kõigest hoolimata olid kergelt pistaatsiamekiga mõrushokolaadikreemiga täidetud küpsised tõeliselt head.

Mugandasin põhiretsepti:
- 90 grammi munavalgeid
- näpuotsatäis soola
- 20 grammi suhkrut
- 200 grammi tuhksuhkrut
- 50 grammi mandlilaaste
- 60 grammi pistaatsiapähkleid

Mõrushokolaadikreem:
- 200 ml vahukoort
- 200 grammi 70% shokolaadi
- 2 tl suhkruta kakaod

Hoia munavalgeid 2 päeva külmakpis, et need natuke kuivemaks muutuksid või kuumuta värskeid munavalgeid mõnikümmend sekundit mikrolaineahjus - nii saad stabiilsema vahu.

Valmista ette pähklijahu - selleks koori pistaatsiapähklid ning purusta need köögikombainis koos mandlilaastude ja tuhksuhkruga peenikeseks jahuks. Sõelu küpsetuspaberile.

Vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga vahuseks (mõtle - vannivaht) ning hakka järk-järgult suhkrut lisama (3 jaos), kuni saad tugeva valge vahu (mõtle - habemeajamisvaht).

Nüüd kalluta pähklijahu ettevaatlikult munavahu hulka ning sega spaatliga õrnalt kokku, kuni saad magmat meenutava massi, mis 5 sekundiga spaatlilt kaussi kukkudes ühtlaseks vajub. Proovi vahepeal, kas teelusikalt siledale pinnale kukudades tekib õige kujuga makroon.
Kokku võtab segamisprotsess maksimum 50 spaatlipööret. Ära üle sega!

Tõsta segu pritskotti ning pristi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 20 eurosendise suurusega tainatupsud. Lase tund aega kuivada.

Samal ajal valmista kreem. Selleks kuumuta potis vahukoor, ära keema lase! Eemalda tulelt ning lisa tükeldatud shokolaad, sõelu hulka kakao ja sega ühtlaseks. Lase täielikult jahtuda.

Tunni möödudes küpseta makroonid. Minul võtab 160 kraadises ahjus 15 minutit, kuid ahjud on väga erinevad. Mina küpsetan näiteks kõige alumisel restil, sest muidu jäävad alt toored, aga pealt kõrbevad, enamikel on vastupidine probleem - vastu ahjuplaati olev jalg tükib ära kõrbema. Jälgi küpsemisprotsessi kullipilguga, kuid ahju-ust ära ava.
Kui makroonid on küpsed, eemalda ahjust ning piserda ahjuplaadile, küpsetuspaberi alla natuke vett. See aitab makroone paremini eemaldada. Lase natuke jahtuda ning tõsta alusele paari kaupa - sobita omavahel kokku ühesuurusega makroonid.
Tõsta kreem pritskotti ning pritsi ühele makroonipoolele täidist ning kata teise poolikuga. Ja nüüd tuleb kõige raskem osa - makroonid peavad enne söömist VÄHEMALT 24 tundi tõmbama, et need täies hiilguses oma maitse ja tekstuuriga särada saaksid. Head näputööd ja nautimist!

Esmaspäev, 18. juuli 2011

Sametkrõbe vaarikabrita - südasuve lemmik

Maasika aeg tuli ja läks nagu niuhti - oli ta sel aastal kuumalaine tõttu eriti üürike, end isu sain mina täis sellegipoolest. Nüüd aga on täiel rinnal kohal vaarikad - minu vaieldamatu marja-lemmik, mida juba paari kilo jagu sügavkülmagi varutud.

Võrreldes maasikatega on vaarikad minu jaoks palju luksuslikumad - neid kilode viisi igapäevaselt kokku osta ei jaksa, toormoosiks ei uhmerda ning niisama kausist lõunaooteks suhu ei pista - ei teagi miks, aga tundub kuidagi kohatu minu jaoks. Vaarikas nõuab minu peas natuke paremat kohtlemist.
Võib-olla tuleb selline tundmus nende haprusest?

Üks minu lemmik vaarikakook on Soomes populaarne Brita tort, kus koos magus tainapõhi, krõbe besee ning vaarika-kohupiimakreem. Kerge muganduse läbi teinud retsept pärineb Nami-namist.

Jagub kümnele:

Põhja jaoks:
- 150 grammi toasooja võid
- 125 grammi suhkrut
- 3 munakollast
- 110 grammi nisujahu

- 2 tl küpsetuspulbrit

- 1 dl piima


Besee:
- 3 munavalget
- 170 grammi suhkrut
- 1 tl vanillisuhkrut

- 50 grammi mandlilaaste

Kreem:
- 400 ml vahukoort
- 2 sl suhkrut
- 1 tl vanillisuhkrut
- 400 grammi teralist kohupiima
- 300 grammi (külmutatud) vaarikaid

Põhja valmistamiseks vahusta pehme või suhkruga kohevaks. Lisa pidevalt vahustades ükshaaval munakollased.
Sega kokku jahu ja küpsetuspulber. Lisa jahusegu piimaga vaheldumisi tainale, sega ühtlaseks. Määri tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kleepuva taina vastu tee käsi niiskeks.

Besee jaoks vahusta munavalged sutsu soolaga vahuseks, lisa vähehaaval pidevalt vahustades suhkur, kuni saad tugeva vahu. Määri eelmise tainakihi peale. Puista peale mandlilaastud. Küpseta 175-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni beseekiht on kergelt kuldne ning alumine kiht läbi küpsenud. Võta põhi ahjust välja, lase jahtuda ja lõika kaheks ristkülikuks.

Kreemi valmistamiseks vahusta koor suhkruga pehmeks vahuks, sega juurde kohupiim ning seejärel vaarikad. Sega õrnalt läbi ning laota kreem ühtlase kihina tordipõhjale. Kata teise tordipõhjaga. Peale puista vaarikaid. Lase enne serveerimist pool tunnikest jahedas tõmmata. Maitseb suurepäraselt ka järgmisel päeval. Head nautlemist!

Teisipäev, 5. juuli 2011

Punamarjad svipsis koorega - kokteilipeo salakaval alustaja

Teate ju küll seda nii hästi eestlasi iseloomustavat ütlust, et alguses ei saa vedama, pärast jälle pidama.

See, ääretult lihtne ning klassikaline kooslus maasikatest ja vahukoorest on aga selle retsepti järgi valmistades kokteilipeo mõnusalt salakaval abiline - süütult kreemine pokaalitäis suvemarju sisaldab tegelikult omajagu alkoholi, mis peo algusminutitel tühjale kõhule manustatult iga peo kiirelt käima lükkab.

Kui maasika hooaeg läbi, võib muidugi kasutada kõiki teisi pehmeid marjalisi vaarikatest mustikateni. Rabarbriviin on mõnusalt magus-kevadise mekiga, mis marjadega hästi passib.

Jagub viiele:
- 500 grammi maasikaid või muid meelepäraseid pehmeid marju
- 200 ml vahukoort
- 4 spl suhkrut
- 80ml rabarbriviina

Puhasta ja tükelda marjad, jaota magustoidupokaalidesse. Vahusta koor suhkruga kohevaks vahuks, lisa viin ning sega õrnalt läbi.

Vala rabarbi-vahukoorekreem marjadele, kaunista mündilehega ning serveeri kohe. Meeleolukat pidu!

Maasikad ja kodujuust, kodujuust ja maasikad - maitsev suvekooslus

Ma usun, et on üsna vähe neid, kes tarbivad piimatooteid ja ei armasta kodujuustu. See on täiesti universaalne toode, mis passib kõikjale alates salatitest, heeringaga külmast kastmest kuni pannkookide ja tortideni välja.

Siiski pole ma kunagi varem tulnud selle peale, et kodujuustu külmalt magusa roana süüa, aga kui nägin Pille blogis seda ideed, läksin veel samal õhtul kodujuustu järgi, et asi ise järgi katseda ja töötab - kreemine kodujuust, magusad maasikad ning krõmpsuvad linaseemned ning mandlid on väga mõnus kooslus - kerge, toitev ning väga tervislik.

Jagub ühele:
- 200 grammi kodujuustu
- 200 grammi maasikaid
- 1 spl agaavisiirupit või mett või vahtrasiirupit
- 1 spl linaseemneid
- 1 spl mandlilaaste

Laota kõik koostisained kihiti kaussi ning naudi. Ilusaid hommikuid!

Esmaspäev, 4. juuli 2011

Maasika-rabarbrikreemiga rullbiskviit: kodumaise suve maitse

Nüüd, kus valmis on kodumaised maasikad ning viludamas aianurgas veel ka rabarberit leidub, saab kokku keerata ühe tõeliselt kodumaise suve maitsega rullbiskviidi.

On ju rabarber just see, mis pärast pikka pimedat talve oma roosade nupsudega esimesi lootuskiiri annab, et suvi ikka tuleb ning kodumaised maasikad on suve keskpaiga kuulutajad. Kokku sobivad need kaks suvemaitset ideaalselt - üks neist taevas sõlmitud liitudest taaskord nagu tomat ja basiilik või lammas ja rosmariin.

Rullbiskviit oma lihtsuses laseb maasika-rabarbrikreemil särada ning kuumal suvepäeval on see parajalt kerge ning mahe magustoit.

Valmib suur rull.
Biskviidi jaoks:
- 5 toasooja muna
- 140 grammi suhkrut
- 140 grammi jahu
- tsipake soola

Kreemi jaoks:
- 500 grammi maasikaid
- 300 grammi rabarbrit
- 1 spl maisitärklist
- suhkrut
- 200 ml vahukoort

Valmista esmalt maasika-rabarbikeedis. Selleks tükelda rabarber, koorida pole vaja ning pane natukese veega madalale tulele potti keema. Sega aegajalt. Kuumuta, kuni rabarber on pehme.

Purusta maasikad saumiksriga ning lisa pehmeks keenud rabarbrile. Maitsesta moos suhkruga. Lisa maisitärklis ning keeda 1 min, et segu pakseneks. Lase täielikult jahtuda.

Biskviidi valmistamiseks vahusta munad suhkru ja soolaga heledeks kohevaks vahuks. Sõelu peale jahu ning sega õrnalt kokku. Määri küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 220kraadises ahjus 7-8minutit.

Eemalde biskviit plaadilt ning aseta pealmine pool allpool suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile. Kata niiske rätikuga. Lase jahtuda.

Kui moos ja biskviit on jahtunud, vahusta vahukoor tugevaks vahuks ning sega õrnalt kokku maasika-rabarbimoosiga. Eemalda biskviidipõhjalt küpsetuspaber ning määri maasika-rabarbrikreem biskviidile. Keera küpsetuspaberi abil rulli ning lase külmikus tunnike tõmmata. Head maiustamist!
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...