Teisipäev, 28. veebruar 2012

Ürdi-feta pikkpoiss ahjufenkoliga - suundume kevadesse

See juhtuski - kevad andis endast märku - räästad tilkusid ja päike siras ning koheselt andis ka isu vastavasisulise märke - palun midagi kergemat, aga siiski toitvat, et hangede vahel jaksaks kalpsata.

Tean küll, et vanad eestlased pidasid sellisel ajal juba paastu ja kuigi olen nüüd juba 3 aastat igal kevadel ühe mõnusa vitamiinisüsti-puhastuskuuri kehale kinkinud, ei suudaks ma sellise külmaga seda veel teha. Ahju tahaks ikka õhtul sisse keerata, et tuba mõnusa hinguse sisse saaks ja kõhtugi midagi sooja tuleks.
Selle roaga on nüüd selline lugu, et uurisin, mis ma uurisin aga teada ei saanud, miks on meil selline roog nagu pikkpoiss. Ainuke vihje nimele, mille leidsin oli, et see on piklikus vormis küpsetatud hakklihapäts. Aga miks siis poiss? No igaljuhul vastab see pätsike siin igati antud nõuetele - on hakkliha ja on piklik, aga lisaks on veel fetat ja ürte ka. Lisandiks mõnus fenkol - paljude jaoks veel avastama mõnus köögivili.

Kuuele:
- 450 grammi hakitud kalkuni kintsuliha*
- 300 grammi pehmet fetat
- 1 muna
- suts soola
- 2 spl ürdiaia segu*
- 4 fenkolipead
- õli

Sega kokku feta, muna ja ürdisegu, lisa vaid sutike soola, kuna feta on juba soolane. Lisa hakkliha ning seda ühtlaseks massiks. Tõsta piklikusse vormi.

Lõika fenkolist õhukesed viilud, sega ahjupannil kokku natukese õli, soola ja piparga.

Küpseta lihavormi ja fenkolit 180kraadi juures 40-45 minutit, kuni lihavorm on pealt pruunistunud ja fenkol kergelt klaasjas, otstest mõnusalt krõbe. Serveeri kohe. Mõnusat kevade ootust!

*Tooteid jagasid proovimiseks Rannamõisa ja Santa Maria.

Neljapäev, 23. veebruar 2012

Siiruviiruline kaunitar pidulauale ehk pidulik trühveltort (Ehk vanakooli klassika vol.6)

Mulle meeldiks mõelda, et kunagi kauges kauges tulevikus on keegi, kes räägib minu kokkamistest, suurematest õnnestumistest ning minu firmamärgiks saanud roogadest nii nagu ma praegu oma ema, sõbranna vanaema või mõne tuttava tegemistest räägin - et jäi silma ja kummitab ka aastaid hiljem.
Ja mulle meeldib mõelda, et see kaunitar siin oleks ühe sellise vestluse aluseks. Olen omalt poolt juba seemne idanema pannud, sest valmistan seda torti pea iga kord oma elukaaslase vana-vanemate mõneks pidupäevaks.

Trühveltort on klassika, heleda biskviidi ja mõrkjas-magusa kakao-võikreemiga tort, mis pidupäevaks on natuke täiendust saanud hapuka moosi ning lahtilõikamise üllatusmomendi lisamisega. Klassikaline variant on mul kirja pandud siin.

Tort kaheteistkümnele:
Põhja jaoks:
- 5 muna
- 140 grammi suhkrut
- suts soola
- 140 grammi jahu

Kreemi jaoks:
- 200 grammi võid
- 90 grammi tuhksuhkrut
- 120 grammi kondenspiima
- 60 grammi kakaod
- 2 spl konjakit

Puiste:
-150 grammi tuhksuhkrut
- 20 grammi kakaod
- 2-4 spl suhkrusiirupit (Näiteks Dan Sukker)

Vahele 200grammi haput moosi + 1 sidruni mahl + 4 spl vett.

Biskviit valmista eelneval õhtul, puhanud biskviiti on lihtsam lõigata ja selle tekstuur on parem.

Biskviidi valmistamiseks vahusta toasoojad munad suhkru ja soolaga kohevaks, kuni vispli väljavõtmisel tagasilangev munavahulint ei vaju ülejäänud vahu sisse.

SÕELU peale jahu ning sega õrnalt käega alt üles tõstes jahu munavahu hulka.
Jaota tainas kahele suurele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja silu kraba või laia noaga ühtlaseks. Ära seda väga kaua tee, munavaht ei kannata seda.

Küpseta 200 kraadises ahjus kuldseks, milleks kulub ca 7 minutit.

Tõmba põhi kuumalt plaadilt küpsetuspaberiga laua peale, et see edasi ei küpseks ja puista peale natuke suhkrut. Kui teine põhi valmis, tõsta see sinna peale, puista suhkruga, pane peale veel üks küpsetuspaber ja kata rätikuga ning lase jahtuda.
Jälgi, et tainaplaadid otsest õhku ei saaks - need ei tohi ära kuivada.

Sega moos kokku vee ja vajadusel sidrunimahlaga, et saaksid lahjema hapukoore sarnase tekstuuri.

Võikreemi valmistamiseks vahusta toasoe või vahule, kuni see on helevalge. Selleks kulub ca 30minutit. Vähem aega vahustades ei saa nii head võikreemi.

Sega vahustatud või hulka suhkur, vahusta 5 minutit. Edasi vahustades nirista hulka kondenspiim, seejärel kakao ja viimasena peenikese nirena konjak. Vahusta kuni saad ühtlase läikiva kreemi.
Lõika tainaplaadid pikkupidu ribadeks, et iga riba oleks ca 5 cm lai. Kata ühtlaselt poole kogusega moosist ning rulli riba haaval kokku nii, et iga järgnev riba algab eelmise lõpust. Korda sama teise tainaplaadiga. Tõsta rull alusele ja kata ümberringi võikreemiga. Lase 15minutit külmkappis puhata.

Puiste valmistamiseks sega kokku tuhkruhkur ja kakao, lisa järk-järgult suhkrusiirupit ning hõõru peopesade vahel puruks, mis aja seejärel läbi sõela, et saaksid ühtlase tekstuuri.

Puista puru tordile ning kaunista meelepäraselt - võirooside või shokolaadiviguritega. Vabariigi aastapäeva puhul sobivad hästi ka Eesti lipukesed. Ilusat püha!

Teisipäev, 21. veebruar 2012

Kirgas kõhutäis ehk aprikoositäidisega kanarull rukolapadjal

Ma istun tööjuures seljaga akna poole ja talvisel ajal, kui õnneks läheb ning päike paistab, hakkab see umbes 2 paiku mulle täie jõuga kuklasse sirama. Vahel kujutlen, et polegi talv, vaid soe suvi ja et teeks õhtul midagi kergemat süüa - rohkem salatit ja kergemaid maitseid.
Umbes täpselt sellise alatooniga on ka see roog, lisaboonusena keskel suviselt kiiskav aprikoositäidis, mis kana mõnusalt särtsuma paneb ja ümber krõbe paneering. Kuigi valmistamine tundub keeruline, valmib roog lihtsalt.

Kahele:
- 2 kanafileed*
- 100 grammi aprikoose
- 50 grammi pehmet feta-juustu
- ühe apelsini mahl
- ca 100 grammi maisihelbeid
- 2 tl sibulahelbeid*
- soola, pipart
- tsitruse grillsegu*

Serveerimiseks rukolat vm meelepärast salatimaterjali

Lõika kanafilee jämedamast kohast peaaegu lõpuni lahti, et moodustuks suurem ja ühtlase paksusega pind. Jämedamaid kohti võib natuke noa seljaga vasardada. Soola ja piparda filee üle.

Täidise valmistamiseks tükelda aprikoosid peeneks, sega kokku feta ja 2 supilusikatäie apelsinimahlaga. Mina lisasin maitseks ka Santa Maria tsitruse grillsegu - annab mõnusat särtsu.

Tõsta täidis kanafileevaiba keskele, vormi peeneks vorstikeseks ja keera kanafilee rulli. Kinnita hambatikkudega.

Purusta maisihelbed ja sibulahelbed köögikombainis, kasta kanarull ülejäänud apelsinimahla ja seejärel paneeri kuldses segus.

Küpseta ahjus 200kraadi juures ca 30 minutit. Serveeri salatipadjal. Päikest!
*Tooteid jagasid proovimiseks Santa Maria ja Rannamõisa.

Pühapäev, 19. veebruar 2012

Hea soolane suutäis banitsa ehk fetajuustu pirukas Bulgaariast

Ma käisin täna poes ja tegin üsna mitu närvilist tiiru sügavkülma lettide ees, sest filotaigen oli jälle otsas, aga isu ju oli...
Isu banista järele, mis on ideaalne pühapäeva pärastlõuna lauale - mõnus soolane suutäis, nagu mu ema ikka ütleb. Olen banitsat pakkunud prae kõrvale lisandiks - kartuli asemel või nii, kuna kartulite koorimine on kõige hullem töö, mis köögis olemas on ja seetõttu leian pidevalt igasugu muid viise, mida prae kõrvale pakkuda - et ainult kartuleid koorima ei peaks.

Banitsa näeb väga noobel välja, see on üks neist geniaalsetest retseptidest, mille tegemiseks kulunud pingutus on pöördvõrdelises seoses tulemusega - krõbedad tainakihid vaheldumisi kreemise soolaka juustutäidisega. Banitsa jäi silma Tuuli blogist.

1 pirukas:
- 500 grammi filotainast
- 500 grammi feta juustu
- 4 muna
- 0,5 dl vett
- 0,5 dl õli

Klopi munad veega lahti, lisa fetajuust ja sega ühtlaseks. Soovikorral lisa 1-2 tl oreganot. Määri ümmargune ahjuvorm õliga.

Murra filotainaleht kolmnurgaks, kägarda kokku ja pane vormi põhja. Korda sama 2 lehega ja kata kogu vormi põhi. Piserda taina kihile õli ja nirista peale juustu-muna segu. Korda, kuni kõik tainalehed otsas, kõige peale nirista muna-juustu segu.

Küpseta 200 kraadises ahjus 35minutit, kuni pirukas on kuldne. Banitsa on parim soojana, vahetult pärast ahjust võtmist. Head avastamist!

Laupäev, 18. veebruar 2012

Ürdikakud ja viinamarinaadis lõhe ehk võtame pidustusteks tuure üles

Mul on siiralt hea meel, et viimaste aastate jooksul on väga paljudes peredes tekkinud traditsioon vabariigi aastapäeva pidulikult tähistada. Ma ei tea, võib-olla on see sedasi olnud juba aastaid, aga minule on see alles viimasel ajal silma hakanud, et enam pole paraadi- ja kleitide vaatamine ning presidendi kõne kuulamine lihtsalt telekaesine meelelahutus, vaid ainult väike osake pidupäevast, kus sõbrad külla tulevad ja kodumaa auks üks pidulik õhtusöök pakutakse.
Ja mis mulle selle kõige juures eriti meeldib on see, et kui jõuluroad on paigas, vastlapäeval saab hernesuppi ja kukleid ning jaanipäeval ohtralt grilli, siis vabariigi aastapäev on püha, kus traditsioonilisi retsepte välja kujunenud ei ole - mis tähendab, et ruumi on katsetamiseks kõvasti. Ainuke nüanss on, et kõik, mis lauale pannakse, võiks olla vähe pidulikum ja nooblim ning täpselt selliseks roaks on viinamarinaadis lõhe, mis lisaks pidulikkusele ühe koostisosa tõttu ka lauda parasjagu elevust lisab. Ja muidugi võiks sellisel pidupäeval ka sai, millelt kala pakkuda olla iseküpsetatud - need mõnusad ürdikakukesed valmivad kiiresti ning on lõhele heaks täienduseks. Kala pane marinaadi eelneval õhtul, kakukesed valmista vahetult enne külaliste saabumist. Lisaks isuäratavale eelroale on nii terve kodu kutsuvat värske saia lõhna täis.

Kala:
- 500 grammi värsket lõhet
- 2 spl helbelist meresoola
- 1 tl suhkrut
- 1 tl rosé pipart*
- 100 ml viina

Hõõru lõhe soola ja suhkruga kokku. Vala viin madalasse anumasse, lisa rosé pipar ning aseta kala lihapool allpool marinaadi. Kata toidukilega ning lase külmikus üleöö maitsestuda.

Ürdikakud:
- 125 grammi nisujahu
- 100 grammi täistera jahu
- 50 grammi võid
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 0,5 tl soodat
- 0,5 tl soola
- 1 tl suhkrut
- 1 tl kuivatatud tüümiani*
- 2 tl kuivatatud tilli*
- 50 grammi jahu
- 150 ml petti

Sega kokku jahu, sool, sooda, küpsetuspulber, suhkur ja ürdid. Mudi näppudega juurde külm või. Vala jahusegu lauale, tee keskele süvend ja lisa pett. Haki suure noa või krabaga tainas mitu korda läbi, et jahu ja pett ühendada, seejärel vormi kätega mass 2-3liigutusega tainaks. Üle ei tohi sõtkuda, muidu jäävad kakukesed kõvad.

Suru tainas lapikuks, ca 2cm paksuseks ja vajuta eelnevalt jahusse kastetud ümmarguse vormi või klaasiga ümarad pätsid. Määri pealt piimaga, soovi korral raputa peale seesami seemneid või ürte.
Küpseta 210 kraadi juures 12-15minutit, kuni kakused on kuldsed ja kerkinud. Lase jahtuda.

Serveeri pehme võiga, katteks hõrk lõhefilee. Kaunist aastapäeva!

*Pipraid-ürte-maitseaineid jagas proovimiseks Santa Maria.

Kolmapäev, 15. veebruar 2012

Tummine shokolaadijook apelsiniga - koogi asemel

See tugevalt shokolaadine, värskendava apelsinilisandiga shokolaadijook asendab hästi kooki, mida ootamatult külla saabunud sõbrannale pakkuda pole. Jook valmib kiiresti, kuid on espresso tassist pakkudes igati pidulik õhtulõpetus.
Kui teha siinkohal võrdlus sooja joogimaailma kuninga - kohviga, siis on siin kirjutatud shokolaadijook - vahukommi lisandi ja meega justkui caffe latte ja see kuum shokolaad siin justkui espresso - kange, tummine, kergelt mõrkjas ja noobli alatooniga.

Kahele:
- 80 grammi 70% shokolaadi
- 200 ml piima
- näpuotsake soola
- näpuotsake suhkrut
- 0,25 tl kartulitärklist
- pool väiksema apelsini mahlast

Kaunistuseks apelsinikoort

Kuumuta piim, kuni see tugevalt aurab, lisa peeneks hakitud shokolaad, suhkur, sool ja tärklis. Väga madalal kuumusel vispelda jooki kuni shokolaad sulab ja jook kergelt pakseneb. Eemalda tulelt. Pigista sisse apelisinimahl ja sega läbi. Serveeri kohe. Kaunistuseks riivi joogile mõned apelisnikoore ribad.

Esmaspäev, 6. veebruar 2012

Sünnipäevalapsele torti - porgandi, safrani ja apelsini-toorjuustukreemiga

Tõepoolest nii see on - meie seas on sünnipäevalaps ja selleks on minu armas blogike.
2 aastat tagasi ja mõni päev otsagi, mõtlesin, et nüüd aitab - kui ikka tuttava tuttav, kes minu jaoks võihivõõras, minu numbri tuttavalt küsis ja helistab, et kokkamisnõu küsida, võiks see kõik ehk kuskil avalikus ruumis kättesaadav olla, mitte ainult mulle endale ja sõpradele abikätt pakkuda. Ja nüüd, 2 aastat hiljem, tagasi vaadates ei suuda ma rohkem tänulikum olla sellele kõnele, mis blogile aluse pani. See teekond on olnud imeline.

Palju elamusi, katsetusi, sekka paras kogus äpardusi ning ahha-hetki. Õppimine töö ja muu tegevuste kõrvalt pagar-kondiitriks, et vanakooli tarkusi endasse ahmida ning laupäeva hommikul kell 6 juba praktikakoha köögis tainast segada ja muidugi inimesed - külg, mille peale isegi ei tule, kui oma kodus, üksi, esimesed retseptiread üles riputad. Kohtumine ja sõbrunemine fantastiliste endasarnastega, kellega pärast 6tunnist õhtusööki veel restorani ukse taga tunnikese juttu puhume - silmad kõigil säramas, sest teemaks on toit, kokkamine ja kõik, mis selle kirega kaasneb. Ilusad ajad.

Nagu kord ja kohus, sai sünnipäevalapsele ka üks kook küpsetatud - natuke pidulikum, safrani ja apelsinikreemiga porgandikook.

Tainas:
- 110 g võid
- 100 g suhkrut
- 3 muna
- 250 g riivitud porgandit
- 200 g nisujahu
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 1 tl kaneeli
- 1 näpuotsatäis safranit
- 1 spl apelsini mahla + 1 spl kuuma vett

Toorjuustukreem
- 200 g toorjuustu
- 3 tl tuhksuhkrut
- 1 tl vaniljesuhkrut
- ühe keskmise apelsini mahl
Kaunistuseks pekaanipähkleid

Pane safran sooja apelsinimahlaga tõmbama. Vahusta või suhkruga kohevaks ning lisa ükshaaval munad, vahepeal korralikult vahustades. Sega sisse riivitud porgand ning safranivedelik. Lisa nisujahu, küpsetuspulber ja kaneel ning sega kiiresti tainaks. Küpseta korralikult võitatud 20cm lahtikäivas vormis 170kraadi juures tund aega. Lase täielikult jahtuda.

Kreemi valmistamiseks vispelda toasoe toorjuust kergelt vahule, lisa suhkrud ja apelsinimahl. Vispelda, kuni saad siidise kreemi.
Kata jahtunud kook toorjuustukreemiga, kaunista pekaanipähklitega. Sobivusel serveeri sünnipäevaküünlaga. Palju õnne, blogi!

Reede, 3. veebruar 2012

Peet ja kõrvits - need mu sõbrad alati

Eestist on suurem peedi hullustus juba ammu üle käinud ja on, ma loodan, et palju neid, kelle jaoks need nii lihtsad ja aastaid vaid salatiks ja marineerimiseks kasutatud viljad nüüd midagi hoopis teist pakuvad. Ja kui kuskil on keegi, kes väidab, et tervislikult toitumiseks peab rahakott puuga seljas olema, suunake alumisele pildile. Sellele värvide mängule ei jää see roog maitses mitte kuidagi alla ning lisaks sellele pole vist poes palju soodsamat, kui peet ja kõrvits?
Ma ise igaljuhul alles vaevlen peedi ja kõrvitsa (avastamise) hullustuse käes ja kuna juba mitmendat kuud ei saa nädalatki olla, ilma, et peedi ja kõrvitsa kooslus isutama ei hakkaks, panen selle täiustatud kujul siia kirja - minu lemmikuks on saanud just selline kombinatsioon maitsetest ja lisanditest, kuigi siin kirjutet peet + feta ülistus on igati kehtiv. Ja pealegi, pimedal talveaal kulub selline värviteraapia lihtsalt kõigile ära.

Neljale:
- 3 väiksemat peeti
- pool väiksemast muskaat- või keegelkõrvitsast (Solarisest leiab)
- pehmet fetat
- kõrvitsa seemneid
- oreganot
- oliiviõli
- soola, pipart
- balsamikreemi

Koori peedid ja lõika suupärasteks tükkideks. Sega ahjuvormis õli ja maitseainetega läbi ning küpseta 180kraadi juures 20 minutit.

Samal ajal puhasta-tükelda kõrvits ja sega see oliiviõli ja soola-pipraga läbi. Kui peedid pool-pehmed, lisa kõrvitsatükid pannile ja pane 20 minutiks ahju tagasi.
Tõsta ahjutemperatuur 200 peale, lisa roale feta, kõrvitsaseemned ning nirista peale balsamikreem. Küpseta 15 minutit. Serveeri kuumalt, lihaprae lisandina või lihtsalt hea saiaga. Värve!
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...