Päikeseratas lumemütsi all - korvike sidrunikreemi ja beseetupsuga

Neid pisikesi korvikesi erekollase sidrunikreemiga täites oli lootuskiir minus juba üsna tugev ja hele - peagi on kevad - särasid nad ju mu laual just kui väikesed päikesed.

See klassikaline kooslus, kus malbe valge beseevahu all peidab end särtsakas ja erk sidrunikreem on eriti populaarne Inglismaal, kuid ka Eestis on pisarakooki tehtud kaua aega, küll ei olnud see kunagi populaarne meie kodus, mistõttu avastasin selle koosluse enda jaoks oluliselt hiljem. Neil koogikestel pole pisaraid peal, sest pärast pikka, pimedat talve on seis isegi nukker, kus viimast külma kuud enam kuidagi taluda ei taha.

Kuna retsept sisaldab ka sidrunikoort, aga Eestist on endiselt väga keeruline leida kemikaalidega pritsimata ja vahatamata sidruneid, leotan mina tavalisi sidruneid kuumas vees, kuhu on lisatud äädikat ja soodat. Seejärel pesen hoolikalt jooksva kuuma vee all - ehk aitab, loodan ise.

Kui mina valmistasin sel korral väikesed koogikesed, võib sama retsepti järgi valmistada ka ühe suurema koogi.

Põhja jaoks:

- 250 grammi muretainast (pool sellest retseptist, kasuta 1 väikest muna)

Sidrunikreem

- 2 sidruni peenikeselt riivitud koor

- 125 ml sidrunimahla (2-3sidrunit)

- 125 ml apelsinimahla (1 apelsi)

- 75 ml vett

- 2 spl maisitärklist

- 80 grammi suhkrut + 5 spl beseele

- 1 tl vaniljesuhkrut

- 50 grammi võid

- 3 munakollast

Valmista muretainas ja jaota ühtlaselt vormi(de) põhja ja külgedele.

Torka noaga põhja peale mõned augud ning küpseta 200 kraadises ahjus, kuni saad kergelt kuldse põhja (ära üle küpseta, sest põhi läheb pärast uuesti ahju)

Valmista sidrunikreem - sega kokku maisitärklis, suhkrud ja sidrunikoor. Lisa sidrunimahl, apelsinimahl ja vesi ning kuumuta madalal tulel pidevalt segades, kuni segu pakseneb (ca 4-5min). Eemalda tulelt ja sega sisse või. Seejärel klopi sisse munakollased. Kuumuta segu taas madalal kuumusel, pidevalt segades, kuni see pakseneb (ca4-5min). Lase jahtuda.

Besee valmistamiseks vahusta kreemi tegemisest üle jäänud 3 munavalget näpuotsatäie soolaga heledaks vahuks. Lisa 5 spl suhkrut, iga lusika järel munavalgeid 1minut vahustades. Kui kogu suhur on lisatud, peaks munavalged olema tugevas, läikivas vahus.

Täida vorm(id) sidrunikreemiga ning tõsta peale besee - alustades koogi servadest ringiga sissepoole tõsta teelusika abil väikesed beseekuhjakesed üksteise kõrvale, et saaksid võimalikult säbrulise pealispinna.

Küpseta 180kraadise ahju keskosas 30minutit. Ohtralt päikest!

Kuuma kerre: vürtsikas laksa - mõnus supp Aasiast

Igasugu kookospiimaga keedetud, vürtsikad, kere seestpoolt kuumama panevad supid on minu suured lemmikud. Tai tom kha muidugi eriti, kuid olles kohapeal ehedaid maitseid proovinud ei näi siin järgi tehtud supiretseptid avaldamisväärilised.

Ei Indoneesias, Malaisjas ega Singapuris, kust laksa pärineb, ma käinud ei ole ning võrdlusmoment kohaliku keedusega puudub - kuigi olen kindel, et seal maitseks see supp kindlasti paremini. Igaljuhul on laksa väga mõnus supp, eriti meeldib mulle, et seda saab süüa pulkade ja lusikaga - leent ikka lusikaga ja muud head paremat pulkadega, lisaks on julgematel võimalik üle kausi serva nuudleid luristada. Laksa sisse tavaliselt peale idandite suurt muud vegetaarset ei panda, mulle meeldivad väga herned ning aedoad lisandina.

Kuigi retseptis on ridu omajagu, ei nõua tegemine palju aega ega ole keeruline. Rachel Alleni retsept, kes kokkab hetkel Kanal11 ekraanil.

Neljale pearoaks:

Laksa pasta:

- 1 suur roheline tšilli

- 4 küüslauguküünt

- pöidlasuurune tükk ingverit

- 1 sidrunheinavars

- 50 grammi koriandrit

- 1 laimi mahl

Supi jaoks:

- 2 spl seesamiõli

- 500 ml kookospiima

- 500 ml köögiviljapuljongit

- 2 spl kalakastet

- 2 spl pruuni suhkrut

- 300 grammi herneid

- 300 grammi aedube

Lisandiks:

- 200 grammi meelepäraseid nuudleid (peenikesi munanuudleid või riisinuudleid)

- praetud kanatükke, krevette vms

Laksa pasta valmistamiseks puhasta kõik koostisosad, vastavalt taluvusele jäta sisse/eemale tšillilt seemned ning püreeri kõik blenderis/köögikombainis.

Kuumuta pannil seesamiõli ning prae keskmisel kuumusel laksa pastat 4-5minutit, kuni tuba täitub tugevate aroomidega.

Lisa kookospiim ja puljong ning lase keema tõusta. Maitsesta kalakastme ja suhkruga. Lisa herned ja oad ning kuumuta läbi.

Valmista nuudlid pakil oleva juhise järgi, loputa külmas vees ja nõruta.

Serveerimiseks jaga kaussidesse nuudlid ja liha, kui seda lisad ning tõsta peale suppi. Kaunista koriandri või kevadsibulaga. Serveeri kohe. Head nuudliluristamist!

Geniaalne kana - lihtsuses peitub väga suur võlu

Lihtsuses peitub võlu, seda ütlust teavad kõik, aga et see, vaid soola-pipraga maitsestatud ahjukana on üks paremaid mida söönud olen, ei uskunud ma alguses retsepti lugedes kindlasti.

Oma suurt (suurimat?) osa mängib kindlasti vabapidamisel kasvanud kana, kes päikest näinud ning ringi kõndida saanud. Maailmas juba nii tavalised "free-range" ehk vabapidamisel kanad* on

Eestis täielik defitsiit, mida paaril korral suureks rõõmuks hankida on õnnestunud. Kvaliteetse kana olemasolul on igaljuhul see retsept edaspidi alati minu kindel valik - kuulsa Ameerika koka Thomas Kelleri ainetel.

- 1,5-2kilone vabapidemisel kasvanud talukana

- 1 spl soola

- musta pipart

- 1 tl pehmet võid

Pese kana hoolikalt seest ja väljast, kuivata korralikult paberrätikutega (oluline, sest mida vähem niiskust ahjus, seda krõbedam saab kana). Maitsesta kana seest soola-pipraga, aseta sellili ahjuvormi, määri peale või ning puista üle soola ja pipraga.

Küpseta 230kraadises ahjus 30minutit, seejärel keera ahi 200kraadi peale ja küpseta veel 30minutit. Võta kana ahjust ja lase 10 minutit tõmmata, aegajalt pannile tekkinud mahlaga kastes.

Serveeri rohelise salatiga. Minu eelistuseks on segu jääsalatist, sellerist ja pirnist, kerge jogurti-sinepi kastmega, lisandiks röstitud kreekapähklid.

Ja et heast kanast maksimum võtta, keedan järelejäänud karkassist puljongi, millest valmib imemaitsev kana-klimbi supp.

*Kuigi vabapidamisel kana Eestist poest osta lähiajal ilmselt võimalik pole, siis vabapidamisel kana munad on saadaval nii mõneski kohas (eelkõige siiski Stockmann ja Kaubamaja, aga vahel ka Selverid - otsige Kikerikii mune ning väheke kõrgemat hinda makstes teadke, et need munad munenud kanad on elanud head elu ringi sibades ja teri nokkides, mitte pisitillukeses puuris, tehasehoones õnnetult elanud ja värvaineid söönud, et munarebu kollasem oleks.)

Kevad tuleb, kevad tuleb - martsipani-marjakook

Väljas on miinuskraade kahe pügala jagu ja mina kilkan siin kevadest? Ega see kevade saabumine ei torgatanudki mulle pähe mitte õue vaadates, vaid oma sügavkülmast herneid võttes... Teate ju küll, iga kevad-suvi saab ohtralt head paremat sügavkülma varuda ning enamasti vahetult enne kevade tulekut sealt suurt midagi võtta ei raatsi. Kuidas sa ikka novembris maasikaid sööd, kui järgmine saak on 6-7kuu kaugusel. Ja nii ongi igal aastal veebruaris-märtsis käes aeg, kus esimesed rabarbrivarred ja murulauk enam kaugel pole, aga sügavkülm veel ääreni marju täis ja nüüd saab siis ohtralt marjapirukaid teha.

See, martsipani-kohupiimakreemi ning ohtrate marjadega kook on üks minu sügavkülma-puhastuse lemmikuid. Krõbe muretainapõhi, hapukad marjad ning mesimagus martsipani-kohupiimakreem on ideaalne kooslus.

Jagub 10le:

Tainas:

- 75 grammi toasooja võid

- 50 grammi suhkrut

- 1 väike muna

- noaotsake soola

- noaotsake küpsetuspulbrit

- 120 grammi jahu

Täidis:

- 250 grammi teralist kohupiima

- 100 grammi martsipani

- 50 grammi suhkrut

- 2 muna

- 200 grammi meelepäraseid külmutatud marju (minu lemmik on vaarika-mustika kooslus)

- 2 spl maisitärklist

Valmista tainas (muretainast pikemalt siin), milleks sega ühtlaseks pastaks muna, suhkur ja toasoe või. Mõõda lauale jahu, sool ja küpsetuspulber, sega läbi ning vala peale või mass. Haki jahu ja või kokku, kuni saad munaputru meenutava massi. Suru mass käte abil 5-10 liigutusega kokku tainbatooniks (ära sõtku ega üleliia käsi kasuta), mässi kilesse ning lase jahedas 30 minutit puhata.

Martsipani-kohupiimakreemi on kõige lihtsam teha blenderis, kus segan kokku munad, toasooja martsipani, suhkru ja kohupiima.

Kuumuta ahi 220kraadini. Rulli taigen jahusel laual lahti, tõsta pirukavormi ning suru ühtlaselt põhja ning külgedele. Tee kahvliga sisse täkked ning küpseta kuumas ahjus 5-6 minutit, kuni tainas enam ei läigi.

Sega kokku külmunud marjad ja tärklis, tõsta kuumale põhjale, vala peale kohupiimakreem ning küpseta 180kraadises 35-40minutit. Enne serveerimist lase täielikult jahutuda. Kaunist külmapüha!

Heleroosa nostalgiaklassik sefiirikorvike - vanakooli küpsetiste teine õppeklass

Sefiiritort ja sefiirikorvike on ühed neist, mida kas kindlameelselt ei sööda või väga armastatakse. Mina kuulun vaieldamatult nende viimaste sekka ning sefiiritordiga võib mulle alati rahumeeli külla tulla :)

Vahepeal oli aeg, kus igasugu aastakümneid säilivad keeksid, pulbrist tehtavad kreemid ja muu säärane "kotist-potti" küpsetamine hästi levinud oli ning siis ei olnud võimalik poest ka korralikku sefiirikooki saada. See on nüüd õnneks möödas ja täitsa häid sefiiritorte ja -korvikesi leiab ka poest, kuid julgen siiski väita - kodutehtud on kindlasti parem ning ohtra võiga korvike seal all - selle headusest pole isegi mõtet rääkida.

Nüüd siis aga see igipõline häda, et miks küll peab sefiir roosa olema? Seda nimelt seetõttu, et sefiir on "keedisega kuumutatud munavalgekreem" ning kuna enamik hapukatest moosidest on punased, annab ohtralt valget munavalgevahtu ning natuke moosi paratamatult kokku roosa tulemi. Mina olen sellega ammuilma rahu teinud ja et oleks kohe eriti rõõsa ja armas ja nunnu raputan sefiirikorvikestele veel südameid kah peale :)

Retsept TEKO koolituselt. Valmib 18-20 sefiirikorvikest.

Esmalt valmista 500 g VÕIGA muretainast. Retsept ja õpetus selles postituses.

Sefiiri valmistamiseks:

- 3 munavalget

- 65 g suhkrut

- näpuotsake soola

- näpuotsake sidrunhapet

- 260 grammi haput moosi (mina kasutan Salvesti pohlasalatit)

- 65 grammi moosisuhkrut (oluline on kasutada pektiini sisaldavat suhkrut)

Korvikeste valmistamiseks rulli jahusel pinnal muretaigen lahti (3-4mm), aseta üksteise kõrvale tõstetud vormidele(müüakse Novaluxis), sõida tainarulliga üle ning suru tainas vormi põhja ning külgedele. Ülejäänud tainaga täida need vormid, kuhu tainaplaat ei ulatunud. Torgi noaga korvikeste põhjale pisikesed augukesed (see samm ei lase muretainal kerkida) ning küpseta 210kraadises ahjus korvikesed kuldseks (ca 7-12minutit). Lase jahtuda.

Sefiiri valmistamiseks pane tulele moos ja moosisuhkur (looduslik tardaine pektiin aitab sefiiril kuju hoida) ning kuumuta madalal kuumusel aegajalt segades.

Samal ajal vahusta külmad munavalged heledaks vahuks, lisa sool, sidrunihape ning pool suhkrust. Vahusta veelgi, lisa teine osa suhkrust ning jätka vahustamist kuni saad tugeva, läikiva vahu.

Kui munavalged vahus, tõsta pliidil kuumust ning kuumuta moosi pidevalt segades 1 minut ning vala seejärel munavalgeid pidevalt vahustades keev moos sinna hulka. Vahusta madalal kiirusel 2-3minutit, maitse, kas soovid lisada sidrunhapet.

Nüüd pane iga korvikese põhja endale meelepärast - moosi või banaani ning kasutades pritskotti või lusikat vormi sefiirikorvikesed. Kaunista meelepäraselt ning üllata lähedasi :)

Kuidas teha muretaigent - näpi kokku või ja jahu polegi nii lihtne

Liivataigen ja muretaigen on kaks nimetust mida enamik kasutab läbisegi (ka mina). Kuskilt on kõrvu jäänud, et liivataigen on magus muretaigen ehk siis suhkruterad tainas tekitavad justkui liivakrõmpsu, millest ka nimetus liivataigen. Kas ka tuhksuhkruga tehtud muretaigen, millel krõmpsu pole on siis liivataigen? Või on see hoopis magus muretaigen? Olgu nimega kuidas on, aga seda, et muretaigna valmistamiseks tuleb kokku näppida ohtralt võid ja jahu teab vist küll enamik.

See oli juba mõniaeg tagasi, kui valmistasime Teeninduskooli õppeklassis muretaigent - jahu lauale, külm või sekka ning muut kui aga kokkunäppima. Lasin kätel käia umbes nagu kass, kes mõnust patja kitkub, või sõrmede vahelt välja pressimas, kuni ühel hetkel märkas minu tegevust õpetaja , kes ütles, et muretaigent tehes ei tohi eales tainast kätega sõtkuda, sest see muudab taina venivaks ning küpsetised jäävad kõvad, mitte muredad. Minu jaoks oli see tõeliselt suur avastus ning ka suur õppetund - minu nüüdne muretaina valmistamine erineb varasemast täielikult, tulemuseks on tõeliselt muredad ja mõnusad küpsetised*. Ja mis eriti mõnus - tainas annab ka rullida :)

See on magusa muretaina (liivataigen?) põhiretsept, valmib 500 g tainast:

- 150 grammi toasooja võid

- 100 grammi suhkrut

- 1 muna

- 0,5 tl soola

- 0,5 tl küpsetuspulbrit

- 240 grammi jahu

Sega kokku muna, suhkur ja toasoe või. Mõõda lauale jahu, sool ja küpsetuspulber, sega läbi ning vala peale või mass. Haki jahu ja või pahtlilabida abil kokku, kuni saad munaputru meenutava massi. Nüüd suru mass käte abil 5-10 liigutusega kokku tainabatooniks (ära sõtku ega üleliia käsi kasuta), mässi kilesse ning lase jahedas 30 minutit puhata. Kasuta erinevate marjapirukate põhjana, valmista sefiirikorvikesi või magusaid kaneeli-suhkruküpsiseid. Tainas säilib külmikus 2päeva.

*Muretaina valmistamiseks on sul vaja kraba - mina kasutan ehituspoest ostetud pahtlilabidat.

Ma tegin südamekujulisi vahukomme...

Jah, kui ma vaatan oma köögilaual seda karpi, rõõsa ja lilleline, täis vahuseid, roosasid, suhkrumagusaid südameid, siis on ikka kitši üleküllus, aga samas on see just selline üllatus, mida saabuva sõbrapäeva puhul teha neile, kes teile kõige kallimad - going all out nagu nad inglise keeles ütlevad. Ja mõnus muhelev, kergelt kohmetu rahulolu meesolevustelt ning rõõmukilked sõbrannadelt on garanteeritud.

Erinevaid komme ja trühvlilisi oleme me köögis katsetanud omajagu, aga nende tegemiseks on vaja üsna palju spetsiifilist köögitehnikat, mistõttu siin neist väga pajatanud pole. Vahukommide tegemiseks pole aga vaja enamat, kui üht head miksrit ja natuke kannatust. Kaal ja termomeeter teevad elu oluliselt lihtsamaks muidugi, aga saab ka ilma - kuidas iganes mõõdate, olge grammide/mahtudega väga täpsed.

Valmib karbitäis südameid:

- 450 g suhkrut (5dl+2spl) + 175 ml vett

- 16 g zelatiini (2spl) + 100 ml vett

- 5 spl tuhksuhkrut

- 5 spl maisitärklist

- soovikorral mõnd toiduvärvi

Sega kokku tuhksuhkur ja maisitärklis. Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga, määri üle õliga ning sõelu ühtlase õhukese kihina peale osa tuhksuhkru/maisitärklise segust.

Pane zelatiin 100ml külma veega suurde, kuumakindlasse kaussi paisuma.

Vala 175 ml vett ja suhkur paksupõhjalisse potti ning kuumuta keemiseni, vahepeal segades, et suhkur sulaks. Lase hetk tugevalt keeda, kuni siirup muutub läbipaistvaks ning alanda kuumust kesmise tule peale, et siirup keskmise suurusega mulliga podiseks. Siirup peab tõusma 113kraadini, kel mõõteriista pole, lase siirupil lihtsalt 20 minutit podiseda.

Kui siirup on saavutanud õige temperatuuri (20 minutit on möödas) vala kuum siirup (ettevaatust!) pidevalt aeglasel käigul vahustades zelatiini hulka (siin tuleb köögiabiline kasuks).

Seejärel tõsta kiirust ning vahusta suhkrumassi, kuni saad valge, oluliselt suurema mahuga valge vahukommimassi, mis jätab vahustades pinnale miksri jälje (selleks kulub umbes 20minutit) - näeb välja täpselt nagu munavalgevaht. Soovi korral lisa natuke toiduvärvi ja vahusta ühtlaseks.

Laota vahukommimass ühtlase kihina silikoonspaatli või õlitatud kraba abil küpsetuspaberile, silu pealt ühtlaseks ja puista üle õhukese tuhksuhkru/maisitärklise seguga. Lase 4tundi/üleöö toidukile all taheneda.

Vala ülejäänud tuhksuhkur/maisitärklis karpi, mida on võimalik õhukindlalt sulgeda.

Löö tahenenud vahukommi-liuast välja endale meelepärased kujundid (kasta aegajalt vormi vette, siis läheb hõlpsamini) ning kogu need suhkru/maisitärklise segusse. Kui paras ports komme käes, sulge anum ja raputa kergelt, et kõik vahukommid ühtlaselt, igast küljest tolmutatud saaksid. Koputa paar korda tugevasti vastu lauda ning tõsta vahukommid serveerimisalusele. Tee nii kogu vahukommi massiga*. Valmis vahukomme säilita õhukindlas anumas kuni 3 nädalat.

Head meisterdamist ja üllatamist!

*Järelejäänud vahukommi-liua ribalad pista brownietaina sisse või lisa kuumale shokolaadile - imemaitsev!

Väljas on märg ja paha, istun diivanil keras ja mõnulen: kana-peekoni ahjupada ürdiklimpidega

Nüüd on kätte jõudnud aastaringi kõige hirmsam aeg - lumest on kõrini, seda enam, et valgest lumest on järel vaid lekkivad, mustad jää-porikamakad, talvest ja külmast on kõrini ning isu värske karulaugu järele on hiigelsuur, samas lootus selle tärkamisest veel üsna kaugel. Käes on aeg, kus tahaks olla ainult kodus, pehme teki sees, käes raamat ja tassike teed, pliidil podisemas midagi soojendavat, kodust ja lohutust pakkuvat - midagi, mida saab kausi seest süles süüa (ma tean, et see on halb komme).

Kana-peekoni ahjupada ürdiklimpidega on täpselt selline roog - maitseküllane ja mõnus, samas minu jaoks piisavalt nostalgiline, et pakkuda just seda lootusekiirt, mida praegu vajan - et kevad tuleb taas ja rohi on jälle rohelisem.

Retsepti valmistas Rachel Allen oma kokasaates, mis Kanal11 ekraanil jookseb.

Kaheksale-kümnele:
- 200 grammi peekonit
- 1,2 kg kanakoibi, kintsutükke
- 2 suur sibulat
- 4 porgandit
- 1 kaalikas
- 4-5 kartulit
- kanapuljongit
- 350 g/6dl nisujahu
- 1 tl soodat
- 1 tl soola
- meelepäraseid ürte (rosmariin ja tüümina)
- 200 g riivjuustu

Lõika peekon ribadeks ja prae keskmisel kuumusel pajas 5-7 minutit, kuni rasv on välja küpsenud ja peekon krõbe. Eemalda potist.

Prae peekoni rasvas sibul kergelt kuldseks. Lisa suurte tükkidena porgand ja kaalikas, kuumuta veel 4-5 minutit ja eemalda kõik potist.

Vajadusel lisa natuke õli, aja pada uuuesti hästi kuumaks ning pruunista kanatükid kõrgel kuumusel ühtlaselt igast küljest. Maitsesta soola-pipraga. Kui kana on kuldne, lisa potti tagasi peekon ning liha peale praetud köögiviljad ja kartulid. Kata kanapuljongiga, vajadusel lisa soola-pipart ning meelepäraseid ürte (rosmariinioksake näiteks). Lase kaane all vaiksel tulel 20 minutit haududa.

Samal ajal valmista klimbid - selleks sega kokku supilusika jagu hakitud ürte, jahu, sooda ja sool. Vala hulka pett ning sega, kuni tainas hakkab kuju võtma- ära üle sega, kleepuvast ning tükilisest tainast valmivad õhulised ja head klimbid.

Kata laud ja tainas ohtralt jahuga, suru tainas käte abil lapikumaks ning lõika väikese vormi või klaasiga pallikesed.*

Lao klimbid pajaroa pinnale, puista üle riivjuustuga ning küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit, kuni klimbid on küpsed ja juust kuldne. Serveeri kohe, külma ilma kõrvale.

*Mina tegin klimbid üsna suured, kuid väikesed on kindlasti paremad.

See on käes, see on käes - me teeme ise kohviku...

Just nii, me teeme ise kohviku. "Blogi" avab uksed moodsa pop-up kohvikuna sel nädalavahetusel, 5-6veebruaril, Solarise keskuse aatriumis.

MTÜ Maitseklubi käis detsembris 10-le toidublogijale välja idee üheskoos virtuaalsest maailmast rahva sekka tulla, et ennast ja oma lemmik-roogasid ka reaalsuses jagada. Menüü saab olema hõrk ja kaup aus - tasu arvestatakse sümboolselt nii palju, kui algmaterjali kokku ostes kulus. Tahan siia juurde veel mainida selle ausa kauba kommentaariks, et minu brownied valmivad maamunadest ja puhtast võist, kasutades fairtrade-mahesuhkrut ja vaid kakaovõid sisaldavat shokolaadi.

Mõlemal päeval on 10 toidufanatti ootusärevuses leti taga reas, 5 neist laupäeval ja teine sama palju pühapäeval.

Kuna mina õpin laupäeval Tallinna Teeninduskoolis paremini küpsetama, pakun üht oma lemmikmaiust - browniesied kõigile sõpradele-tuttavatele-huvilistele pühapäeval. Kooki-kohvi saab alates kella 12st, sulgeme siis, kui kaup otsas :)

Minuga koos on pühapäeval kohvikupidaja rollis veel Elis (Elis Köögis); Priit (Profa köögipool); Ragne (Kokkama Ragnega) ja Katrin (Harilik pliiats)

Laupäeval pakuvad head paremat- Liina (Anglio e Olio); Tuuli (Ise tehtud. Hästi tehtud); Mari-Liis (Siit nurgast ja sealt nurgast); Aet (Aet köögis) ja Piret (Puhas rõõm).

Projekti veab Maitseklubi MTÜ, korraldusliku poolega abistab Carmen Catering ja õla paneb alla DanSukker.

DanSukkeriga koostöös said kõik värsked kohvikupidajad võimaluse juba nüüd end natuke põhjalikumalt näidata - valmisid kokandusvideod. Mina valmistan selles oma lemmik shokoladiküpsiseid ja räägin natuke ka blogist ning selle sünniloost:

Kohtumiseni pühapäeval ;)