Kevadine detox smuuti eri - rohelist juues sära silmadesse

Kuigi ma armastan smuutisid juua aasta läbi, on kevadel nende järgi eriti suur isu. Eriti tahaks siis selliseid värskeid ja vitamiinidest pakatavaid jooke, mis pärast pimedat aega kehale pai teeksid, kõik tarbitud vitamiinivarud taastaksid ning muidu tatisel ajal terve ja virk aitaksid olla. Selle kirjelduse järgi tunduvad ju täitsa imejoogid ja ongi - kui joote igal hommikul nädala jooksul tavalise võiku või pudru söömise asemel smuutisid, siis see kogus kasulikkust, mida saate on võrreldav keskmise söögilaua ühe kuu jooksul tarvitava värskega. Loomuliult on inimesi erinevaid ja meil armastatakse väga puuvilju, aga rohelist jääb tihti väheks. 

All on toodud smuuti retsept, mis on praegu minu suur lemmik. Peterselli ja apelisni kooslus on täiesti imeline. Ideed selleks jagas Rimi puu- ja köögivilja osakonna juhataja Kaire, kes on oma ala suur huviline ja hangib lettidele igasugu põnevaid asju traditsioonilistemate kõrvale. 

Enne veel, kui retseptini jõuame, mõned nipid, et saaksid eriti kreemise ja maitsva smuuti: 

- Smuuti baasretsept on 3 osa puuvilja, 2 osa tervist ja 1 osa vedelikku. Nii on maitse-tekstuur hästi tasakaalus. Seda nippi teades lase vaid fantaasial lennata. Kui siiski smuuti kibe tuleb, mida põhjustab liiga suur rohelise sisaldus, külmuta saadus ja kasuta järgemööda kuubikuid järgmistes smuutides. 

- Blenderi põhja aseta alati vedelik, olgu selleks vesi, piim või jogurt. Nii töötab masin paremini ja smuuti saab kreemisem. Kui smuuti sisaldab lehtköögivilja (spinat, lehtkapsas, rooma salat, petersell vms), blenderda see kõigepealt vedelikuga eraldi. Nii väldid purustamata tükke. 

- Kreemise smuuti saamiseks peaks masin käima 30 sekundit kuni 1 minut.  

- Et hulk vitamiine on rasvlahustuvad soovitan smuutisse võimalusel mõnd rasva lisada. Eriti mõnusad on avokaado või kookospiim. Ka tuntud terviseturgutaja linaõli, millel muidu hirmus maitse, kaob smuuti headusesse ära. Samuti võid proovida lisada kookosrasva. Proovi smuutit teha kas kookospiima või mandlipiimaga. Saad kreemisema tulemuse, lisaks on neis ohtralt E-vitamiini ja kasulikke rasvhappeid.

- Smuuti põhjaks sobib hästi tavaline vesi. Mahlad jäägu pigem eraldi joomiseks, puuviljades on juba maitset ja suhkruid piisavalt. 

- Meie külmas ja pimedas sobib smuutidele hästi lisandiks ka kardemon või kaneel. 

- Kui tahad eriti külluslikku jooki, lausa magustoitu, võid sellele lisada pähklivõid või pähkleid. Viimased pane eelneval õhtul vette ligunema – see “äratab” kuivanud seemned ellu – just nagu idandamine. Enne smuutisse lisamist loputa puhta veega üle. 

- Julgemad katsetavad smuutis ka suvikõrvitsa ja kõrvitsaga – neutraalse maitsega terviselisad. 

- Kasuta säilitamiseks klaaspurki, plastikus on palju mürgiseid aineid. Kõrrega on väga tore smuutit pooleliitrisest purgist “süüa”. 

- Säilita smuutit kinnises anumas, valguse ja õhu eest kaitstult külmkapis. Smuuti on parim ja toitainete rikkaim kohe pärast valmistamist, aga säilib kuni 24-48tundi

Smuuti retsepte on lähiajal tulemas veelgi, valmistasin neid sel korral "Rimi Sinu tervise heaks" kampaania raames, et inimesed rohkem rohelist tarbiksid. Siit siis praegune lemmik - päikesetervitus: 

- 2 keskmist apelsini

- peotäis peterselli (varred ja lehed)

- 100 ml (kookos)vett

- pool sidrunit 

- 1-2 datlit sõltuvalt apelsini magususest

Blenderda petersell ja vesi. Lisa kooritud apelsinid, sidrun ja datlid. Blenderda pikalt, et kõik seguneks. Naudi.

Antud smuuti ei ole sobilik rasedatele, kuna petersell on tugevalt kehast vedelikku väljutava toimega. 

Ja siin ka väike video, kus Terevisioonis sama smuutit valmistan - kliki siia. Mõnusat suristamist! 

Külmakuubikud tatihooaja toeks - ingveri-tsitruse päästetee

Esmalt 2 asja - kõikvõimalikud ürtide ja puljongite jääkuubikuvormis sügavkülmas säilitamised on minu jaoks imelikud. Esimesed on värskena nii palju paremad ja teist ei jagu kuubikutena kohe üldse. Aga see "retsept" siin on just kuubikutena olema loodud - alati varus kui vaja, portsjoneid saab rohkem, kui värsket kraami eales jõuaks kodus varuna hoida ja maitsevahet pole. Pigem on isegi tee valmistamisel külmakuubiku jahutus pluss, sest siis saab mee joogile lisada, kartmata selles kõike kasulikku ära tappa. Kui vajad eriti tõusat tuge, lisa teele ka cayenne pipart - tundub pööraselt, aga tunne on mõnus.Ja kuna aasta tatiseim aeg on jällegi käes, jagan oma nippi, millega selle ja eelmise talve külmetused välditud on. Oluline seejuures muidugi on asjale õigel ajal jaole saada. Tead ju küll seda tunnet, kui kondid nõks valutavad, pea tõmbab paksuks ja kurk kibelema hakkab. Lisaks kihelevad huuled ja nahk valutab. Kahjuks selles staadiumis ei viitsi tihti poodi minna ega suuremat ette võtta ja kuigi kodus leidub enamasti muna ja banaani ja chorizot, siis ingver või sidrun on kössi vajunud. Ja siin on seda teed KOHE vaja, et mitte haigeks jääda. 
Vaja on blenderit ja painduvat jääkubikuvormi ning vahatamta, mahedalt kasvatatud tsitruselisi. Rimis on täitsa hea valik: - 1 suur apelsin apelsin
- 2 suurt sidrunit
- 3 pöidla jagu värsket ingverit
Blenderda tsitruselised katki, lisa ingver ja blenderda ühtlaseks massiks. See võtab natukene aega, vajadusel lisa tilk vett. Määri jääkuubiku vormi ja säilita sügavkülmas. Kui haigus tikub ligi, vala peale keev vesi, lisa mett ja naudi!
Tavalises külmas säilib kaanetatult kuni 5 päeva. Head võitlemist!

Rubiinsibulad ja arbuusi-feta salati täiustus ehk august on suvekuu

Nüüd üks väike nipp, mis on seni paljude jaoks olnud silmi avav ja muutnud nende jaoks sibula kasutamist köögis oluliselt laiemaks. 

Jah, sibulatest saab 10minutiga, neid kuumutamata, luua midagi täiesti uut. Ja see on nii lihtne. Kasutan sedasi marineeritud sibulaid nii grillvõileiva vahel kui ka kreekapärases fetasalatis kui ka siin - selles täiustatud suvelemmikus, kus mesimagusale ja värskele arbuusile vastanduvad soolane feta, hapukas sibul ja maitseküllane petersell. Ja nüüd, kus august päeval ka oma tõelist - lämbet ja õhuta palet näitab, ei saa minul sellest kergest ja värskendavast suvesalatist veel nii pea küllalt. 

Rubiinsibulate tegemiseks on tarvis vaid kolme asja - punast sibulat, laimi ja soola. 

Viiluta sibul õhukesteks poolkuudeks, lisa peale näpuotsake soolahelbeid ning seejärel pigista peale laimi mahl. 

Kõige mugavam on sibulaid marineerida väikses plasttopsis, mis kaanega suletav, nii saad kolm komponenti korralikult läbi raputada ja sibulad marineeruvad kiiremini ning on veelgi hõrgumad. 

Suvesalati valmistamiseks panegi esmalt sibulad marinaadi, seejärel tükelda-puhasta arbuus, laota kandikule, kuhu lisa ohtralt feta juustu, haki petersell ja puista peale. Kõigi nende tegevuste käigus raputa aeg-ajalt ka sibulatopsi. 

Kui sibulad on 5-10 minutit laimimahlas marineerinud, tõsta nüüd kaunilt rubiinivärvi ribakesed salatile, purusta peale musta pipart ja serveeri. Mõnusat suve jätku - august on ju täieõiguslik suvekuu! 

Kodune pastategu - elurikkuv kogemus

Võib kohe alguses öelda, et kui teil pole köögis ruumi uue vidina jaoks, siis pole mõtet seda retsepti järgi teha. Kodune pastategu, mille meie esimest korda külas olles ette võtsime on elu rikkuv kogemus, sest enam ei taha poest kuivatatud pastat osta ja köögikappidesse tuleb ruumi teha uuele asukale, ehk pastamasinale.

Muidu oleks see kõik ju imetore, aga kui elu on ülikiire ja köök on väga väike, siis on ikka jama majas, sest koguaeg himustab värske pasta järele, mille tegemiseks aega pole, sest juba kuu aega tuleb minu toit karbis koju ja elutoa raamaturiiuli alumisele korrusele kolib köögiasukas. Kui aga kõigeks selleks valmis olla, siis siin ta on - lihtne, kiire, maitsev - kodune pastategu.

Jagub neljale:

- 4 muna

- 400 grammi durum nisujahu

- 4 spl oliiviõli

Kuhja jahu kraatrisse, tee keskele süvend ja lisa sinna lahtiklopitud munad. Hakka sõrmeotstega äärtest jahu järjest muna sisse segama, kuni saad tihke massi. Lisa oliiviõli ja sõtku tainast, kuni saad siidise, ühtlase tainapalli.

Mässi toidukilesse - see on oluline, sest tainas ei tohi vahepeal kuivada, ja lase 30 minutit toatemperatuuril puhata.

Jaga tainas 4-6 tükiks, puista jahuga üle pastamasina rullikud ja rulli tainatükk läbi.

Alusta kõige laiemast vahest, iga laiusega 2 korda tainast läbi ajades. Mulle meeldib tainast eriti õhukeseks rullida, ülemise käe pealt on näha, kui õhuke, aga siiski sitke on pastatainas.

Kui tainaplaat on sulle meelepärase paksusega, puista jahuga üle ka lõikerullikud ja aja tainaplaat sealt läbi.

Meie kogusime tagliatelled söögipulkadele, kust need jahusele kandikule kerasse läksid.

Kuniks rullid teisi tainatükke, kata valmis makaronid niiske rätikuga, et need ära ei kuivaks.

Pärast esimese rullimise lõppu on paras aeg ka majapidamise suurim pott veega täita ning see tulele panna, et pastavalmimise ajaks vesi juba mulinal keeks. Kuna pastatainasse ei käi soola, tuleb seda lisada keeduvette. Sool lisa alati juba keevasse vette, kuna alguses soola lisamine pikendab vee keemaminemise perioodi. Soola läheb potti nii palju, et keeduvesi oleks sama soolane, kui Vahemeri. Samuti lisa potti 1 spl õli, et pasta kokku ei hakkaks.

Värske pasta vajab keemiseks 2-3 minutit, mitte kauem, ole tähelepanelik, et see üle ei küpseks, õige pasta peab olema keedetud al dente ehk kergelt hambale vastu hakkama. Minu vahva itaallassest sõber, kes kokaelukutset peab on lisaks eelolevatele nippidele õpetanud mulle pasta keetmise kohta sellise tõe, et pastat keetes peab vesi koguaeg mulisedes keema, pasta ei tohi potti lihtsalt hulpima jääda. Ja pasta õige küpsusaste on saavutatud siis, kui seda pooleks murdes üksikuid valgeid täppe on näha - sellist kontrolli saab siiski teha pennede ja muu tugevama pastaga, lintidega on see keeruline.

Esimene kodutehtud pasta ei vaja enda täiustamiseks suuri kastmeid. Meie serveerisime kreemise suitsujuustu ja ohtra musta pipraga. Head rullimist!

Jaapani imeroa tähtsaim koostisosa ehk kuidas teha sushiriisi?

Sushist on saanud ülemaailme tervisliku kiirtoidu sünonüüm. Isegi Tallinna Sushihouse'is, mis Solarise keskuses asub, on olemasnnsushilint ehk kohviku keskel on pöörleva osaga lett, kus eri värvi taldrikutel on valmis erinevad sushid. Neid võib sealt siis meelepärasuse järgi haarata nii palju kui hing ihkab ning hiljem tuleb kassas vaid üles loetleda, kui mitu-mis värvi taldrikuid sõid ja tervislik-kiire lõuna/õhtusöök ongi kõhus.

Kas te teadsite, et nii nagu meie jõuluroogade lemmiklisand hapukapsas või prantsuse imemaitsev pardi confit on algselt leiutatud kui toiduainete säilitusmeetod, on seda ka sushi? Tegelikkuses on selline säilitamismeetod pärit Hiinast, mille jaapanlased üle võtsid, seda sajandite jooksul arendasid ja täiustasid.

Sellekohaselt hoiti kalu riisi sees ja algselt tarvitatigi söögiks vaid kala ning riis visati minema, kuni keegi avastas, et äädikaga maitsestatud riis koos kalaga on ka väga maitsev ja veelgi toitvam suutäis. Ühel hetkel polnud enam kala sel viisil vaja säilitada ning tänapäeval peame sushi puhul loomulikuks väga värsket toorainet ning kiiret tarvitamist kohe pärast valmistamist. Ja kuigi värske kala on sushi puhul ülioluline, on sushi juures tähtsaim siiski riis - sel on roa juures kandev roll ning valesti tehtud või maitsestatud riis rikub igasuguse sushielamuse ning matab hõrgu kala hea maitse.

Sushiriisi valmistamist olen käinud õppimas Moshi-Moshi sushikoolitusel ning selle kohta palju lugenud nii raamatutest kui ka internetist. Lisaks muidugi ohtralt kodust praktikat.

Sushiriisiks kasutatakse ümara teraga, gluteenirikast Jaapani riisi, mida ka meie poodidest hästi leiab. Asendamiseks sobib ka Eesti pudruriis, kuna oma teralt ja gluteenirohkuselt on ta sushiriisile väga sarnane ning kui seda õigesti valmistada ja maitsestada saab väga hea sushiriisi. Loomulikult minestaksid kõik sushikokad sellise soovituse peale, kuid võin öelda, et nii öelda tavatarbija ei tee õigesti valmistatud kahel riisisordil vahet - oluline ongi siis siinjuures õigesti riisi töötlemine.

Sushiriis peab enne sushi valmistamist täielikult maha jahtuma, kuid seda ei tohi mitte kunagi külmkappi panna (sama kehtib sushi kohta), kuna see rikub riisi tekstuuri.

Sushiriisi valmistamiseks läheb vaja:

- 500 grammi sushi- või pudruriisi

- 100 ml riisiäädikat

- 2 spl suhkrut

- 0,5 tl soola

- keetmiseks vett

- kaanega potti

- klaaskaussi

- spaatlit

Kalla riis suurde klaaskaussi ning loputa seda külma vee all, kalla vesi äri (kurnata pole vaja, lihtsalt üle kausi serva) ja sega riisi peopesa kannaga sellele õrnalt vajutades. Täida kauss uuesti veega ja sega riis õrnalt näppudega läbi.

Nüüd korda protsessi ehk kalla vesi ära ja sega riisi ilma veeta ja siis täida kauss uuesti veega ning loputa riisi.

Selline kahekordne segamine puhastab riisi paremini, kuna ilma veeta segamisel hõõrduvad riisiterad üksteise vastu. Samas tuleb seda õrnalt teha, et riisitervad katki ei läheks.

Korda protsessi vähemalt neli korda, kuni vesi jääb selgeks.

Täida kauss värske külma veega ja jäta riis 15 minutiks tõmbama.

Kurna riis ja vala potti. Peale pane nii palju vett, et kui sa käe riisi peale paned, jäävad käe nukid napilt vee alla. Mõõtkavas tähendab see, et vett peab olema 10% rohkem, kui riisi.

Pane kaanetatud pott kõrgele tulele ja lase keema tõusta. Kohe, kui riis keeb, keera pliit kõige madalamale kuumusele ja keeda 15 minutit. Kaant ei tohi tõsta.

Kui 15 minutit on läbi, keera tuli maha, kuid jäta riis kuumale pliidile 15minutiks järelvalmima. Kaant ei tohi tõsta!

Valmista äädikasegu. Selleks kuumuta väikses potis riisiäädikat koos soola ja suhkruga, kuni need lahustuvad. Lase jahtuda.

Kummuta 15 minutit seisnud riis suurde kaussi ja vala ühtlaselt peale äädikas. Sega riis spaatliga õrnalt läbi, seda justkui tõstes.

Jaapanis on selle töö jaoks kasutusel spetsiaalsed puidust laia põhjaga alused ja bambusest spaatlid nagu ülemisel pildil näha.

Ideaalis peaks samal ajal lehvikuga riisile tuult tegema, et see paremini jahtuks ning läikima lööks.

Lase riisil täielikult jahtuda ja kasuta erinevate sushide valmistamiseks. Oluline on valmis sushiriisiga õrnalt käituda, seda ei tohi tihedasti nori lehele kokku suruda nii, et riisiterad katki läheksid. Õhku peab olema nagu sushikoolitusel ilusti öeldi.

Oravluse tipp-hetked on jälle käes ehk kuidas hoidistada kukeseeni

See on nüüd jälle käes - turuletid on hea-parema all lookas ja iga kord seal käies peab minusugune oravluse käes vaevlev hing (loe- varub kõike ja ohtralt) end tõsiselt taltsutama. See oli alles hiljuti, kui turule kukeseeni ostma läksin, aga naasesin tagasi mustikate, pundi rooma salati, suvikõrvitsate, koriandri, peterselli, värskete porgantite ja kartulite, arbuusi ja ubadega. Kukeseened jäid muidugi ostmata, sest rohkem enam ei mahtunud.

On vist vanarahvas öelnud, et soovi ja sulle antakse ning sedasi eile kotitäis kukeseeni ootamatult minu õuele jõudiski. Aitäh, kallis Aigi selle imelise üllatuse eest. Kuna olin õhtul üksi kodus, ei hakanud kukeseentest suuremat rooga vaaritama ning varusin enamiku neist hoopiski sügavkülma talve ajaks, kui kuldkollaselt kirkad kukekad iga õhtusöögi päikseliseks teevad. Oravluse vastu ikka ei saa ja nii läksidki sügavkülma mustikatele-vaarikatele-maasikatele seltsi ka kukeseened.

Kuidas aga neid õrnakesi siis hoidistada, et nad ka südatalvel sama kirkad ning maitsekad oleksid? Erinevaid viise on mitmeid - kes praeb õlis, kes võis, kes kupatab ja siis praeb, kes maitsestab soolaga, kes soola-tüümianiga.

Mina olen kõik ülalpool meetodid-maitsestamised välistanud, sest kunagi ei tea, mida kukeseentega talvel ette võtta tahan ning vajan selle jaoks puhast paletti ehk värsketele kukeseentele võimalikult ligilähedast varianti.

Selle saavutamiseks ehk kukeseente säilitamiseks värsketele võimalikult ligilähedases vormis on
parim viis seeni enne külmutamist blanšeerida. Lisada ei tohi ühtki maitseainet.

Puhasta lihtsalt kukeseened suurematest ebapuhtustest, vala keevasse vette, kuumuta 2-3 minutit ja kurna. Loputa ohtra külma veega, lase nõrguda-jahtuda, haki natuke väiksemaks, jaota topsikestesse ning külmuta.*

Olen sedasi nüüd juba 2 talve seeni säilitanud ning kindlustab selline säilitusviis seente mahlasuse ja välistab või rääsumismaitse, kui seeni ületalve kevadesse säilitada tahad.

Talvel, suure lumega, kui kukeseenekastme isu peal, tõsta hommikul sügavkülmast külmkappi sulama, prae õhtul võis, maitsesta soola-tüümianiga ning valmista peale koorekaste. Head varumist!

*Samamoodi säilitan ka rabarbrit. Nii säilib see mahlane ja 2-3minutilise kuumutamise tagajärjel kukub rabarber kokku ehk kaotab oma kuju, mistõttu mahub väiksesse karpi oluliselt rohkem rabarbrit, kui seda sinna tükkidena oleks jagunud.

Hommikumaius - röstitud rabarber kreeka jogurti ja madlilaastudega

Kevad on kohal ja vahel lubavad kraadid suve jõudmistki loota, mis tähendab, et rabarbipõõsad juba lokkavad ning kui endal tagahoovis ei kasvagi, siis turult ja poest saab kindlasti.

Iga-aastane kohustuslik rabarbrimuhvnite ring on juba tehtud ning asuda saab teise lemmiku - röstitud rabarbri nautimisele.

See lihtne idee muudab krõmpsud rabarbivarred mõnusalt siidiseks lisandiks, mis koos mõne kreemise piimatootega kokku eriti hää maiuse annab - sega jäätiseks või paku lihtsalt vaniljejäätise kõrvale, serveeri koos brüleekreemi või panna cottaga, lisa särtsu juustukoogile või kohupiimataskutele, blenderda smuutiks või valmista endale üks ilus hommikuamps, kus särtsakas rabarber kreemise kreeka joogurti ning krõmpsuvate mandlilaastudega ilusat päeva ennustab.

Rabarbri röstimiseks pese varred hoolikalt, noori varsi pole tarvis koorida. Lõika väiksemateks juppideks, puista peale suhkrut ning küpseta fooliumi all 40 minutit 180 kraadises ahjus. Lase jahtuda ning kasuta nii kuis fantaasia lubab. Päikselisi hommikuid!

Kuidas teha muretaigent - näpi kokku või ja jahu polegi nii lihtne

Liivataigen ja muretaigen on kaks nimetust mida enamik kasutab läbisegi (ka mina). Kuskilt on kõrvu jäänud, et liivataigen on magus muretaigen ehk siis suhkruterad tainas tekitavad justkui liivakrõmpsu, millest ka nimetus liivataigen. Kas ka tuhksuhkruga tehtud muretaigen, millel krõmpsu pole on siis liivataigen? Või on see hoopis magus muretaigen? Olgu nimega kuidas on, aga seda, et muretaigna valmistamiseks tuleb kokku näppida ohtralt võid ja jahu teab vist küll enamik.

See oli juba mõniaeg tagasi, kui valmistasime Teeninduskooli õppeklassis muretaigent - jahu lauale, külm või sekka ning muut kui aga kokkunäppima. Lasin kätel käia umbes nagu kass, kes mõnust patja kitkub, või sõrmede vahelt välja pressimas, kuni ühel hetkel märkas minu tegevust õpetaja , kes ütles, et muretaigent tehes ei tohi eales tainast kätega sõtkuda, sest see muudab taina venivaks ning küpsetised jäävad kõvad, mitte muredad. Minu jaoks oli see tõeliselt suur avastus ning ka suur õppetund - minu nüüdne muretaina valmistamine erineb varasemast täielikult, tulemuseks on tõeliselt muredad ja mõnusad küpsetised*. Ja mis eriti mõnus - tainas annab ka rullida :)

See on magusa muretaina (liivataigen?) põhiretsept, valmib 500 g tainast:

- 150 grammi toasooja võid

- 100 grammi suhkrut

- 1 muna

- 0,5 tl soola

- 0,5 tl küpsetuspulbrit

- 240 grammi jahu

Sega kokku muna, suhkur ja toasoe või. Mõõda lauale jahu, sool ja küpsetuspulber, sega läbi ning vala peale või mass. Haki jahu ja või pahtlilabida abil kokku, kuni saad munaputru meenutava massi. Nüüd suru mass käte abil 5-10 liigutusega kokku tainabatooniks (ära sõtku ega üleliia käsi kasuta), mässi kilesse ning lase jahedas 30 minutit puhata. Kasuta erinevate marjapirukate põhjana, valmista sefiirikorvikesi või magusaid kaneeli-suhkruküpsiseid. Tainas säilib külmikus 2päeva.

*Muretaina valmistamiseks on sul vaja kraba - mina kasutan ehituspoest ostetud pahtlilabidat.

Kuidas teha kodus ise (kreeka) jogurtit- naturaalne ja puhas kodutoode

Kes on kordki elus proovinud kreeka jogurtit, teavad, et pärast seda pole võimalik osta enam ühtegi Eesti poejogurtit ilma kriipimiseta hinges.

Kreeka jogurt nimelt on paks, kreemine ja ülimalt maitsev. Meie tärklise ja emulgaatoritega paksendatud ülimagusad piimasegud ei saa sellele kuidagi vastu.

Kreeka jogurtiga on Eestis ainult üks probleem - mina olen seda seni leidnud vaid Stockmannist ning väikese topsi hind on üsna soolane. Selle eest muidugi saad täiesti puhta, naturaalse toote, kus piimast on jogurt saadud võimsa, elava juuretise abil.

Mina kasutan jogurtit kodus üsna palju - smuutide tegemisel, väga paljudes salatikastmetes ja hommikul pole paremat maiust, kui kodutehtud müsli paksu kreeka jogurti ning mustikatega...

Natuke lugemist namist ning sain kinnitust, et jogurtit pole kodus üldse mitte raske teha. Pealegi tuleb see palju soodsam.

Liitri jagu jogurtit:

- 1 liiter (Pajumäe) toorpiima või 3,5% poepiima

- 3 spl juuretisega tehtud maitsestamata jogurtit - parim on kreeka jogurt Fage Total

Kuumuta ahi 50 kraadini. (Või küpseta kook ja naudi kaks tundi kooki, kuni ahi jahtub) Kuumuta potis piim peaaegu keemiseni - kui näed, et hakkavad tekkima esimesed väikesed mullid, eemalda kohe pliidilt. Lase jahtuda 40kraadini. Katseta väikese näpuga - piim peab veel natuke soe tunduma. Vala kuumakindlasse nõusse. Sega ettevaatlikult sisse 3 spl naturaalset maitsestama jogurtit, kata toidukile või kaanega (ära õhukindlalt sulge). Mässi nõu teki/rätiku sisse. Proovi jogurti-poega võimalikult vähe loksutada, see talle ei meeldi. Pane jogurt ahju ja keera ahi välja.

Pane sooja ahju ja jäta üleöö inkubaatorisse. Hommikul on nagu imeväel anumas paks, kreemine ja täiesti naturaalne maitsestamata jogurt. Säilib kapis 3-5päeva.

Kasuta salatikastmetes, magustoitudes, smuutides, maitsesta meelepärase moosiga magusaks jogurtiks või nõruta sõelal mitmekordse marli peal toorjuustuks. Sama jogurtit saad kasutada järgneval 3-5korral juuretisena. Head katsetamist!

Kuidas teha kodust kondenspiima - suu magusaks otse purgist

Ma usun, et Eestis on vähe neid, kes väiksena poleks sinisest, valgete triipudega purgist lusikaga kondenspiima söönud. Minule meeldis seda väga ka pehme valge saiaga süüa. Nüüd armastan ma väga kondenspiimaga kohvi ehk nn. vietnami kohvi.

Avastasin eile külmkapist 1,5 liitrit piima, mis oli tarvis kiiresti ära kasutada. Osa sellest läks pannkoogitainasse, kuid liitri jagu oli veel piima külmas. Teadsin kohe, et proovin sellest ise kondenspiima teha.

Kolasin natuke netis ringi, uurisin-lugesin nippe ja retsepte ning valisin välja kõige lihtsama ja klassikalisema:

- 1 liiter piima (mina kasutasin 2,5%)

- 250 grammi suhkrut

- 1 tl vaniljesuhkrut

Vala piim koos suhkrutega potti ja lase keema tõusta. Keeda keskmisel kuumusel aegajalt segades umbes tund aega, kuniks segu pakseneb. Lase natuke jahtuda ning villi valitud anumasse.

Nüüd aga valmistamisnipid:

- kasuta võimalikult suurt potti, nii pole ohtu, et piim üle keeb ning keemispind on suurem, mis tähendab, et segu pakseneb kiiremini

- lase segul keeda kõrgemapoolsel keskmisel kuumusel, et pidevalt toimuks väike mullitamine - kiirendab protsessi

- segada pole pidevalt vaja, 3-4korda on okei

- kui tund hakkab täis saama, jälgi segu hoolsamalt, sest paksenemine toimub üsna äkki ja kiiresti.

- kui lased liiga kaua tulel olla, saad karamellise kondenspiima, mis on ka imehea maius, kuid mida ei saa jäätise valmistamisel kasutada

- kondenspiima redutseerides saab sellest teha imehäid lehmakomme

- kui kasutad rasvasemat piima, saad paksema, kreemisema kondsenspiima

- lase enne villimist natuke jahtuda ja kui soovid kondenspiima kauem säilitada, kaaneta seejärel kohe. Säilita külmkapis kuni 2nädalat.

- piim keeb umbes poole jagu kokku, mina sain nõks üle 500grammi kondenspiima

Kodutehtud kondenspiim maitseb täpselt nagu päris ja seda purgikest on üsna raske mitte külmkapi vahel seistes lusikaga tühjaks süüa :) Head maiustamist!

Kuidas teha õhukesi ülepanni pannkooke - reede õhtul laupäeva hommiku auks.

Minu ema teeb kõige paremaid ülepanni pannkooke. Tal on selleks isegi spetsiaalne vana rauast pann. Ja need pannkoogid on tõesti imehead - pehmed, õhukesed aga samas tugeva ja tihke tekstuuriga.

Ja nüüd asja teine külg - ülepanni pannkoogid on need asjad, mis minul mitte kunagi välja ei tulnud. Isegi siis, kui ema oli kõrval või telefoni otsas kogu taina tegemise aja. No tee mis tahad - ei õnnestu. Küll lagunevad pannil ära, küll on liiga õhukesed. Mulle nimelt ei meeldi sellised natuke pitsi meenutavad üliõhukesed pannkoogid.

Ja ma olingi loobunud nende küpsetamisest ja nuiasin igal korral vanematel külas käies emalt pannkooke. Täiesti juhtumisi sattusin lugema seda postitust siin, kus Thredhalia julgelt teatab, et ülepannipannkookide tegemisel pole oluline mitte retsept vaid tehnoloogia! Jutt täiesti õige.

Nüüd olen juba aasta jagu rahus laupäeva hommikuti pannkooke küpsetanud ja kõik on alati õnnestunud.

(Sala)tehnoloogia on:
- 2 muna inimese kohta
- näpuotsaga soola
- 2tl suhkrut inimese kohta
- jahu
- piima
- vett

Klopi vispliga lahti sobiv kogus mune soola-suhkruga vastavalt sööjate arvule. Vahustada pole vaja, tähtis on, et munavalge ja -kollane oleksid ilusti segunenud. Lisa järk-järgult vahepeal segades nii palju jahu, kuni saad taina, mis hakkab vispli keskele kokku kogunema - pead saama üsna sitke, aga siiski siidise taina, mille segamine on pingutust nõudev.
Nüüd lisa järk-järgult nii palju piima, kuni saad joogijogurti tekstuuriga taina. Lase KINDLASTI 30 minutit tõmmata, parem veel üleöö. Mina teen taina tavaliselt valmis eelneval õhtul - see on reedel nagu rituaal, mis tähistab töönädala lõppu.
Kuna jahu seistes paisub, lisa enne küpsetama asumist tainasse vett, et saaksid üsna vedela taina - umbes 3-6spl (45-100ml). Sega läbi. See annab kookidele õhulisust. Küpseta kuumal pannil oma soovi järgi - õlis või võis (mina kasutan õlipritsi). Ilusat nädalavahetust!

Frappe - kiire jääkohv. Kuuma suvepäeva lahutamatu kaaslane.

Sel aastal on meid õnnistatud täpselt õige suvega - oli pikk, külm ja lumerohke talv ning nüüd on pikk, kuum ja päiksepaisteline suvi.

Kuigi kuumus on kestnud juba kuu aega ühtejutti paneb mind ikka veel imestama Tallinna söögikohtade suutmatus ilmaga kohaneda - kuhu ka ei läheks, mitte kuskil ei pakuta jääkohvi. Ma ei palugi keerukat jäätise ja vahukoorega kohvikokteili vaid lihtsat frappet, mida valmistatakse lahustuvast kohvist. Kui väljas ei pakuta, tuleb kodus ise teha.

Vaja läheb:

- 1-2 tl lahustuva kohvi graanuleid

- ca 100 ml/pool klaasi külma vett

- ca 100 ml/pool klaasi külma piima

- 1-2tl suhkrut soovi korral

- jääkuubikuid

Vaja läheb sheikerit (parim on metallist).

Pane sheikerisse jää, kohv, suhkur ja pool veest ning raputa kuis jaksad 10-20sekundit. Kontrolli ja kui kohv on vahus ning kohev vala klaasi. Pikenda piima-ja veega maitse järgi. Serveeri kohe koos kõrrega. Palju päikest ja jääkülma kohvi.

Asendamatud röstitud paprikad - salatisse, suppi, bruschetta peale.

Kuigi paprikaid saab edukalt ka tavalises ahjus kõrgel temperatuuril röstida, on just suvel parim aeg suurem kogus paprikaid ära grillida ning purgis õli sees või sügavkülmas talve mornideks päeavdeks säilitada. Kui kuuma grilli käepärast pole, on all õpetus, kuidas paprikaid tava-ahjus röstida.

Röstitud paprikate valmistamiseks:

Pese paprikad ja lõika pikuti pooleks. Eemalda seemned ja varrejupp. Laota paprikad NAHK ALLPOOL grillile. Küpseta 5-10minutit, kuni paprika nahk on kohati mustjas ja villis ning liha pehme. Ära ehmata, kui need kohati täiesti põlenud tunduvad.

Lao paprikad kaanega anumasse ja lase jahtuda. Jahtumine kinnises anumas hõlbustab paprikate koorimist. Barbeque ahjus küpseta paperikaid 30minutit, kuni paprikad on pehmed.

Kui kasutad ahju, laota paprikad NAHK ÜLESPOOL ahjuplaadile. Küpseta kuumas grillahjus 230kraadi juures kõrgemapoolsel restil 10-15 minutit, kuni paprikad on pehmed ja pealt mustjad. Võta need ahjus ja kata ahjupann fooliumiga ning lase paprikatel jahtuda.

Koori paprikad tõmmates näppudega õrnalt nahk maha. Kuigi tundub tülikas, käib see tegelikult kiiresti.

Kui soovid paprikaid säilitada pane need kaanega purki, vala üle (oliivi)õliga. Säilib külmkapis nädala-paar. Pikemaks, ületalve säilitamiseks pista röstitud paprikaribad portjonite kaupa sügavkülma.

Lisaks imemaitsvale muhammara dipile, lisa röstitud paprikat ciabatta vahele/peale, värsketesse salatitesse, tortilja sisse, pita-burgerisse, pajaroogadesse või kasuta grill-liha lisandina. Kasuta alati just punaseid paprikaid. Kui sulle paprika ei meeldi, soovitan siiski proovida, sest kõrgel temperatuuril küpsetades omandab paprika teise maitsenüansi. Head grillimist!

Makroonid - magus piin

Mäletan täpselt, kui nägin elus esimest korda makroone. See oli Pariisis, Galeries Lafayette kaubamaja kondiitriosakonnas, kus üks vanem väga kaunis daam neid endale õhtuseks maiuseks valis. Sel hetkel polnud mul aimugi, kuidas need imeilusad asjakesed maitseda võiksid, kuid juba samal õhtul olin ma oma südame kaotanud ja teadsin, et kunagi tahan neid ka oma koduköögis valmistada.

Makroonid on fantastiliselt hõrgud ja kummaliselt köitvad pisikesed maiuspalad. See väike ümmargune küpsetis, väljast krõbe ja seest pehme, mis on valmistatud kooritud mandlitest, suhkrust ja munavalgetest on üks keerulisemaid asju, mida valmistada, sest lisaks õigele retseptile on vaja teada kümneid pisidetaile ja nõkse, et need õnnestuksid.

Makroonid on tegelikult väga pika ajalooga küpsetised. Retsept pärineb renessansiaegsest Veneetsiast. Tänapäeval maailmakuulsad Pariisi makroonid, mida peetakse kõige hinnatumateks, on ümmargused, siledad ja garneeritud kreemi, moosi või ganache’iga. Makroonid kõrgelt hinnatud luksus-maiustused, mille kunsti on tippu viinud Ladurée ja Pariisi kondiitrite kuningas ning Ispahani leiutaja Pierre Hermé.
Toidublogijad üle maailma teevad makroone, testivad retsepte ning püüavad saavutada kasvõi ligilähedast tulemust meistrite teostele. Nii ka mina - võtsin kaua hoogu, lugesin erinevaid postitusi ja raamatuid, enne kui selle töö ette võtsin. Parimaid nippe ja nüansse saab lugeda David Lebivotzi ja Kuidaore blogidest (mõlemad inglisekeelsed.) Ohtrat eestikeelset infot saab nami-nami foorumi makrooni teemast.
Pildil vasakul Pierre Hermé Ispahan, keskel Hermé pistaatsia-, maasika- ja sidrunimakroonid ning paremal Sadaharu Aoki pistaatsia-maasika makroon. Foto Kaarel Oja.
Keeruline on makroone teha seetõttu, et nende välimus on väga selgelt paigas - need peavad olema ümmargused, pealt siledad, mitte tupsuga nagu beseeküpsised ning tal on all väike krobeline jalake.

Põhiretsept: 
- 90 grammi munavalget
- 110 grammi mandleid või mandlijahu
- 200grammi tuhksuhkrut
- 30 grammi tavalist suhkrut

Kaalu kindlasti kõik komponendid, kaasaarvatud munavalged. Paljud kasutavad lihtsuse huvides mandlijahu, mida Eesti poodides pole. Kui raatsid, osta mandlilaaste, kui ei, kasuta terveid mandleid, mis tuleb enne koorida.

Mandlite koorimiseks pane mandlid kaussi ja vala peale keev vesi. Lase 2minutit tõmmata, kurna ja loputa. Seejärel koori mandlid ja kuivata. (Kui sa ei koori mandleid päev varem, pane kooritud mandlid 20sekundiks mikrolaineahju, et need kiiremini kuivaksid)

Sega omavahel mandlid ja tuhksuhkur ning peenesta köögikombainis peeneks jahuks. Sõelu läbi tiheda sõela ning jahvata jämedam puru veelkord ning sõelu kogu mass veelkord läbi.
Võimalusel kasuta seisnud munavalgeid - eralda munavalge munakollasest (veendu, et väiksematki munakollase tilka ei satuks munavalgete hulka) ning lase kinnises anumas külmkapis 2-3päeva seista. Kui see variant ei tundu tervislik, võta värsked munavalged ning kuumuta mikrolaineahjus, keskmisel kuumusel 10-15sekundit. See samm on vajalik, et vähendada munavalge veesisaldust, mille tulemusena on munavalge vaht püsivam.

Munavalgeid vahusta ülipuhtas kausis ülipuhta vispliga, kuni saad läikiva vahu. Vahustamist alusta keskmisel kiirusel ja kui oled saavutanud vannivahtu meenutava vahu, lisa 30grammi tavalist suhkrut ja jätka vahustamist, kuni saad tugeva läikiva vahu, mis meenutab habemeajamiskreemi.

Nüüd tuleb üks keerulisemaid etappe makroonide valmistamisel - macaronage on väga kihvt inglisekeelne sõna, mis tähendab munavalgevahu ja mandlijahu kokkusegamist. See etapp väärib eraldi sõna, kuna see on väga täpne protsess. Segad mõni kord liiga vähe ja saad bezeelaadsed küpsised, segad mõni kord liiga palju ning saad vedel mandli-suhkru-munamassi, millega pole midagi peale hakkata.

Eesmärgiks on mandlite ja munavalgevahu kokkusegamisel munavalgetest piisvalt õhku välja segada, et see küpsemisel kuplisse ei kerkiks. Eksperdid ütlevad, et sellise koguse taina jaoks läheb vaja umbes 50 spaatlikeerutust.

Õige makroonitainas on magma konsistentsiga, mille segamisrandid vajuvad 5sekundiga tainaga ühtlaseks. Selles etapis tuleb tõeliselt tähelepanelik olla ning õrnalt segades vahepeal katsetada, kas väike tainatups vajub plaadil pealt siledaks. Kui nii juhtub, siis lõpeta segamine kohe!

Kui soovid teha maitsestatud makroone, siis lisa macaronage protsessi vahepeal meelepäraseid maitsepulbreid - kakod, marjajahu, matchapulbrit või vaniljeseemneid. Kõik pulbrid sõelu ühtlaelt taina pinnale ja jätka seejärel õrnalt segamist, kuni oled saanud magma konsistentsiga taina.

Kata suur ahjuplaat küpsetuspbaeriga või kuumakindla silikoonmatiga ning kasutades kondiitripritsi (või väikest lusikat) lase küpsetuspaberile umbes 1 euro suurused ümmargused kuhjad. Jälgi, kas tainatups vajub siledaks, umbes 2-2,5cm läbimõõduga ringiks. Vajadusel silu neid märja näpuga, et neile nn tippu ei jääks.

Seejärel jäta väikesed makroonitupsud kuiva kohta tunniks ajaks seisma, et neile saaks moodustuda nn nahk. Taaskord väga oluline vahesamm, mida ei tohi vahele jätta. Kui makroone kohe küpsetada, hakkab see pealt mullitama ning need ei jää pealt siledad.

Kui tund aega möödas, küpseta makroone 150-160kraadises ahjus, alumisel restil, 9-15minutit. Ahjud on nii erinevad, minul oli parim 150kraadi juures 12minutit.

Ära ahju kõrvalt lahku, sest minut liiga kaua ahjus ja kogu eelnev vaev oli asjata, sest makroonid kõrbevad väga äkki ja kiiresti. Lisaks on väga lõbus jälgida, kuidas makroonidele ei kuskilt nagu imeväel jalakesed kasvavad.

Kui kasutad küpsetusalusena küpsetuspaberit vala pärast ahjust võtmist pannile, paberi alla pisut vett, sest nii on makroone paberi küljest lihtsam lahti saada. Parim on küpsetamisalusena kasutada silikoonmatti, sest nii saad alt täiuslikult siledad makroonid.

Nüüd jäta makroonid jahtuma ning valmista täidis. Traditsiooniliselt käib kahe makrooni-küpsise vahele kas moos, võikreem või ganache.

Ganache´i tegemiseks võta 1:1-le vahekorras vahukoort ja shokolaadi. Kuumuta koor nõrgal kuumusel keemiseni (keema ära lase). Seejärel sega vispliga hulka tükeldatud shokolaad ja lase jahtuda, et ganache tahkemaks muutuks.

Mina täitsin makroonid võikreemiga, milleks segasin kokku toasooja või ja magustamata kakaopulbri. Shokolaadimakroonide vahele sobib ideaalselt ka hapukam moos või eksootiline granadillikeedis.
Kui täidised valitud ja valmis, lase tordipritsi abil ühele makrooni poolele täidist ning suru õrnalt peale teine makrooniküpsis. Lase üleöö tõmmata. Naudi espressoga või niisama. Säilivad õhukindlas karbis kuni 7päeva. Head meisterdamist!

Kuidas teha täiuslikku piimavahtu?

Mina olen suur piimakohvisõber ja eriti meeldib mulle Eestis leiutatud nn. lattekohvi, kus on ühe espresso kohta ohtralt piima ja palju vahtu (õigel prantsuse lattel on vahtu väga vähe ja valmistamistehnoloogiagi natuke teine, kui siinsetes kohvikutes praktiseeritav)

Aga kuidas saab kodus, ilma korraliku espressomasinata teha head ja püsivat (maitsestatud) piimavahtu?

Ilmselt on paljud endale koju ostnud ka väikese pulgaotsas piimavahustaja, kuid minul on aja jooksul välja kujunenud oluliselt lihtsam viis, kuidas piimavahtu teha ning kinnitan, et ka vaht tuleb nii palju püsivam ja siidisem, kui selle väikese pulgaga vuristades. Panen siia kirja "retsepti", kuidas teha sellist kohvi, nagu pildil.

Vaja läheb:
- tavalist piima
- 0,5 tl suhkrut
- kanget kohvi (parimad on espresso ja moka)
- väike klaasist kohvipresskann, mille sõel on tihedast metallvõrgust

Võta piima nii palju, et seda oleks veidi üle poole tassis, kus lattet serveerid.
Aja piim kuumaks (mina teen seda mikrolaineahjus ja samas serveerimisnõus).
Ära lase piimal keema tõusta!!

Puista presskannupõhja natuke suhkrut ja vala peale kuum piim. Vahusta piima presskannus, liigutades pressi üsna kiiresti üles-alla umbes 10sekundit, seejärel eemalda kiiresti tõmmates kaas koos pressiga. Vala vahustatud piim tassi/klaasi ning lisa nii palju kohvi, et see oleks ääreni täis.

Alguses võtab õigete temperatuuride saavutamine ning vahustamisaja leidmine tiba aega.

Õige piimavaht on tugev ja hästi peenikese mulliga ning püsib koos ka klaasi toeta nagu pildilt näha :)

Kui piim ja kohvi on õiges temperatuuris, saad kihilise latte-kohvi. Head katsetamist!