Neljapäev, 27. september 2012

Metsa-metsa: seenemüüdid ja lehterkukeseenerisoto

See aeg on jälle käes, kus metsad seentest vohavad ja igal nädalavahetusel sealt hääd-paremat saab koju tassitud. Enamasti on ahnus metsas suurem, kui pärast kodus ära puhastada jaksab. Siit üks tore mõtteke, et ära korja grammigi rohkem, kui veel samal õhtul "ära teha" jõuad, sest metsa jäänud seened on rõõmuks teistele seenelistele, sealhulgas loomadele, kes seentega maiustavad, kuna need ohtralt erinevaid mineraale ja toitaineid sisaldavad. Lisaks saagile saab metsas praegu silmailu nautida:

Veel nädalake tagasi korjasin ma metsast nelja erinevat seent- puravikke, kuuseriisikaid, võiseeni ja kukekaid. Pidavat olema täpselt Eesti keskmine ehk siis enamik eestlastest korjab 3-5 erineva seeneliigi vahel, üle selle on juba keskmisest parem seenetundmine. Vahepeal sain ma nõnda targaks, kuna võtsin osa Margit Härma seeneretkest. Margit rääkisin meile lisaks seeneliikide tutvustamisele ka igasugu õpetlikke lugusid seenel käimisest ja seentest. Kokkuvõtteks oli kogu see seenemaailm nii põnev, et ostsin kohe tema Seeneaabitsa ja lugesin seda poole ööni nagu kriminulli. 

Kimp lehterkukeseeni

Näiteks lükkas ta täiesti ümber müüdi, et seeni ei tohi maa seest nii öelda "juurtega" välja tõmmata. Nimelt on seened seene-organismi maapealsed viljakehad, umbes nagu õunapuul on õunad ja õunte puult korjamisega sa ju seda ei kahjusta. Sama on seentega. Lisaks "õhutab" seente maast väljatõmbamine seeneniidistikku, vastukaaluks jalaotsale, mis läheb maas hallitama ja annab bakteritele ligipääsu niidistikule. 

Teine müüt, mis muidugi ammu juba kõlapinna kaotanud - see, et seentel pole toiteväärtust ja neid on raske seedida. Kuna seened on lisaks ohtratele mineraalidele ka suured kiudainete allikad, ergutavad need hoopiski seedimist ja hoiavad ka kolesterooli kontrolli all. Mineraalidest on neis ohtralt seleeni ja tsinki, kaltsiumi, rauda, mangaani, lisaks veel vähesel määral eriti kasulikke küllastamata rasvhappeid. 

Seenekoha soovitusi leiab RMK mobiilirakendusest. Metsa tasub lisaks soojale joogile ja laaditud akuga mobiilile kaasa võtta seente korjamiseks võimalikult laia põhjaga korv ning papist koogikarpe, nii saab erinevad sordid eraldi korjata ja kodus jälle lihtsam. Lisaks sordi järgi jaotamisele õpetas Margit seeni lahterdama ka teguviisi järgi - nii saab kodus värskelt söödavad seened kohe pannile panna, kupatamiseks mõeldud saak potti visata ja kuivatamiseks mõeldud seened saunalavale või põrandaküttega vannituppa laiali laotada. 

Ja kui kukekaid peaks üle jääma, siis sügavkülma tallele panekust kirjutan siin.  Nii külmutan mina tegelikult kõiki kupatamist mittevajavaid seeni.

Aga teeme siis saagist süüa ka - Margiti soovitust järgides nuputasin välja roa, kus seened saavad pool tunnikest haududa, kuna just seda lehterkukeseen parimaks maitseavaldumiseks vajab. 

Lehterkukeseene risoto
Neljale:
- 200 grammi värskeid lehterkukeseeni
- 1 suur sibul 
- 2 spl õli
- oksake tüümiani
- 2,5 dl risoto riisi
- 1 dl kuiva valget veini
- 1 liiter köögiviljapuljongit
- 20grammi parmesani
- soola, pipart
- peterselli

Kuumuta seentest kõrgel tulel vesi välja. Kui seened on kuivad, keera tuli vaikseks, lisa potti hakitud sibul, tüümianilehekesed, sool ja õli. Kuumuta, kuni sibul on klaasjas. Lisa riis ja sega, kuni riis ühtlaselt läigib. 

Vala hulka vein ja kulbitäis puljongit. Sega, kuni puljong on imendunud. Lisa kulbi haaval järgemööda puljong, vahepeal segades, et leem imenduks. 

20minuti möödudes proovi, kas riis hakkab veel kergelt hambale vastu. Kui riis on liiga kõva, lisa veel puljongit. Viimasena lisa riivitud parmesan, maitsesta soola-pipraga. 

Jaga taldrikutele, puista peale hakitud petersell ja purusta pipart. Serveeri kohe.


Ja nagu ikka, töötab Murphy ka metsas ehk korvitäie lehterkukeseeni korjasin mina 30meetri kaugusel autost, samal ajal kui teised sügaval metsas müttasid. Metsas näeme! 

Esmaspäev, 24. september 2012

Magustoidud pokaalis - desserdi kiirabi


Ma olen magusa inimene. Kui antakse valida kiluvõileiva või moosisaia vahel, võtan alati viimase. Kui antakse valida shokolaadikoogi või sefiiritordi vahel, võtan mõlemad. Ma armastan magusat. Seetõttu ongi mul vahel vaja nüüd ja kohe midagi head ja küpsetamiseks siis enam küll aega pole. 

Siin tulevad appi magustoidud, mida saab serveerida pokaali sees, nende kokkusegamiseks läheb vaid mõned minutid ja sööma saab asuda juba paarikümne pärast. Igavesti head retseptid ka õhtusöögi lõpetuseks, kui suure pearoa meisterdamise kõrvalt koogiküpsetamiseks aega ei jää. 

Küpsise-maasika maius

Kõik, kes lapsepõlves armastasid piima sisse küpsiseid pudistada - see magustoit on teile. Küll kordades nooblimas kuues, nii et sobib ka pidulauale, aga nostalgiahelgi lööb põlema siiski. Neljale:- 1 pakk Selga kondenspiima küpsiseid- 250 ml vahukoort- 1 spl suhkrut- 1 tl vaniljesuhkrut- 200 grammi maasikaid Vahusta koor suhkrutega, kuni saad mõnusalt pehme vahu.Pudista klaasi põhja kaks küpsist, tõsta peale vahukoor ja tükelda hulka mõned maasikad. Samamoodi tee teine kiht. Kaunista maasikate ja küpsisepuruga. Serveeri 30 minuti pärast. 



Sefiiripokaal aprikoosidega
 Neljale:- 4 külmutatud vaniljesefiiri pallikest- 400 grammi kohupiimapastat- 1 splt suhkrut- 4 aprikoosi- 1 granaatõun- kaunistuseks melissi Külmutamine annab sefiirile kergelt beseelikku krõbinat, mis sobib ideaalselt magustoitu tekstuuriandjaks. Kui magustoitu teha ei taha, on kümutatud niisama mõnus magus vahepeala, natukene jäätise ja besee hübriid. 

Sega kokku kohupiimapasta ja suhkur, jaota 4 pokaali vahel. Tükelda aprikoosid ja jaota popaalidesse. Puhasta granaatõun.

Vahetult enne serveerimist tükelda igasse pokaali üks sefiiripallike, puista peale granaatõunaseemneid, kaunista melissiga. Serveeri kohe. 

Mõnusat ladumist!



Reede, 21. september 2012

Pisaravaba sibulamoos kurkumiga - veiniõhtu hää kaaslane


Klaasike veini, tükike juustu ja magus-vürtsikas sibulamoos - kõlab ju nagu ideaalne kooslus?

Kõik, kes kunagi ise sibulamoosi teinud, teavad, et väikese purgi sibulamoosi tegemiseks peab esmalt kõigepalt kõvasti pisaraid valama, sest sibulad keevad moosi tehes nii palju kokku, et väikese purgi jaoks tuleb puhastada ja lõikuda kilo jagu sibulaid - sellise koguse sibula peale tulevad pisarad silma mitte ainult hakkijale, vaid kõigile, kes vähegi ligiduses viibivad.

See keedus siin täidab kõik sibulamoosi nõuded - magusalt vürtsikas, mõnusa sibulamekiga, mis maitseb ka sibulavihkajatele, lisaks valmib ilma ühegi pisarata.

Poole liitri jagu moosi:
- 1 kg kõvemaid pirne
- 250 ml vett
- 2-3 spl sibulahelbeid*
- 1 tl jahvatatud kurkumi
- 0,5 tl soola
- 1 spl valgeveiniäädikat
- 1-2 spl balsamiveiniäädikat

Eemalda pirnidelt südamik ja tükelda väiksemaks, keeda veega kaane all pehmeks. Lisa sibulahelbed, sool ja kurkum, keeda 30 minutit aeg-ajalt segades kaaneta potis, et keedis pakseneks. Maitsesta äädikaga, keeda kõrgel kuumusel 5 minutit ning villi seejärel puhastesse purkidesse. Lase jahtuda. Serveeri kreekeritel koos mõnusa juustuga. Hääd keetmist!

*Santa Marial on röstitud sibulahelbed valikus, mis moosis mõnusalt tagasi enda algmõõtu paisuvad ja ohtralt maitset annavad. 

Teisipäev, 18. september 2012

Päikesekarva apelsinimoos sumeda vürtsiga


Kuigi punased ja mustad sõstrad, tikrid, kirsid ning õunad on jälle au sisse tõusmas ja neid ei jäeta enam aias massiliselt põõsaste külge (või valmistehtud mahlu/moose keldrisse), tunduvad alati aprikoosid ja apelsinid ning neist tehtud hoidised palju päikselisemad - seda eriti kesktalvel, kui jõuluvana kingikotti kallitele midagi armsat ja mõnusat tahaks pista. 

Kuna meie kliimas eksootika ei kasva, pole neid vilju põõsa küljest lõputult võtta - nii lähebki kodus ise apelsinimarmelaadi valmistamine üsnagi kulukaks.
Kui aga väikesed trikid appi võtta, valmib apelsinimarmelaad vägagi koduste vahenditega, sumedad kaneel ja kardemon lisavad omalt poolt tõelise lõunamaa eksootika.

Liitri jagu moosi:
- 1 kg suvikõrvitsat (võimalusel kollased)
- 125 ml vett
- 200 grammi moosisuhkrut
- 2 apelsini*
- 1 väikese sidruni mahl*
- 2 tl jahvatatud kardemoni
või
- 2 tl  jahvatatud kaneeli

Koori ja eemalda suvikõrvitsa pehme seemneosa, tükelda. Kui kasutad kollase koorega noori vilju, pole neid vaja koorida.
Keeda suvikõrvitsat veega madalal kuumusel, kaane all, aeg-ajalt segades 30minutit, kuni suvikõrvits on pehme.
Pese apelsinid korralikult ja koori kartulikoorimisnoaga apelsinidelt koor maha - püüa võimalikult vähe valget osa koore külge jätta.
Tükelda apelsinikoor väiksemaks ja lisa potti. Lisa ka suhkur ja sega täieliku lahustumiseni. Keeda kaaneta potis  aeg-ajalt segades 20 minutit, et moos pakseneks.
Pressi sisse sidruni ja apelsinide mahl, lisa vastavalt eelistusele kardemon ja/või kaneel, sega läbi, keeda 10 minutit kaaneta potis, et marmelaad pakseneks ja villi seejärel puhastesse purkidesse.
Kaaneta ning lase jahtuda. Säilita jahedas-pimedas.

Sobib ideaalselt hommikuse röstsaia peale, kringli ja shokolaadikoogi vahele, kõige paremini lusikaga otse purgist väikese päikesesüstina. 

Kasutan Santa Maria tooteid. 

*Rimis müüakse juba mõnda aega mahedalt kasvatatud, vahatamata sidruneid ja apelsine. Kasutan neid alati, kui retseptis on vaja tsitruse koort kasutada. 

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...