Laupäev, 27. veebruar 2010

Hõrk pastaroog - penned kukeseente ja suvikõrvitsaga

Kuigi kukeseened kuuluvad ju hoopis sügisekullafondi ja ka suvikõrvitsaid pole just hea hinna eest saada, tuleb keset seda lumist talve isu millegi värvilise ja luksusliku järele. Ja nagu siit näha ei pea luksuslik tähendama üldse mitte kallist lihatükki või tunde keenud kastet, vaid lihtsaid ning puhtaid Eestimaiseid kooslusi, mida pika talve jooksul harva õnnestub maitsta.

Tuleb tunnistada, et olin sel sügisel oma isude suhtes ettenägelikum ning külmutasin paraja portsu kukeseeni, kuid samaedukalt võib siin roas kasutada teisi seenelisi, mida praegusel ajal hõlpsam on kätte saada.

Jagub kahele:
- umbes 150 grammi pennesid
- 200 graami (kuke)seeni
- 2 peenikest suvikõrvitsat
- 100 grammi merevaiku
- 2-3 spl piima
- praadimiseks natuke võid ja õli
- soola, pipart
- serveerimiseks röstitud seedermänniseemneid (valikuline)

Keeda pasta rohkes, korralikult soolatud vees "al-dente" - selleks kulub sõltuvalt brändist umbes 11 minutit.
Eemalda suvikõrvitsa pehme keskmine seemneosa ja haki väikestest tükkideks.
Pane pannile natuke õli, lisa sinna 2-3tl võid, lase sulada ning lisa suvikõrvitsatükid. Prae 3-4minutit. Lisa seened ja prae veel 3-4minutit. Lisa merevaik, piim, kui kastet on vaja vedelamaks muuta. Maitsesta soola-piparaga ning lase kaane all 2minutit madalal kuumusel haududa. Lisa kurnanut penned, sega korralikult läbi ja serveeri.
Soovikorral raputa peale röstitud seedermänniseemneid. Head isu!

Kolmapäev, 24. veebruar 2010

Magusvürtsine õhtusöök aasiast - sealiha mustade ploomidega

Mulle meeldib, kui soolasel toidul on kergelt magus mekk juures.
Näiteks lisan bolognesekastmesse alati omajagu suhkrut või mett, sest muidu on kaste minu jaoks liiga hapu. Samuti fännan ma magushaput sealiha, kanatiibu vahtrasiirupiga ning teisi kergelt magusaid soolasroogi.

Siit üks tõeliselt hea ja kiiresti valmiv toit kõigile magus-soolase sõpradele.

Kuigi retsept nõuab mõningaid asju, mida võib-olla kohe kodust võtta pole, on need kõik hea hinnaga supermarketitest saadaval. Seda toitu on väga lihtne teha, midagi hakkida pole vaja ning pliidi taga peab aega veetma maksimum 10minutit.

Jagub kahele suure näljaga sööjale:
- 300 grammi sealiha (mina kasutasin valmislõigatud guljassi-liha)
- 3 spl jahu
- 150 grammi kuivatatud musti ploome
- 3-5 spl magusat tšillikastet
- 3-5 spl sojakastet
- 2 tl punasesõstrazeleed või muud hapukat moosi
- soola
- kuni 1 liiter keevat vett
Serveerimiseks (röstitud) mandlilaaste ja munanuudleid või riisi.

Pruunista liha kiiresti kõrgel temperatuuril. Maitsesta soolaga. Raputa peale jahu, sega läbi ning pruunista keskmisel kuumusel umbes 5 minutit. Lisa maitsejärgi tšillikastet, soja, sega läbi ning vala peale pool liitrit keevat vett. Laseminut-kaks podiseda.

Lisa ploomid, punasesõstrazelee, sega läbi. Maitse, vajadusel lisa sojakastet. Alanda kuumust ja lase madalal kuumusel 5minutit kaane all podiseda. Sega vahepeal paar korda ja vajadusel lisa vett.
Kaste peab jääma paks, siirupine ja kleepuv.
Serveeri munanuudlite või riisiga, garneeringuks mandlilaastud, mis annavad roale viimase lihvi. Head isu!

Esmaspäev, 22. veebruar 2010

Patune suutäis hommikukohvi kõrvale - väga shokolaadised muhvinid


Need siin on vaieldamatult ühed parimad shokolaadimuhvinid, mida söönud olen. Pehmed, mahlased ja tumedast shokolaadist natuke mõrkjad. Võrreldes tavapäraste keekside-muhvinite retseptidega ka suhtleliset rasvavaesed.

Retsept pärineb Nami-namist, kergelt mugandatud.

Valmib 12 suurt muhvinit:
- 2 muna
- 50 grammi suhkrut + 50 grammi fariinisuhkrut või 100grammi roosuhkrut
- 2tl vaniljesuhkrut
- 135 grammi jahu
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 1 tl soodat
- 4spl kakaod (ilma suhkruta, näiteks Meie Mark)
- 50 grammi võid
- 175 grammi 10% hapukoort või maitsestamata jogurtit
- 100 grammi tumedat shokolaadi
Vahusta munad suhkruga kohevaks. Sega jahu, küpsetuspulber, sooda, kakao ja vaniljesuhkur omavahel ning sõelu munavahu hulka. Lisa hapukoor ja jahtunud sulavõi, sega ühtlaseks. Haki shokolaad väiksemaks ning lisa kõige viimasena taina hulka. Sega kergelt läbi, jaota tainas muhvinivormidesse.

Küpseta 180kraadi juures 15minutit. Lase enne serveerimist natuke jahtuda.


Pühapäev, 21. veebruar 2010

Mõnus-kiire nädalavahetuse hommikusöök - pehmed pannkoogid

Tean, et see pealkiri kõlab totralt - millal enne on pannkoogid kiire hommikusöök olnud. Tainas tuleb ju enne valmis teha, et jahu saaks paisuda ja siis peab kõik need koogid ükshaaval valmis küpsetama.

See retsept siin on aga hoopis teine tera - tainas valmib ülikiiresti ja pisikesi kooke saab suurel pannil korraga valmis teha 6-8. Minul võtab nende kookide tegemine koos küpsetamisega 20 minutit. Ise teen küll taina alati silma järgi, kuid kui pikem vahe koogitegemises sees, pean alati uuesti nuputama, et mida, kui palju oli - seepärast selle siia kirja panengi.

Jagub kahele suure näljaga sööjale:
- 2 muna
- 200 grammi hapukoort
- 2 spl suhkrut
- 1 spl vaniljesuhkrut
- 2 dl jahu
- 2-3 spl vett
- 1 tl soodat
- näpuotsatäis soola
- praadimiseks õli

Löö munad suhkruga lahti, vahustada pole vaja. Lisa hapukoor, sega läbi. Vala hulka jahu, vaniljesuhkur ja sooda ning sega ühtlaseks. Lisa nii palju vett, et tainas oleks paksu hapukoore sarnane. Prae madalal kuumusel väikesed kohevad pannkoogid.
Serveeri ohtra moosiga. Mõnusat küpsetamist!

Reede, 19. veebruar 2010

Maitsekas kanafilee parmesani ja parmasingiga Jamie Oliveri sulest

Selle postituse nime saab mõista kaheti - esiteks on see Jamie sulest pärit retsept tavalisest tiba peenem ning sobib hästi pakkuda ka pidulaual ning külalistele. Ja teiseks annavad parmesan ja parma-sink muidu üsna tavalisele kanafileele ohtralt maitset ja vunki juurde.

Kuigi parmesan ja parma-sink ei ole võib-olla igaühe jaoks tavapärased koostisosad on neid enamikes poodides mingis variatsioonis siiski juba saada ning sobivad just selle retsepti järgi hästi esmaseks katsetamiseks. Hoolimata sellest, et koostisosad on tibake peenemad ning see näeb taldrikul ilus välja, on seda toitu tegelikult äärmiselt lihtne ja kiire valmistada.

Jagub kahele, ohtra salatiga serveeritult neljale:
- 2 kanafileed
- 30 grammi parmesani (sobib ka Valio forte juust, mis on kättesaadavam)
- 40 grammi parma-sinki
- soola
- pipart
- praadimiseks õli
Serveerimiseks omal valikul rohelist salatit kerge ürdiõlikastmega.

Lõika kanafilee paksematest kohtadest õhemaks, et saaksid ühtlase suure tüki. Lõika pinnale mõned ristilõiked ja raputa peale värskelt jahvatatud (valget)pipart.

Riivi peale parmesan nii, et kanafileepind oleks ühtlaselt kaetud. Aseta peale parma-singi viilud, ääred natuke kohakuti. Pane neile peale suur lõikelaud ja löö seda käega tugevalt paar korda - nii saad kanafilee õhemaks ja singi korralikult kana külge kinni.

Kuumuta pannil õli ja aseta kanafileed parma-sink allpool praadima. Raputa kanafilee ülemisele poolele natuke soola. Aseta peale kaas ja pruunista keskmisel/kõrgemal kuumusel 5 minutit. Keera kanafileed ringi ja pruunista ka teiselt poolt kaane all 5 minutit. Keera kuumus madalamaks ja lase 5 minutit järelvalmida.

Eemalda pannilt, lase 3 minutit tõmmata, lõika viiludeks ja serveeri rohelise salatiga.
Head katsetamist!

Kolmapäev, 17. veebruar 2010

Hõissa vastlad! Tõeliselt hõrgud vastlakuklid.

Vastlapäev on üks neist armsatest pühadest, mida mulle väga tähistada meeldib. Põhjus ilmselt selles, et see on vana, päris õige Eesti püha, mitte nagu sõbrapäev, mis meile Ameerikast tulnud on. (Kuigi väikestviisi tähistame alati ka sõbrapäeva)

Igaljuhul oli mul eilseks plaanitud suur vastlasöömaaeg, sest õue kelgutama me sel aastal ei plaaninud minna ja nii tähistasime ohtra söögiga. Tegin nii mulgiputru kui ka oasuppi ja esimest korda ka päris ise vastlakukleid.

Seda ütlen juba ette ära, et ma pole pärmitainaga just parim sõber. Ma ei oska teda õigesti sõtkuda ja siis jääb see kõikjale kinni, ei kerki korralikult ja no kohe ei õnnestu.

Nüüd oleme vaikselt ikka jutupeale saanud, sest avastain toreda õpetuse pärmitaina valmistamiseks - Richard Bertinet näitab kuidas teha magusat pärmitainast. Kuigi video on inglisekeelne soovitan seda kindlasti vaadata, tehnikat näeb ikka. Just nii ma eile oma kuklitainast sõtkusin/loopisin ja välja tulid tõeliselt õhulised, pehmed ja hõrgud pallikesed.

Retsept Nami-Namist, sellest saab 16 keskmise suurusega kuklit:
- 25 grammi värsket pärmi
- 2 spl suhkrut
- 250 ml leiget piima- 375-425 grammi jahu (kasutan Sunnutai nisujahu)
- 75 grammi võid
- 1 muna
- 0,5tl soola
- 0,5 tl jahvatatud kardemoni

Täidis:- 400 ml vahukoor
- 3spl suhkrut
- 1 spl vaniljesuhkrut (DanSukkeri oma on parim)
- haput moosi

Hõõru pärm suhkruga kuni see vedelaks muutub.
Sega pärmi-suhkru segu leige piimaga ning lisa niipalju jahu (umbes pool kogusest), et saaksid hapukoorelaadse massi. Sega korralikult läbi ja jäta sooja kohta käärima (umbes 20minutiks).
Kui taina pinnale on tekkinud väikesed mullid lisa lahtiklopitud muna, jahtunud sulavõi, sool, kardemon ja ülejäänud jahu. Sega segamini ja seejärel sõtku/loobi tainast kuni saad ühtlase, pehme, elastse taina. Lase soojas kohas rätiku all 30-40 minutit kerkida.

Murra tainast muna suurused tükid ja vormi peopesas keerutades ilusad ümmargused pallikesed. Lase rätiku all 15 minutit kerkida, seejärel määri lahtiklopitud munaga ja küpseta 190kraadises ahjus kuldseks (umbes 15minutit). Lase jahtuda.

Täidise jaoks vahusta vahukoor tavalise- ja vaniljesuhkruga üsna tugevaks vahuks.
Lõika kuklitel mütsid maha, uurista natuke sisu välja, täida see hapuka moosiga (mina kasutasin pohlamoosi) ning lisa ohtralt vahukoort. Kaunista äralõigatud mütsikese ja tuhksuhkruga.
Head küpsetamist!

Esmaspäev, 15. veebruar 2010

Ehe ja eestimaine - räim rukkijahupaneeringus


Mäletan oma lapsepõlvekodu köögist hästi aegu, kui ema räimi praadis ja mulle see sugugi meeltmööda polnud. Tegelikult sõin neid kuldseid ampse pärast isegi täitsa hea meelega, kuid kogu eelnev protsess mulle miskipärast üldse ei meeldinud.

Tuleb tunnistada, et ega palju muutunud ei ole. Poest lõhe asemel meie oma rahvuskala ostes on muidugi uhke tunne, kuid nende lõhn, puhastamine ja muu eeltöö ei meeldi mulle kohe üldse. Vahel aga isutab lapsepõlvemaitsete järele ja nii täna kodus räimeteo ette võtsingi.

Idee räimi tavalise jahu asemel rukkijahus paneerida sain siit.
Nii maitsevad nad natuke leiva järele ja teadagi, et räim ja leib klapivad hästi.

- Isujärgi räimerümpasid
- muna, piima
- soola, pipart
- rukkijahu

Klopi lahti munad, sega hulka piim ja ohtralt soola, natuke pipart.
Paneeri rukkijahus ja prae rohkes õlis.

Serveeri keedukartuli ja külma kastmega. Head isu!

Pühapäev, 14. veebruar 2010

Lihtne gurmee - kohupiimabrüleekreem

Igakord kui teen pavlovat, jäävad munakollased üle. Suvel saab neist teha jäätist, kuid praegusel külmal ajal tahaks midagi sooja. Selle all ei pea ma tingimata silmas toidu temperatuuri, vaid pigem tunnet - seda mõnusat rahulolu, mis hinges tekib diivanil pleedi sees lesides ning midagi luksuslikku nautides.

See magustoit on kindlasti hetkel üks minu lemmikuid, sest olen seda viimasel ajal korduvalt teinud.

See magustoit on imeline, sest seda on väga-väga lihtne teha, see on peaaegu rasvavaba (ca 5grammi rasva portsjoni kohta) ning mis peamine - valmis magustoit jätab mulje, nagu oleksite tunde köögis keetnud-küpsetanud ja on nii kreemine, et tundub uskumatu, et see rasva ei sisalda.
Just nendel põhjustel sobib see magustoit ideaalselt ka õhtusöögilauale, kui sõbrad on külas ning soovite neid üllatada. Lisaks saab magustoidu teha valmis päev varem.

Traditsiooniline prantsusemagustoit crēme brulée (eesti k - brüleekreem) valmistatakse munakollastest ja vahukoorest, mis kaetakse pruunistatud suhkrukihiga ehk brüleega. See versioon on eestipärasem, oluliselt lahjem ning lihtsam.

4 suurema/ 6 väiksema magustoidu jaoks võta:
- 400 grammi rasvatut kohupiima (parim on Alma)
- 70 grammi suhkrut
- 5 munakollast
- natuke sidruni koort (umbes 1 sidruni veerandikult)
Brüleekihi jaoks 4-6 supilusikat suhkrut.

Sega omavahel munakollased ja suhkur, kuid ära vahusta. Lisa kohupiim ja sidrunikoor, sega õrnalt läbi (ära vahusta), vala 4-6 kuumakindlasse (ramekini) vormi või väiksesse tassi ja küpseta 100kraadises ahjus 30minutit. Lase täielikult jahtuda.

Vahetult enne serveerimist kuumuta väikeses paksupõhjalises potis madalal kuumusel suhkur. Ära sega, muidu läheb suhkur tükki. Ühtlasema pruunistumise jaoks kalluta vahepeal potti.
Kui suhkur on sulanud ja kergelt pruunistunud, vala iga brüleekreemi peale natuke karamelli, aja lusikaga laiali, et saaksid ühtlase õhukese kihi. Lase 10minutit jahtuda ning serveeri. Head küpsetamist!

Reede, 12. veebruar 2010

Midagi julgetele - härjasabapada boeuf bourguignoni ainetel


Neljapäev on Stockmannis saba-päev!

Just nii, igal neljapäeval saabuvad sinna müügile värskelt lõigatud ja kandikule ritta laotud härjasabalõiked. See alahinnatud subprodukt on mul juba pikka aega nimekirjas olnud, kui asi, mida oma köögis kindlasti katsetada tahan.

Siit retsept päevaks, kui on aega rahus kokkata, sest pea 2 tundi kulub pliidiääres ära, aga kinnitan, et see on oma aega väärt.

Seda ülimaitsvat liharooga valmistasin esmakordselt tegelikult hoopis metssealihast. Kuna see on tugeva maitse ja tekstuuriga liha, otsisin retsepti, millel oleks rohkelt iseloomu, et selle parimad omadused välja tuua. Sama kehtib ka härjasabade kohta.

Nami-namist leidsin Anthony Bourdaini retseptist adapteeritud variandi ning aja-jooksul olen ise retsepti tiba muutnud ja selle rohkem kodusemaks pajaroaks kujundanud.

Jagub 6-8le:
- 2 kilo härjasabasid
- 4 suurt sibulat - lõika pooleks ja õhukesteks viiludeks
- 8 suurt porgandit - koori ja lõika 4ks
- 8 kartulit - koori ja lõika 4ks
- 1 pudel kuiva punast veini
- 4 spl jahu
- 1 küüs küüslauku - haki
- 2 lehte loorberi
- 3 spl suhkrut
- ohtralt musta pipart
- soola
- 0,5-1 liiter vett

Puhasta härjasaba suuremast rasvast ja pruunista liha pannil kõrgel kuumusel ümbertringi. Lao malmpotti või haudepotti.
Pane vajadusel pannile natuke õli, lisa ribadeks lõigatud sibul ja natuke soola ning prae madalal kuumusel pehmeks (kulub umbes 10minutit).
Lisa sibul pruunistatud härjasabade peale.
Lisa jahule väikeses topsis 5-6spl vett ja tee sellest pasta. Vala vein pannile, lisa jahupasta ning sega korralikult, et tükke ei tekiks.
Tõsta kuumust ja lase alkoholil aurustada. Lase 6-7minutit ilma kaaneta podiseda.
Samal ajal lisa ahjupotti liha-sibula peale porganditükid, küüslauk, ohtralt soola-pipart, loorberilehed ja suhkur.
Kui vein on paksenenud vala see haudepotti (kui jahu läks tükki, vala läbi sõela) ja lisa niipalju kuuma vett, et porgandid oleks ilusti kaetud. Lase keema tõusta.
Kata kaanega ja hauta madalal kuumusel 2-4tundi.
Kui malmpotti pole, tõsta kaanetatud haudepott ahju ja hauta 110-150kraadises ahjus 2-4tundi.

Haudeaeg sõltub kannatusest ja sellest, kui tühi kõht on.

Tund aega enne haudeaja lõppu lisa kartulid ja lase veel tund kaane all haududa.
Kui kodus juhtub olema musti kuivatatud ploome, lisa neid ka kaks peotäit - annab mõnusat tummist magusust, mis tasakaalustab hästi veini happelisust.
Kui 2-4 tundi on möödas, eemalda kaas ja tõsta kuumust ning keeda umbes 10 minutit, et kaste natuke kokku keeks.
Serveeri suurelt taldrikult ohtra kastmega. Head isu!

Teisipäev, 9. veebruar 2010

Vürtsine ja kirgastav kõhutäis - Tai roheline karri


Kui käisin Taimaal puhkamas võlus lisaks kaunile loodusele ja toredatele inimestele mind väga ka tai-köök. Palju vürtse ja ürte, ohtralt köögivilju ning kiiresti valmivad road sobivad imehästi nii eksootilisel Taimaal süüa, kui ka siinset, külma ja pimedat talve vürtsitama.

Meil õnnestus Tais käia ka kokakoolitusel, kus valmistasime põhilisi Tai lemmikuid. Lisaks kevadrullidele ja suppidele valmistasime algusest-lõpuni rohelise karripasta ja panang-karripasta(punane magus-vürtsikas karri, kus maitset annavad maapähklid).

Nüüd olen karrisid tihti kodus teinud, kuid tuleb häbiga tunnistada, et kasutan karride põhjana Taist kaasatoodud pastasid, mitte ei uhmerda igakord värkset pastat valmis. Selle põhjuseks lisaks pisukesele laiskusele on ka tõsiasi, et enamikke asju, mida ühe korraliku karrispasta sisse läheb (neid on 7-12 erinevat vürtsi, maitsainet, ja -taime kindlasti), pole Eestist saada. Küll aga saab ka siinsest kaubandusest osta juba valmis täiesti korralikke ja häid karripastasid.

Siit retsept rohelise kanakarri valmistamiseks. Tänane roog õnnestus kuidagi eriti hästi ja kavatsen seda kindlasti korrata.

Jagub neljale:
- 400 grammi kondita broileri kintsuliha/kanafileed
- 1-2 spl rohelist karripastat
- 400 ml kookospiima
- 100 ml vett
- 1 suur porru
- 200 grammi (külmutatud) herneid
- 200 grammi (külmutatud) aedubasid
- 1 tl palmisuhkrut või 1 tl fariinisuhkrut
- 1 spl kalakastet (võib asendada sojaga)
- 1spl laimimahla
- õli

Kuumuta õli pannil, lisa tükeldatud porru ja prae kergelt.
Lisa suupärasteks tükkideks lõigatud kana ja pruunista kiiresti ümbertringi.
Eemalda porru, kana pannilt.
Pane pannile umbes 5spl jagu kookospiima ja lisa sellele maitsejärgi 1-2 spl karripastat. Kuumuta umbes 4 minutit- see toob karripastas olevatest vürtsides õli välja ja kõik maitsed esile.

Kokakoolis kästi meil pannikohale kummardada, sügav sõõm tõmmata ja kui enam köhima ei ajanud, oli karripasta valmis.
Lisa ülejäänud kookospiim, vesi, kalakaste ja laimimahl. Keeda 5 minutit.
Lisa segule kana ja porru, kuumuta 5 minutit.
Lisa herned ja aedoad, kuumuta tasasel tulel veel 5 minutit.
Serveeri riisiga. Head isu!

Hommikune terviseamps - pehme, mahlane karask

Mina olen see natukene õnnetu hing, kes rukkileiba-sepikut ja teisi tervislikumaid teraviljatooteid väga ei armasta. Jah, ma küpsetan ka kodus ise vahel leiba, kuid pärast jahtumist, järgmisel päeval see mind enam oma maitsega ei köida.

Kui ma juba võileibasid söön, või tegelikult siis võisaiasid, olgu need tehtud valgest saiast, mis teadagi pole kõige tervislikum valik.

Seepärast olin tõeliselt õnnelik, kui umbes aasta aega tagasi esimest korda kodus küpsetatud karaskit proovisin ja sellesse tervislikku ampsu ülepeakaela ära armusin.

Ma tean, et see kõlab ilmselge liialdusena, kuid päris ausalt küpsetasin ma seejärel 2 nädalat üle kahe päeva kodus karaskit ja sõin seda hommikul-lõunal-õhtul.Soovitan ka kõigil teistel saia-usulistel julgelt proovida, sest see mahedamaitseline saialine on tõeliselt pehme, mahlane ja tervislik. Lisaks on seda tõepoolest ülimalt lihtne valmistada, kõik käib ühes kausis ja ühe mõõtenõuga, kuhu kõigepealt mõõdan kuivained ja seejärel piima.

Retsepti jagas minu armas sõbranna Anne-Ly, ajajooksul olen teinud väikesed mugandused, et karask veelgi tervislikum oleks.
Suure, kaheks päevaks jaguva karaski jaoks võta:
- 4,5 dl odrajahu
- 0,5 dl nisujahu
- 4 spl nisukliisid
- 200 grammi rasvata teralist light-kohupiima
- 1 muna
- 2,5 dl (hapu)piima
- 1 tl suhkrut
- 1 tl soodat


Pane kõik ained suurde kaussi, sega segamini, kuni saad tugeva, kleepuva taina.
Vala 26 sentimeetrise läbimõõduga vormi (karask peab tulema suhteliselt õhuke-lapik), silu pealt siledaks ja küpseta 175kraadises ahjus 30minutit.
Lase 10minutit tõmmata ja serveeri kuumalt määrdejuustuga.
Siin sööme meie tavaliselt pool karaskit märkamatult ära - nii mõnus on see ahjusoe saia-asemik.

Siia alla ka üks meeleolu pilt, milline üks toidupildistamine koos uudishimuliku kassiga välja näeb.
Saage tuttavaks, meie armas sõber Küpsis karaski taustal:Head küpsetamist!

Pühapäev, 7. veebruar 2010

Sametine hingepai - muskaatkõrvitsapüreesupp fetajuustuga

Kui väljas on pime ja külm, võib üks soe ja sametine taldrikutäis tervesse päeva helgust tuua, hingele ja kehale pai teha ning anda kosutust, et jätkuks jaksu kevadet oodata.

Võib julgelt öelda, et see on supp, mida söön kõige tihedamini ning mul on seda alati külmikusse varutud.

Lisaks saab suppi igakord teha natuke erinevalt lisades erinevaid maitseaineid.

Seda on imelihtne teha, see on väga maitsev ja üdini tervislik.

Suppi võib teha ka tavalisest kõrvitsast, kuid Eestis veel mitte väga tuntud muskaatkõrvits on palju maitsekam ning ka sügavamat oranzi värvi.

Mina valmistan seda suppi alati suure koguse ning panen 2-3 purki külma, et päeval, kui mõte toiduvalmistamisest hulluks ajab, on mul tervislik ning toitev eine kohe kapist võtta.

Retsept pärineb algselt Nigella sulest, kes lisab supile ka kaneeli.
Umbes 10 portsu:
- 1,5 kg puhastatud (muskaat)kõrvitsat
- 1 kg maguskartulit ehk bataati
- soola, pipart
- oliiviõli
- 1-1,5 liitrit juurvilja/kanapuljongit

Puhasta kõrvits ja bataat, lõika kuubikuteks. Aseta ühtlase kihina suurele ahjuplaadile, tilguta peale oliivõli ja maitsesta soola-pipraga.
Küpseta 200kraadises ahjus 25-30 minutit
Tõsta blenderisse küpsetatud köögiviljad, lisa puljongit ja püreeri. Seda tuleb teha sellise koguse juures 3-4s jaos. Kui blenderit ei ole, saab töö tehtud ka nuimiksriga.

Kui 10-t portsu 2päevaga ära ei jaksa süüa, pane kuumalt puhastesse purkidesse ning säilita külmikus.

Serveerimiseks lisa hapukas-soolast juustu - hästi sobivad feta ja toorjuust.
Viimase lihvi annab hõrk apelsinikoor garneeringuna, mis kõrvitsasupi eriliselt päikseliseks muudab.

Head isu!

Reede, 5. veebruar 2010

Südatalvine suveunelm - pavlova metsmaasikatega


Täna on minu kalli sõbranna Maria sünnipäev. Palju õnne, Maria :)
Tavapärase kingituse asemel küpsetasin Mariale hoopis hiigelsuure pavlova tordi.
Maria pole eriline koogisõber ja kui ühel õhtusöögil magustoiduks pakutud pavlova ka talle maitses sai kinnitust mulle ammu teada tõsiasi -
see tagasihoidlike koostisosadega tort peidab endas suurt väge, meeldides ka neile, keda tavaliselt magustoidud ja koogid külmaks jätavad.
See imeilus pärlendav kook, mis on pealt krõbe ja seest vahukommiselt pehme, on algselt pärit Austraaliast.

Mina kuulsin sellest koogist esmakordselt Nami-nami kooskokkamise raames, kus see oma lihtsuses, kuid ainult kiitvate kommentaaride poolest mulle kohe silma jäi.

Eriti maitsev on pavlova pisikeste suvepäikese järgi lõhnavate metsmaasikatega, mida ka pimedal talvel sügavkülmast koogile maitsekrooniks saab puistata.

Retsept väikeste mugandustega Nami-namist.
10-le jaguva pavlova jaoks võta:
- 4 toasooja munavalget
- näpuotsaga soola
- 200 grammi suhkrut
- 2 tl maisitärklist
- 1 tl valget veiniäädikat/0,5tl äädikat
- 2tl vaniljesuhkrut või vanilje-essentsi

Peale:
- 400 ml vahukoort
- 200 grammi kohupiimakreemi
- 4 spl suhkrut
- vaniljesuhkrut
- graaatõunaseemneid, hapukaid marju
Vahusta munavalged pehmeks vahuks. Lisa kolmes jaos suhkur, ise pidevalt vahustades, kuni saad tugeva, läikiva vahu, mis oma kuju hoiab.

Sõelu peale maisitärklis, lisa veiniäädikas ja va
nilje. Sega õrnalt, vahtu alt ülespoole tõstes läbi.
Just need 2 esimest, koogis kummalisena näivat koostisosa tagavad selle, et pavlova seest vahokommiselt pehme jääks. Kui neid kahte käepärast pole, saad üleni läbiküpsenud, kõrbeda hiigel-bežee.
Pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja tõ
sta valge vaht sellele. Vormi umbes 5 cm paksune ketas, mis on pealt suhteliselt tasane, sest hiljem saab sellest koogi põhi.
Pane 160kraadisesse ahju ja keera ahi KOHE 110 kraadi peale.
Küpseta ahjus 45minutit kuni 1 tund. Ära ahju ust vahepeal ava, muidu võib kook kokku kukkuda.
Lase ahjus täielikult jahtuda.
Serveerimiseks keera kook tagurpidi, kuna vastu küpsetuspaberit olnud põhi ei ole krõbe.
Vahusta vahukoor, lisa kohupiimakreem ja vahusta natuke veel.
Tõsta kreem ühtlaselt koogile ja kaunista marjadega.
Väga hästi sobivad kõik hapud marjad - kirsid, jõhvikad, vaarikad. Kui neid võtta pole, kasutan mina tihti rubiinpunaseid granaatõunaseemneid.
Head küpsetamist!

Neljapäev, 4. veebruar 2010

Lihtne gurmee - spagetid pestoga


Olen enda jaoks avastanud poodides müüdavad eelpakendatud salatid - rukkola, põldsalat, spinat jms. Neist saab kiiresti ja lihtsalt maitsvaid roogi valmistada.

Vahel aga juhtub, et ei tarvita kõike korraga ära ning värske oma-aia basiiliku puudumisel olen nendest salatitest teinud hoopis pestot, millest seejärel koos spagettidega maitsev õhtusöök saab.Loomulikult sobib ka bruschetade ehk krõbesaiade katteks.

Päris nii maitsekas see pesto pole, kui basiilikust tehtu, aga külma talve kirgastab kindlasti.

Kui pestot üle jääb, pane õhukindlasse purki ja säilita külmkapis.



Jagub ohtralt neljale:
- 100 grammi värsket spinatit või rukkolat
- 30 grammi seedermänniseemneid
- 2 küünt küüslauku
- 50 grammi parmesani (riivi peenikeseks)
- 2-3 spl head külmpressioliiviõli
- näpuotsatäis soola

Kui on jaksu uhmerda spinat/rukkola, küüslauk ja seedermänniseemned peeneks, lisa ülejäänud ained ja sega ühtlaseks pastaks. Tööpäevadel teeb seda minu eest köögikombain.

Keeda pasta rohkes, tugevalt soolatud vees al-dente, kurna.
Pane tagasi potti, lisa värske pesto, sega korralikult läbi.
Soovikorral lisa päikesekuivatatud-tomateid või parma sinki.
Serveeri värskelt riivitud parmesaniga.
Head isu!

Talveõhtu nauding: hapukasmagusad martsipani-mustikamuhvinid



Muhvinid on minu suureks nõrkuseks -
imemaitsvad ning valmivad kiirelt.


Neid mõnusaid väikeseid koogiampse on väga lihtne valmistada ja retseptivalik on lõputu. See on minu, kui loomingulise küpsetaja jaoks väga paeluv- leiutan tihti uusi muhviniretsepte.

Siin üks minu lemmikretsept minu lemmikmarjade, mustikatega. Need muhvinid on martsipanist magusad ja mustikatest hapukad ning väga pehmed ja mahlased.



Retseptist valmib 12 suurt mustika-täpilist muhvinit:
- 40 grammi võid
- 2 spl demerara-suhkrut
- 1 muna
- 60 ml piima
- 100 grammi martsipani
- 150 grammi jahu
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 1tl soodat
- 300 grammi (külmutatud) mustikaid

Sulata või ja lisa 2 supilusikat suhkrut. Lase jahtuda.
Löö blenderisse või köögikombaini 1 muna, pudista sisse toasoe martsipanimass, lisa piim ja sulavõi-suhkru segu. Püreeri kuni saad ühtlase sametise kreemi.

Mõõda kaussi jahu, lisa küpsetuspulber ja sooda ning sega hulka blenderis tehtud kreem.

Sega kergelt läbi, lisa mustikad ja sega mõned korrad - ära üle sega, sest nagu ütleb Nigella - mida rohkem tükkis tainas, seda kohevamad muhvinid.

Kui kasutad külmutatud mustikaid läheb tainas peaaegu jäässe, kuid sellest pole midagi.
Tõsta kahe lusika abil tainas muhvinivormi ja küpseta 175 kraadi juures 20 minutit.

Kolmapäev, 3. veebruar 2010

Kodune kõhutäis: kana-klimbisupp.

Pean kurvastusega tunnistama, et meie peres suppi väga tihti ei sööda.

Aegajalt endale ikka juurvilja-püreesuppi teen, kuid seda mu elukaaslane päris söögiks ei pea - meestel on ikka lihaga eriline suhe :)
Eile aga tegin tõelist kodust klassikut, mis keele alla viis ja ka elukaaslaselt suure kiituse sai.

Retsepti jagas telefoni teel minu ema.

Jagub ohtralt neljale.
Puljongi jaoks:
- 2 suurt kanakoiba
- 2 loorberilehte
- soola ja pipart
- 2 liitrit vett
Pane vesi suurde potti, lisa kanakoivad ja kuumuta kiiresti keemiseni.
Kohe, kui vesi keema läheb, keera kuumus maha, lisa sool-pipar-loorber.
Keeda vaiksel tulel 30 minutit pidevalt pealt vahtu eemaldades.

Tõsta koivad puljongist välja jahtuma.
Samal ajal löö kausis lahti 4 muna, maitsesta soolaga ja lisa nii palju jahu, et saaksid tiheda-tugeva taina.
Lisa puljongi pinnalt 4spl rasvasemat vedelikku ja jäta tainas seisma, et jahu saaks paisuda.

Supi jaoks haki kuubikuteks 3 porgandit ja 4 kartulit.
Lisa porgandid puljongisse, keeda tasasel tulel 6 minutit.
Lisa kartulid ja keeda veel 5 minutit.
Samal ajal eemalda kanakoibadelt liha ja haki väiksemaks.
Lisa kahe märja lusikaga väikesed klimbid - see osa on tiba tülikas, kuid kannatust, sest klimbid paisuvad keedes.
Keeda 5 minutit, lisa kanaliha ja keeda veel 2 minutit.
Serveeri rohelise sibulaga.

Pitad ja baba-ganush: araabiamaade maitsed



Käisin hiljuti Nami-nami kokaklubi raames Liibanoni köögi kokkamisõhtul, kus tegime paljude imeliste retseptide hulgas ka pita-saiu ja baba-ganushi. Need kaks sobivad omavahel superhästi kokku ja nii ma neid eile tegingi.

Pitad on mõnusalt pehmed saiad, mis tänu kõrgel temperatuuril küpsetamisele kerkivad seest tühjaks. Just nendega tehakse ka Türgis väga populaarseid pita-kebabe. Sobivad ka hästi vürtsikama toidu kõrvale - näiteks eelnevas postituses kirjutatud chilli con carne juurde.

12 pita jaoks:
- 25 grammi pärmi
- 3dl leiget vett
- 1tl soola
- 2 tl suhkrut
- 450 grammi jahu

Mudi pärm jahu hulka, lisa sool ja suhkur, sega läbi.
Lisa vesi, sega ning sõtku kuni saad ühtlase, pehme taina.
Lase kindlasti tund aega kerkida.
Vormi kerkinud tainast 12 lapikut pita saia, lase rätiku all veel 15 minutit kerkida.
Küpseta 240 kraadi juures 8-9 minutit.

Baba-ganush on mõnus ja tervilik dipikaste, mis sobib nii pitade, kui ka juurviljade dippimiseks.
Ahjus röstimine annab pommudele kergelt suitsuse meki.

Lõbus nimi pommu on teisisõnu baklazaan ehk munataim, kuid selline täitsa oma eesti nimi on minu meelest igati armas ja kohane kasutada.

Pese pommud, torka noaga mõned augud sisse ja grilli kuumas ahjus.
Selleks kulub 30-40 minutit. Lase täielikult jahtuda.

Lõika pommud pooleks, uurista sisu välja ja tambi kahvliga puruks.
Maitsesta soola, sidrunimahla ja seesamipastaga.

Chilli con carne - soe talvine kõhutäis


See hispaaniakeelest oma nime saanud roog - otsetõlkes liha koos tšilliga, on külmadel ja pimedatel talveõhtutel meie lauas tihe külaline.

Kuna sisaldab ohtralt tomatit ja ube, on tervislik ning toitev kõhutäis.

Kui retsept käpas, on seda väga lihtne teha ning minul on kapis alati ka kõik koostisosad olemas, mistõttu päästab tihti päeva, kui poodi ei jõua ning hing midagi kuuma ja lohutavat isutab.

Teen seda rooga alati malmpotis, kuna nii saab see muretult pliidil kasvõi mitu tundi haududa, mis roa maitset ainult parandab.


Retsept pärineb algselt Jamie Oliveri sulest, kuid on ajajooksul minu köögis kerged mugandused saanud.

Jagub ohtralt kuuele:
- 500grammi veisehakkliha
- 3 suurt sibulat
- 1 suur küüs küüslauku
- 2 tl kaneeli
- 2 tl kuhjaga vürtsköömneid
- 2-4 tl kuivatatud tšillihelbeid
- 100 grammi päikesekuivatatud tomateid õlis
- 800 grammi kuni 1 kg purustatud tomateid
- 800 grammi kindey-ube
- 2 spl suhkrut
- soola ja pipart maitse järgi

Haki sibul ja küüslauk köögikombainis peeneks.
Kuumuta potis õli, lisa sibul-küüslauk ja näpuotsatäis soola.

See Nigella Lawsoni nipp on igati kasulik, kui sibulat on vaja hautada, mitte küpsetada, sest soola lisamine tõmbab sibulast vee välja ning ei lase sel kärssama minna.
Hauta madalal kuumusel 5-8minutit.

Lisa kaneel, vürstköömned ja tšillihelbed ning kuumuta aroomirikast segu, kuni terve köök vürtsikaid lõhnu täis - läbikuumutamine toob vürtsides välja eriliselt rikkaliku maitse.
Seejärel pane potti ka liha ning pruunista kiiresti.

Haki köögikombainis päikesekuivatatud tomatid ja lisa sibula-liha vürtsisele segule.
Samuti pane potti purustatud tomatid ja lisa ca 1 dl vett.
(Mina kasutan tihti ka blanšeeritud tomateid, siis vett ei lisa, sest need on juba piisavalt vedelad.)

Kuumuta keemiseni, pane peale kaas ning hauta 1 tund madalal kuumusel.
Tunni möödudes maitse, lisa vajadusel soola-pipart ning ka suhkrut, et happesust tasakaalustada.
Kui kõht veel väga tühi pole ja on jaksu oodata, siis kahe tunni möödudes on roog eriti hõrk

Lõpus lisa nõrutatud oad ja hauta veel 30 minutit.
Serveeri krõbeda valge saiaga.

Head isu!
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...