Neljapäev, 29. detsember 2011

Vanakooli klassika vol.5 ehk vanaemade rõõmustaja ehk trühveltort

See tort on tõeline vanakooli klassika - selline, mille peale isegi vanaemad ütlevad, et küll nende ajal oli hea trühveltort ja võtavad kindlasti nostalgia vaimus veel teisegi tükikese torti lisaks. Millest tuleb trühveltordi nimi, ma ei oska öelda ning ka pisuke uurimistöö ei andnud tulemusi.
Trühveltort on valge biskviidiga kahekihiline tort, millel vahel ja peal kakao-võikreem. See on üks neist tortidest, mis mulle lapsepõlves kohe üldse ei maitsenud. Võikreem oli ikka no kohe väga võine ja üldse oli sel imelik, kergelt mõrkjas mekk juures. Nüüd, vanema ja targemana :) oskan ma seda mõrkjat mekki, mille annab võikreemile tume kakao ja korralik sorts konjakit vägagi hinnata. Ja kodustehtud, korralikult vahustatud võikreemile pole ka vastast.

Suur tort:
Põhja jaoks:
- 5 muna
- 140 grammi suhkrut
- suts soola
- 140 grammi jahu

Kreemi jaoks:
- 250 grammi võid
- 120 grammi tuhksuhkrut
- 150 grammi kondenspiima
- 80 grammi kakaod
- 3 spl konjakit

Kaunistuseks 1 spl kakaod ja shokolaadivigureid

Biskviit valmista eelneval õhtul, puhanud biskviiti on lihtsam pooleks lõigata ja selle tekstuur on parem.

Biskviidi valmistamiseks vahusta toasoojad munad suhkru ja soolaga kohevaks, kuni vispli väljavõtmisel tagasilangev munavahulint ei vaju ülejäänud vahu sisse.

SÕELU peale jahu ning sega õrnalt käega alt üles tõstes jahu munavahu hulka.

Kalla 26cm lahtikäivasse koogivormi, mis on võitatud ja jahuga puistatud ning küpseta 200 kraadises ahjus kuldseks, milleks kulub 25-30minutit. Lase vormis jahtuda.

Võikreemi valmistamiseks vahusta toasoe või vahule, kuni see on helevalge. Selleks kulub ca 30minutit. Vähem aega vahustades ei saa nii head võikreemi.

Sega vahustatud või hulka suhkur, vahusta 5 minutit. Edasi vahustades nirista hulka kondenspiim, seejärel kakao ja viimasena peenikese nirena konjak. Vahusta kuni saad ühtlase läikiva kreemi.

Lõika biskviit pooleks. Lihtsaim on seda teha, kui teed ühele küljele keskele sisselõike ja tõmbad siis niidiga biskviidi pooleks.

Määri kolmandik kreemist biskviitpõhjale, tõsta peale teine biskviidi pool ning kata ülejäänud kreemiga äärtest ja pealt. Puista peale kakaod.
Shokolaadivigurite ehk -kaunistuste tegemiseks sulata veisvannil shokolaad, tõsta pritskotti või tugevasse kilekotti, lõika ära ots, et jääks hästi väike auk ja pritsi küpsetuspaberile meelepärased kujundid. Aseta ööseks külmkappi tahkuma ja kaunista enne serveerimist tort. Head nostalgitsemist!

Laupäev, 24. detsember 2011

Rahulikke pühi ja kiire kingiabi - kuum shokolaad jõuluvana kingikotti

See on juba mitmes aasta, kui ma pühade eelset aega mitte kaubanduskeskuses närvitsedes ei veeda, vaid rahulikult koduköögis kingitusi meisterdan.
Kui inglise jõulukeeks ja piparkoogitainas juba ammuilma maitsestuma on pandud, siis vahetult enne jõuluõhtut tuleb veel piparkoogivahvleid küpsetada. Ja kuigi se tundub viimse detailini paika olevat planeeritud, juhtub viimasel hetkel ikka, et jõuluvana kingikotis veel ühele kingitusele ruumi on või pühadesaginas üks imemaitsev jõulukeeks oma tee jõuluvana kingikoti asemel hoopis kõhtu leidis ja nii on tarvis kiirelt miskit kinki juurde teha.

Sellisel puhul tulevad appi kiired isevalmistamis-kingiideed. Paistab, et see idee ühendab sel aastal nii mõndagi toidufanatti, sest Tuuli õpetab viimasel hetkel imekauneid shokolaade valmistama ja Ragne segab kokku mõnusa maitsesoola.

Mina pakun omalt poolt välja mõnusa sooja ja mesimagusa shokolaadijoogi vahukommidega, mille jõuluvana kingikotti saab pista. Kingi saaja peab purgi sisule vaid kuuma piima lisama ja kosutav magustoit ongi valmis.

Vali meelepärane purk ja täida see kingisaaja eelistustele vastavalt rohkem või vähem magusa kuuma shokolaadi seguga:
- peeneks hakitud shokolaadi
- näpuotsake soola
- suhkrut
- lisandiks vahukomme ja tšillit või kaneeli või kõiki kolme - jõulud ju :)

Ilusat jõuluaega ja rahulikke pühi!

Pühapäev, 18. detsember 2011

Küdoonia glögi-vaniljesiirupis: mesimagus jõuludessert

Küdoonia ehk aiva (ingl.keeles quinche) on Vahemeremaades kasvav põõsas, mille viljad meenutavad ristandit õuna ja pirni vahel. Toorelt on küdoonia kõva ja mõrkjas ning ei sobi suure parkaine sisalduse tõttu kohe söömiseks, aga küpsetades muutub see vili mesimagusaks ja suussulavaks ning selle kaunis kollane viljaliha värvub justkui võluväel sügavoranziks - ideaalne nii kookidesse kui ka iseseisvalt jäätisega serveerimiseks.
Siin on üks lihtne magustoiduretsept, pisut jõululik. Küdooniaid leiab lisaks turule nüüd ka juba suurematest poodidest, mina ostsin Rimist.

Neljale:
- 2 küdooniat
- 0,5 liitrit heledat alkoholivaba glögi (Kasutasin Gutta Hot õunaglögi)
- 50 grammi suhkrut
- 1 sidruni mahl
- 1 vaniljekaun
Serveerimiseks vaniljejäätist.

Koori ja lõika küdooniad pooleks ning eemalda südamik. Ettevaatust, vili on toorelt väga kõva.

Aseta poolikud keeksivormi, lisa suhkur, sidrunimahl, pikuti poolitatud vaniljekaun ja glögi. Kata fooliumiga ning küpseta 180kraadises ahjus 2 tundi. Lase 10 minutit jahtuda.

Jaota küdooniad ja siirup taldrikutesse, tõsta kõrvale vaniljejäätis. Serveeri. Head maiustamist! Idee: perenaine.ee küdoonia postitus.

Reede, 16. detsember 2011

Vanakooli klassika vol.4 ehk kohupiima-pähkli tort

Tort kui selline saab minu jaoks oma tähenduse nostalgia foonil. See peab olema midagi sellist, mille poes letist välja valid ja siis see sulle eraldi sinu silme all ära pakitakse - peale tõstetakse papist kaas ja kitsa rohelise libeda paelaga seotakse mitu ringi riste peale. Teate küll, selline, mis kääridega tõmmates krussi läheb. Tordiga käib kaasas selline pidulikkuse tunne. Kooki saab ju pühapäeva puhul ka tehtud, aga torti mitte.
Mul on nii ilusad ja armsad mälestused ajast, kui enne pidu emaga poes ikka torti käisime valimas ja seal alati pisut vaidlesime, et mida võtta ja mida mitte. Ma tean, et sefiiri ei tahtnud ta kunagi ja üks lemmikuid oli sidrunitort. Õnneks sööb ta nüüd sefiiritorti hea meelega, sest praeguse aja sidrunitortidel pole sidrunitega küll mitte midagi pistmist ja sefiiritordid on ühed vähestest poetortidest, mis tõesti hästi/endiselt maitsevad.

Ja ega tegelikult ei saa vist selliseid tõelisi torte enam ka kuskilt. Kõik nad on eelpakendatud läbipaistvasse plastikpakendisse, mis ka iseseisvalt kinni püsib ja nii nagu pakend, on ka suurem osa sisust millestki looduslikust üsna kaugel. Ja seepärast tulebki nüüd torte kodus ise teha. Kui veel kuskilt need vanakooli papist karbid leiaks (tordi transpordiga peo kohta on mul alati probleeme), oleks tortide-maa rohi pea sama roheline nagu vanasti.

See kohupiima-pähkli tort on sefiiritordi kõrval kindlasti minu teine suur lemmik. Ma jätan siin arvestuses välja kõik koogilised, sest siis oleks erinevad juustukoogid ja brownielised nende kahega seal eririnnas. Valmistan seda torti siis, kui sööjaid on palju ning vaja on midagi, mis kindlasti kõigile meeldiks.

Kohupiima-pähkli tort valmista päev varem, kahekordse kogusega jagub pea 30-le, kuna tegemist on väga küllusliku tordiga.

Suur tort, 15-le:
Muretaina põhjad:
- 150 grammi toasooja võid
- 100 grammi suhkrut
- 1 toasoe muna
- 0,5 tl soola
- 0,25 tl küpsetuspulbrit
- 240 grammi jahu

Kohupiimakreem:
- 250 grammi teralist kohupiima
- 250 grammi lahjat teralist kohupiima
- 250 grammi toasooja võid
- 300 grammi tuhksuhkrut
- 50 grammi maapähkleid

Vahele 1 purk Salvesti pohlasalatit või muud haput moosi

Peale:
- 150 grammi maapähkleid
- 100 grammi shokolaadi + 2 tl õli

Valmista muretaigen:
Sega kokku muna, suhkur ja või kuni saad ühtlase kreemi. Mõõda lauale jahu, sool ja küpsetuspulber, sega läbi ning vala peale või mass. Haki jahu ja või noa või kraba abil kokku, kuni saad munaputru meenutava massi. Suru mass käte abil 5-10 liigutusega tainabatooniks (ära sõtku ega üleliia käsi kasuta), mässi kilesse ning lase jahedas 30 minutit puhata. Muretaina pikem tegemisõpetus on kirjas siin.
Kuniks muretainas puhkab rösti ahjus maapähklid 200 kraadi juures 4-5minutit kuni tunned pähkliaroomi. Vala köögirätiku sisse ja saputa, et koored eemaldada. Lase jahtuda ja haki peeneks. Mõõda kahte osasse - 50 grammi läheb kohupiimakreemi sisse, ülejäänud katteks.

Jaota muretainas kolmeks võrdseks palliks ja rulli eraldi küpsetuspaberitel lahti ning löö koogivormi abil (22-24cm) ümmargune põhi. Küpseta 220 kraadi juures õrnalt kuldseks - ca 8-12min. Lase jahtuda.

Valmista kohupiimakreem:
Vahusta toasoe või heledaks vahuks, milleks kulub ca 20-30minutit. Lisa tuhksuhkur ja sega läbi. Seejärel lisa hakitud(täielikult jahtunud!) pähklid ja sega ühtlaseks. Viimasena lisa hulka kohupiimad ja sega kiirelt läbi. Üle ei tohi segada, muidu läheb kreem tükki.
Nüüd on kõik nn. pooltooted valmis ja saab tordi kokku panna.

Selleks pane sobivale alusele üks muretaina põhi, määri peale hapu moos ja kata teise põhjaga. Määri põhjadele väike kogus kohupiimakreemi ning pane peale kolmas põhi. Lisa ülejäänud kogupiimakreem ning määri ühtlaselt koogile nii, et küljed oleksid kaetud ja kook kupli moodustaks. Lase jahedas 20 minutit taheneda.

Samal ajal sulata shokolaad vesivannil, lisa 2 tl õli ja sega ühtlaseks.

Nüüd kata kogu tort ühtlaselt pähklipuruga. Alusmise ääre saad kaetud, kui joiad kätt tordi küljel kaldu, valad vahesse natuke pähklipuru ja vajutad selle õrnalt tordile.

Kalla sulashokolaad pritskotti või muusse tugevamasse kilekotti, tee nurka väike auk ja kata kogu tort shokolaadiga.

Lase tordil üleöö jahedas tõmmata. Head meisterdamist!

Esmaspäev, 12. detsember 2011

Piparkoogi-moka valgeshokolaadi vahuga: nõiume lund

Eilsel pühapäeval, kolmandal advendil, kui väljas paksu vihma sadas oli mul tavalise hommikukohvi asemel isu millegi väga jõuluse järele. Et oleks piparkoogine ja lumine. Ja nii ta tehtud saigi - tuntava piparkoogiaroomiga, kergelt õhetama panev piparkoogi moka, mida katab paks, valgeshokolaadimagus lumevaip - et see lumevaip ka kord juba meie maale jõuaks, sest jõulud peavad ju valged tulema.
Moka-kohvi on Itaalias leiutatud, nüüd kogu Euroopas ning ka Lõuna-Ameerikas populaarne kohvivalmistamise viis, milleks kasutatakse spetsiaalset moka-kannu. Moka-kohv on hästi kange, tema valmimisviis on väga sarnane espressole, ainult selle vahega, et moka-kann ei suuda tekitada nii kõrget rõhku, kui espressomasin, mis veeauru läbi peene jahvatusega kohvipuru surub. Küll aga tekib ka moka kannuga kohvi valmistades joogile peale iseloomulik vaht ehk nii nimetatud crema, seega on moka-kohvi elamus üsna sarnane espresso omale. Just need espresso fännid, kellele üks korralik kohvimasin enam kuidagi kööki ei mahu, soovitangi moka-kannu. Kustutab hea kohvi neelud hetkega.

Ja kuigi antud jook on valmistatud just moka-kannuga (parempoolsel pildil), saab samal meetodil - kohvipurule maitseaine segu lisades- valmistada ka presskannu kohvi. Presskannu on vaja nii-kui nii, sest just selle abil valmib valgeshokolaadi vaht.

Retsept kahele, espressotasside jagu:

Valmista kange kohv, kuhu lisa 0,5 tl piparkoogi maitseainet.

Kuumuta väikses potis piim*, aga ära keema lase, vaid eemalda tulelt, kui see tugevalt aurab. Sega sisse 3-4 tl Odense valge-shokolaadi glasuurinööpe ja vahusta presskannu abil tugevaks vahuks. Pikem tegemisõpetus on kirjas latte postituses siin.

*Mina kuumutan piima klaasi sees mikrolaine ahjus, aga selle tegemiseks peab täpselt tundma oma mikrolaineahju ja teadma kuumutamisaega, et piim õigele temperatuurile saada.

Kalla kohv tassidesse ja tõsta peale vaht. Raputa peale piparkoogimaitseainet ja naudi kohe. Lumiseid hommikuid!

Reede, 9. detsember 2011

Teeme ise "hiinakat": magusvürtsikas mee-seesami kana

Tunnistan ausalt, et mulle maitseb nn. hiinakas. Olen küll läbi aastate enam-vähem samu asju söönud, aga need magusvürtsised kleepuvad kastmed ja krõbe liha on mulle väga mokka mööda.
Mõni aeg tagasi käisin Nami-Nami hiina köögi teemalisel koolitusel, kus valmistasime palju maitsvaid roogasid, millest küll ükski väga meie hiinakates pakutavatega ei sarnane, aga indu sain ma sellest juurde siiski ja leidsin Nami-Nami keskkonnast ühe sellise hiinaka retsepti, mis sellest nimetatud magus-vürtsikast kleepuvast kastmest nõretab. Küll oli hea, üllatavalt lihtne teha ja hiinaka neelud on nüüd mõneks ajaks jälle kustutatud.

Kergelt mugandatud.
Meil jagus kahele tööpäeva järgsele näljasele:
- 500 g kanafileed
Marinaadiks:
- 1 sl sojakastet
- 1 sl riisiäädikat
- 1 sl magusamapoolset Hiina riisiveini või mirinit
- 1 sl seesamiõli
- 1 tl suhkrut

Krõbedaks katteks:
4 sl nisujahu
2 sl maisitärklist
veidi soola
Frittimiseks:
toiduõli

Meekaste:
3 sl magusat tšillikastet
2 sl ketšupit
2 sl mett
1 sl austrikastet
2 sl sojakastet
0.5 dl vett

Peale:
röstitud seesamiseemneid

Lõika kanafilee suupärasteks tükkideks. Sega kokku sojakaste, äädikas, mirin, seesamiõli ja suhkur. Lisa kanatükid ja lase tunnika maitsestuda.

Sega kokku jahu-tärklis-sool, puista kanatükkidele ja sega kergelt läbi, nii et kanatükid oleksid igast küljest jahuga kaetud.

Kuumuta väiksemas potis paar cm õli ja friti kanatükid jaokaupa ümberringi kuldseks.
Kontrolli, et kanatükid küpseksid läbinisti valmis, vajadusel tõsta või alanda õli temperatuuri. Lase praetud kanal paberrätikul üleliigsest õlist nõrguda.

Sega kastmeained potis, kuumuta keemiseni ja lase 5minutit kaaneta podiseda, et kaste pakseneks.

Pane kanatükid kastmesse ja kuumuta läbi. Serveeri nuudlite või riisiga.

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...