Prantsuse sibulasupp - ka neile, kes sibulat ei söö

Sain selle retsepti oma itaallasest sõbra käest ja see on oluliselt lihtsam kui nii mõnigi teine prantsuse sibulasupi retsept, mida näinud olen. Tuleb vaid teada paari nippi ja valmibki roog, mida kõik alati väga kiidavad. Ka need, kes muidu sibulat ei söö, sest tavapärasel sibula maitsel ja sel supil on nii palju vaid ühist, et tooraine on sama. Maitse on aga sel supil midagi hoopis uut - karamelline natukene isegi magus, aga samas täiuslikult soolakas. Ja veel see krõbe juust… Ehk kuigi juustukrutoone tundub alguses palju olevat, jääb neid alati puudu.

Et sibulaid tuleb koorida päris ohtralt, pakun seda rooga pigem väiksematel koosviibimistel, kaheksale supi jagu sibulaid koorida on päris piinarikas. Siis aitab köögikombain ja töötav õhupuhasti. Käsitsi hakkides kasuta teravat, sakkideta nuga, lisaks aitab pisaraid vältida noa ja sibula märjaks tegemine ning sibula alumises osas oleva tugevama osa viimasena lõikamine – see ajab silmad eriti kipitama.

Neljale:

-       1kg sibulaid

-       50 grammi võid

-       1 spl õli

-       1 liiter köögiviljapuljongit

-       sidrunimahla

-       soola

-       1 pikk baquette või muu krõbeda koorikuga sai

-       200 grammi gruyere või pecorino juustu, asenduseks sobib ka gouda

-       pipart

Viiluta sibulad poolkuudeks. Sulata potis õli sees või, lisa sibulad ja näpuotsaga soola ning prae segades keskmisel kuumusel, kuni sibulad pehmenevad. Alanda kuumust ja küpseta sibulaid kaane all, aegajalt segades, kuni need on täiesti pehmed. Nüüd tõsta kuumust ja pruunista sibulaid. Sega hoolikalt ka poti põhjast, kuna sibulates sisalduv suhkur hakkab kinni. Samas on see hea, sest nii saabki supp oma erilise maitse. Kui sibulad on karamelliseerunud, lisa köögiviljapuljong ja lase 10 minutit kõrgel kuumusel keeda.

Samal ajal lõika sai suupärasteks kuubikuteks ja riivi juust. Laota ühtlaselt ahjuplaadile, puista üle juustuga ja purusta peale pipart. Küpseta 200kraadises ahjus kuldsed juustukrutoonid.

Maitsesta supp vajadusel soolaga, törts sidrunimahla toob magusa karamellise sibulamaitse eriti välja.Jaota taldrikutesse, jaota peale krutoonid ja serveeri. Need pisarad on seda suppi väärt!

Tom Kha - eksootika hingus

Kui granadill on magusa eksootika kehastus, siis tom kha on soolase eksootika kõige ehedam ilming.

See võtab kokku kõik, mis ühes eksootilises roas peaks olemas - magusanüansiga kookospiim, tuline tšilli, hapukad sidrunhein, kaffir-laim ja kalganirohi ning värske koriander.

Kahte neist veel kahjuks Eestis ei leia - kuivatatud kaffir-laimi lehed ja kalganirohi ei anna piisavalt maitset, külmutatult neid veel siia ei tooda, värskest rääkimata. Mul õnnestus kõik need koostisosad värskelt kätte saada ja üks päris õige tom kha kokku keeta, aga igal teisel juhul, kui tom khad keedan kasutan Santa Maria vastavat supisegu ja võib isegi öelda, et Eesti tingimustes on see parem, kuna maitsed jäävad tugevamad, aga igaljuhul väga väga õiged.

Pildil kellaosuti suunas - hakitud kaffir-laimi lehed; viilutatud kangal (mida kahjuks ei saa asendada ingveriga, kuigi nad näevad väga ühtemoodi välja); viilutatud sidrunhein - kasuta vaid pehmet, puitumata osa ning pisitillukesed, ülitulised Tai tšillid (ingl.k birds-eye).

Neljale-kuuele:
- 500 ml kookospiima
- 1 liiter kanapuljongit
- 4 kaffirlaimilehte*
- 3 cm jupp värsket kalganijuurt*
- 2 vart sidrunheina*
-  punane tšilli
- 3 nahata ja kondita kanakintsu
- karp austerservikuid või muid mahedamaitselisi seeni
- värskeid koriandrilehti

Sega potis kokku kookospiim ja kanapuljong, haki peeneks kaffirlaimilehed, kalganijuur ja sidrunheina puitumata osa. Lisa potti ja keeda väga madalal kuumusel 20minutit, et maitsed leeme sisse imbuksid.

Tõsta kuumust, lisa suupärasteks tükkideks lõigatud kanaliha ja ratasteks lõigatud tšilli, ära sega. Lase keskmisel kuumusel 15minutit kaane all podiseda, seejärel lisa hakitud austerservikud ja keeda 5minutit. Soovikorral lisa maitseks tšilliõli.  Serveeri kohe, peale puista värsket koriandrit. Kuumust!

*Kui värskelt või külmutatult neid ei ole, asenda Santa Maria Tom Kha maitseainepõhjaga Asia sarjast.

Pardisupp, mitte salat - aasia poole kaldu

Part on minu suur lemmik. Aastaid ei tellinud ma restoranis midagi muud kui parti - sest seda ise ju ei tee. Kuni ühel hetkel avastasin, et kodus pardi valmistamine on üks lihtsamaid asju - külmale pannile, nahk all pool, keskmisel kuumusel rasv välja ja nahk krõbedaks, soola-pipart, teine pool ja teine 10 minutit, soola-pipart ja siis veel 10 minutit fooliumi sees järelvalmimist ning olemas. Õnnestub alati.

Mis aga puutub sellesse suppi siin, siis internetiavarustest inspiratsiooni otsides ei leidnud ma ühtki pardi suppi, ainult salateid (vaata pealkirja). Ja nii see retsept ise loodud saigi. Suppi on pandud lisandeid nii tai- kui ka jaapani köögist, aga see kõik kõlas väga hästi kokku ja moodustas mõnusalt tummise (part), samas siiski kerge (selge leem), ent toitva (soba-nuudlid) kõhutäie.

Ja see ilmselt on taas mingi minu kiiks, aga kõik sellised tumeda, kirka puljongiga supid tunduvad mulle hirmus pidulikud, mida sobib hästi ka külalistele pakkuda.

Neljale:

- 1 soola ja ohtra pipraga praetud pardifilee

- peotäis pruune shampinjone

- 2 pöidlasuurust juppi ingverit

- 3-4 spl soja

- 2 tl pad-thai pastat

- 2 tl laimimahla

- kahe brokoli varre osa

- soba nuudleid

Pane liitrisse vette keema peenikesteks tikkudeks lõigatud ingver, maitsesta soja ja pad-thai kastmega. Lisa viiludeks lõigatud shampinjonid ja keeda tasasel tulel 10minutit.

Samal ajal koori brokoli varred ja lõika samuti tikkudeks. Lisa puljongile koos soba nuudlitega ja keeda kaaneta potis 5 minutit. Maitsesta laimi mahlaga, vajadusel lisa soja.

Eemalda pardifileelt nahk ja lõika ribadeks. Viiluta part.

Jaota supp nelja kausi vahel, tee sama pardi ja krõbeda nahaga. Puista peale rohelist sibulat. Serveeri kohe. Head pardisuppi!

Borš: sügavpunane supi-iludus

Võib vist öelda, et olen ümberpööratud inimene. Ma nimelt olen suppi väga armastama hakanud. Sõin sel nädalal 4 päeval lõunaks suppi, mõnel õhtulgi lisaks ja tahaksin veel. Kusjuures, kõik need päevad oli kausis see üks ja sama supp - sügavpunane borš.

Tavaliselt, kui mul kodus lammast on, valmistan kintsu ahjus ning kondi ümber jäänud kribalatest teen kokku mõne kergema indiapärase karriroa aprikoosidega, aga sel korral jäi mulle enne silma borši postitus Aeda blogis ja ümberpööratud ma olingi. Juba samal lõunal panin oma lambakintsust järelejäänud kondi koos lihariismetega puljongiks hakkama. Supp sai imemaitsev, õnneks on puljongit veel järel.

Valmib suur potitäis suppi

Puljongi jaoks:

- 2 kilo jagu lambakooti

- 1 suur sibul

- 2 suurt porgantid

- 1 vars sellerit

- 2 loorberilehte

- 1 spl meresoola

- 1 spl piprateri

Supi jaoks:

- 5 porgandit

- pool pead punast kapsast

- 3 väiksemat peeti

- 3 spl tomatipastat

- 1 spl suhkrut

- 1 spl äädikat

- soola

- õli

Valmista puljong. Pane koodid külma veega tulele, lase kõrgel kuumusel keema tõusta, keeda 2 minutit ja kurna. Pese puhtaks kondid ja pott ning pane siis kondid uue, puhta veega tulele. Lase keema tõusta, keera tuli madalaks, vajadusel koori vaht ning seejärel lisa ülal nimetatud maitsestajad. Keeda väga madalal tulel kaane all 4 tundi. Kurna puljong puhtasse nõusse, eemalda kontidelt liha ja jäta ootele, kuni supi põhja valmistad.

Selleks riivi porgand ja kapsas, prae potis õliga keskmisel kuumusel pehmeks, lisa riivitud peet, kuumuta läbi ja vala peale puljong. Keeda madalal kuumusel 20 minutit. Maitsesta supp tomatipasta ja suhkruga, vajadusel lisa soola. Lase keema tõusta, lisa äädikas, sega läbi ja keera tuli maha.

Serveerimiseks tõsta kaussi suppi, lisa liha ja kaunista maitserohelisega. Head isu!

Kuuma suvepäeva karge lõuna - okroška

Suvi on nüüd täiega tagasi ja sel korral vast jäädavalt. Vähemasti kaheks kuuks. See on imeline aeg, mil südames kõik rõkkab ja turulettidel-aias lokkab. Aeg, kus süüa tahaks koguaeg midagi kerget ja värsket. Just selline on okroška - mõnusalt külma "puljongiga," täis parimaid värskeid aiasaadusi.

See külm supp valmib kiirelt, on mõnusalt toitev ent siiski kerge kõhutäide, mis kuuma suvepäeva ideaalselt passib. Supile võib lisada erinevaid värskeid hooajalisi köögivilju - näiteks herneid. Kui mehed väga häält tõstavad, et mis lihata lurr see on, võib lisaks meelepärast suitsusinki hakkida. Siin on ära toodud okroška põhiretsept.

Jagub neljale:
- 6 keedetud varast kartulit
- 3 keedetud väiksemat porgandit
- punt rediseid
- 4 väikest värsket kurki
- 2 muna
- 4 spl jagu meelepäraseid ürte (hästi sobivad till, murulauk ja petersell)
- rohelist sibulat
- 1 tl kanget sinepit
- soola, pipart
- pudel naturaalselt kääritatud kalja

Haki kartul ja porgand kuubikuteks. Eemalda kurgilt keskmine vesine seemneosa ning lõika kurk kuubikuteks. Redised lõika sektoriteks. Haki ürdid peeneks. Haki muna peenemaks ning sega kokku teelusikatäie sinepiga.

Lao kaussi kihiti kartul, porgand, kurk ja redised. Maitsesta soola-pipraga. Keskele tõsta sinepine munamass, puista peale ürdid. Vala peale külmkapi külm kali, et köögiviljad oleksid kaetud. Serveeri kohe.

Retsept valmis koostöös A Le Coqiga.

Kuldne maisi-ingverisupp hõrgu krabisalatiga - värske kosutus

Krabipulgad ja makrapulgad - neid kahte sõna teab igaüks, aga on need sünonüümid, või tähistavad kaht erinevat toodet - seda enamik ei tea. Käisin mõni aeg tagasi koolitusel, kus tutvustati erinevaid makratooteid, räägiti nende valmistamisprotsessit, kasulikkusest ning erinevatest kasutamisvõimalustest.

Krabipulgad ja makra on rahva seas levinud nimetus surimitoodetele. Surimi on väikeste väherasvaste valgete kalade töötlemisel saadud puhas kalavalk. Surimi on väherasvane, kolesterooli ja kalorivaene tooraine, mille segamisel muna, jahu ning õliga saadakse erinevad tooted - krabipulgad, krabinuudlid, lumekrabi jms. Mida suurem on surimi sisaldus tootes, seda kvaliteetsem ja tervislikum see on. Kõige enam surimit sisaldavab Premium Lumekrabi (51%), mis on vaieldamatult ka minu lemmik surimitoode - kasutan seda nii Californi maki kui ka kevadeburgeri täidises, pudistan makrasalatisse ning söön niisama kergeks nälja kustutamiseks.

Makra on vist üks neist toodetest, mida kas süüakse hea meelega või ei sööda üldse - ma ise tarbin makrat üsna palju ning lisaks erinevatele võileivakatetele on just see, krabisalatiga maisisupp viimasel ajal mitmel korral minu õhtusöögilaual koha leidnud. Mõnusalt kerge, aga siiski toitev, natuke vürtsikas aga siiski sametine ning mis peamine - valmib vähem kui poole tunniga.

Retsepti lõi Nami-Nami eestvedaja Pille. Jagub neljale.

Supi jaoks:

- 400 g purk konservmaisi (jälgi, et oleks suhkruta)

- 250 ml piima

- 500 ml kanapuljongit

- 2 tl riivitud ingverit

- 2 spl sidrunimahla

- soola, pipart

Garneering:

- 1 spl võid

- 4 spl maisi (tõsta purgist kõrvale)

- 4 spl hakitud talisibulat

- 200 grammi meelepärast makrat

- 1 tl ingverit

- 1 väiksem punane tshilli

- 1 tl sidrunimahla

- soola, pipart

- koriandrit

Tõsta 4 spl maisi purgist garneeringu jaoks kõrvale.

Püreeri mais koos piimaga blenderis või nuimiksriga. Vala potti, lisa kanapuljong ning lase keema tõusta. Maitsesta soola, pipra, ingveri ja sidrunimahlaga.

Valmista garneering - selleks kuumuta võis kergelt sibulapealsed ja hakitud tshilli. Pudista näppude vahel sisse makra, maitsesta soola, pipra, sidrunimahla ning ingveriga. Kuumuta läbi, sega hulka hakitud koriander ning eemalda tulelt.

Serveerimiseks tõsta kaussi suppi ja aseta keskele krabisalat. Serveeri kohe. Head proovimist!

Kuuma kerre: vürtsikas laksa - mõnus supp Aasiast

Igasugu kookospiimaga keedetud, vürtsikad, kere seestpoolt kuumama panevad supid on minu suured lemmikud. Tai tom kha muidugi eriti, kuid olles kohapeal ehedaid maitseid proovinud ei näi siin järgi tehtud supiretseptid avaldamisväärilised.

Ei Indoneesias, Malaisjas ega Singapuris, kust laksa pärineb, ma käinud ei ole ning võrdlusmoment kohaliku keedusega puudub - kuigi olen kindel, et seal maitseks see supp kindlasti paremini. Igaljuhul on laksa väga mõnus supp, eriti meeldib mulle, et seda saab süüa pulkade ja lusikaga - leent ikka lusikaga ja muud head paremat pulkadega, lisaks on julgematel võimalik üle kausi serva nuudleid luristada. Laksa sisse tavaliselt peale idandite suurt muud vegetaarset ei panda, mulle meeldivad väga herned ning aedoad lisandina.

Kuigi retseptis on ridu omajagu, ei nõua tegemine palju aega ega ole keeruline. Rachel Alleni retsept, kes kokkab hetkel Kanal11 ekraanil.

Neljale pearoaks:

Laksa pasta:

- 1 suur roheline tšilli

- 4 küüslauguküünt

- pöidlasuurune tükk ingverit

- 1 sidrunheinavars

- 50 grammi koriandrit

- 1 laimi mahl

Supi jaoks:

- 2 spl seesamiõli

- 500 ml kookospiima

- 500 ml köögiviljapuljongit

- 2 spl kalakastet

- 2 spl pruuni suhkrut

- 300 grammi herneid

- 300 grammi aedube

Lisandiks:

- 200 grammi meelepäraseid nuudleid (peenikesi munanuudleid või riisinuudleid)

- praetud kanatükke, krevette vms

Laksa pasta valmistamiseks puhasta kõik koostisosad, vastavalt taluvusele jäta sisse/eemale tšillilt seemned ning püreeri kõik blenderis/köögikombainis.

Kuumuta pannil seesamiõli ning prae keskmisel kuumusel laksa pastat 4-5minutit, kuni tuba täitub tugevate aroomidega.

Lisa kookospiim ja puljong ning lase keema tõusta. Maitsesta kalakastme ja suhkruga. Lisa herned ja oad ning kuumuta läbi.

Valmista nuudlid pakil oleva juhise järgi, loputa külmas vees ja nõruta.

Serveerimiseks jaga kaussidesse nuudlid ja liha, kui seda lisad ning tõsta peale suppi. Kaunista koriandri või kevadsibulaga. Serveeri kohe. Head nuudliluristamist!

Jaapanipärane supp sobanuudlitega - supilego sushiõhtutele

Sushi on ja ilmselt ka jääb Jaapani köögi kõige kuulsamaks roaks. Tegelikuses söövad jaapanlased sushit rohkem pidupäevadel ja nende igapäevasemaks toiduks on väga erinevad ning äärteult maitsvad supid, millest väga puudust tunneme.

Sõime tohutute valikutega Tokyos 11 päeva jooksul tervelt 4 korda ühte ja sama suppi väikeses tänavaputkas - see oli nii maitsev.

Seal pakutud ramen-suppi sealihaga ei hakka ma kodus järgi tegema (puljongiks keedetakse praktiliselt terve siga 12 tundi hiigelsuures rõhukeetjas nii, et see saab kooreselt tummine ja valge.)

Siin toodud jaapanipärane supp oli meie teine lemmik ja on meie laual väikese sooja eelroana kodustel sushiõhtutel. Kuigi osad koostisosad pole igas tavapoes saadaval, ei nõua supi tegemine valmis puljongit kasutades suurt pingutust, pakkudes sööjatele siiski suure elamuse. Kiirematel päevadel sobib hästi kasutada puljongikonsentraati. Soba ehk tatrajahust nuudlid on mõnusalt pähklilise maitsega, leiad need näiteks Piprapoest.

Imemaitsev supp tummise sealihapuljngi

ja ramen-nuudlitega

Sarnaseid suppe erinevate lisanditega pakutakse Jaapanis igas tänavakohvikus - mängimisvõimalust jagub ka koduköögis, pakkudes vutimuna, wasabi ja kevadsibula kõrvale veel näiteks pardilihalõikeid ja riivitud ingverit.

Kuuele:

- 1 liiter kvaliteetset veiselihapuljongi (keeda ise või kasuta veisepuljongi konsentraati ehk fondi (Marcs & Spenseris müüakse häid)

- 5 spl (75 ml) kvaliteetset sojakastet

- hakitud talisibulat

- wasabit

- 6 vutimuna

- 200 grammi sobanuudleid

- 2 tl seesamiõli

Keeda soba-nuudlid vastavalt pakendi juhendile, loputa külma veega. Nõruta ja sega hulka seesamiseemneõli.

Kuumuta potis veiselihapuljong, lisa soja ja kuumuta 3 minutit.

Serveerimiseks jaota supp kaussidesse.

Eraldi anumas vii lauale wasabi, hakitud talisibul, vutimuna ja sobanuudlid.

Need lisab igaüks enne söömist oma supile ise. Tummisema supi saad, kui pakud juurde lihalõikeid. Proovi lisandina ka riivitud ingverit. Head avastamist!

* Retsept ilmus 15.jaanuari Postimehe laupäevalisas Arter.

Kreemine puravikupüreesupp - kiire ja kosutav soojendaja

Seda võib nüüd küll julgelt öelda, et oleme viimased kolm nädalat tugevalt seenetoidulised olnud. Ka eile ei saanud taaskord ühe soojendava supita, sest väljas on juba väga külm ning meie kodus radiaatorid veel soojad pole.

Mulle meeldib see supp enam just puravikest valmistatult, aga sobivad ka teised metsaseened. Erinevaid tugevaid maitseained ma supile ei lisa, puhas selge seenemaitse on minumeelest parim. Kreemisust annab juust.

Puhastan ja praen suure portsu puravikke võis läbi (maitseks soola) ning panen 200 grammi kaupa purkidesse ootele. Nii valmib supp välgukiirusel.

Jagub 4le.

- 200 grammi ringis võis praetud puravikke

- 8-10dl keevat vett

- Herbamare juurviljapuljongipastat

- 1 tops Merevaiku

- soola, pipart

Kuumuta puravikud korralikult läbi. Vala peale vesi, maitsesta juurviljapuljongiga. (Parim on Herbamare looduslik, ilma keemiata puljongipasta.) Lase 5 minutit vaikselt tulel podiseda. Lisa Merevaik, sega ühtlaseks ja vala kannmiksirisse ning püreesta. Vala tagasi potti ja vajadusel maitsesta soola ning vähese pipraga. Serveeri kohe koos juustukukliga. Peale puista tsutike tüümiani. Head proovimist!

Peedi-kookospiima püreesupp - terve laudkonna üllataja

See, tunnistan ausalt, minu jaoks imelik kooslus, oli mulle nami-namist juba ammu silma jäänud. Koguaeg kripeldas hinges, et ei tea, kuidas see maitseb aga samas on mul jällegi peediga selline imelik suhe, et kui roog on liiga peedine :), siis ta mulle väga ei meeldi. Sinna juurde veel kookospiim ning kokku saab roa, mille maitset mina ei suutnud oma peas umbkaudseltki ette arvata.

Vegan-nädala ja -kooskokkamise raames võtsin aga supiteo plaani.

Kuigi meil eile suuremat punti inimesi laudkonnas ei istunud, kergitasid kõik kulmu, kellele õhtusöögiroast rääkisin. Mainin siia vahele ära, et supp sai tõeliselt maitsev, meenutas natuke Tai magus-hapusid kookospiimasuppe ja nägi nii imeilus välja, et pakun seda järgneval korral julgesti külalistele - just sellises väikeses tassikeses isu- ja elevuse tekitajana :)

Retsept nami-namist, kus mainitakse ka, et peedi-kookospiima kooslus on levinud Lõuna-Indias. Kergelt mugandatud.

Eelroana jagub 4le:

- 2 spl õli

- 2 küünt küüslauku

- 1 tl jahvatatud vürtsköömneid (juustkuköömen/cumin)

- 250 grammi peeti*

- ca 300 ml juurviljapuljongit (kasutasin Herbamare mahe-puljongimassi+vesi)

- 150 ml kookospiima

- soola, pipart

- poole suure sidruni mahl

Haki küüslauk ja pane KÜLMA ÕLI sisse potti, lisa vürtsköömen ning prae madalal kuumusel läbi. Jälgi, et küüslauk kõrbema ei läheks, nii muutub see kibedaks (seepärast ka külm õli). Lõika peet väikesteks kuubikuteks ja lisa potti. Lisa soola-pipart. Prae keskmiselt kuumusel ca 5 minutit. Lisa puljong ja soovikorral ka tšillipulbrit ning keeda kuni peet on pehme (ca 15min)*

Lisa kookospiim, maitsesta sidrunimahlaga ja maitse - vajadusel lisa soola, veel sidrunimahla. Kui maitsed on tasakaalus, siis püreesta blenderis/nuimiksirga siidiseks. Serveeri kohe, peale kurgiribasid. Head proovimist!

*Võid kasutada ka poest ostetud, keedetud-riivitud peeti. Lühenda keetmisaega 5minuti peale.

Päikseline hispaaniaseljanka chorizo vorstiga

Hispaania on tuntud oma suurepäraste tapaste poolest ja nende paella on maailmakuulus, kuid Hispaanias on veel üks toiduaine, mida seal väga paljudes roogades kohtab ning mille retsept on alati selle valmistajai suur saladus, mida vaid põlvest põlve perekonnas edasi antakse - see on suitsutatud paprikapulbriga maitsestatud chorizo vorst.

Chorizo vorst on universaalne, sest seda saab kergelt praetult pakkuda tapase laual, see sobib suurepäraselt paellasse ning läätseroogadesse, Londoni Borough Marketi chorizovorsti "hamburgeriputkas" seistakse kümneid minuteid järjekorras, et süüa chiabattat chorizo vorsti, rötsitud paprika ja rukkolaga ning Eesti traditsioonilistele roogadele annab chorizo päikselist maitsesügavust - proovi näiteks kruubipudru peal või hommikuse omleti lisandina. (Chorizo vorsti Eestist väga laialt saada poole, kuid vahel teda ikka poodides liigub. Soovitan soojalt - tõeliselt maitsev. Näiteks Prismas on väga hea hinnaga ja parajalt vürtsine täitsa hea chorizo olemas.)

Siin üks supp, mis sobib rohkem söögiks talveperioodil, kuna on üsna tummine ja tugev, kuid ilmestab suurepäraselt ka Eesti vihmast suvepäeva.

Jagub 4-le:
- 300 grammi chorizo vorsti
- 4 keskmist porganit
- 4 keskmist sibulat
- 2 suurt punast paprikat
- 400 grammi purustatud tomateid
- 1 kikerherne konserv
- 4-6 spl soja
- 4 spl granaatõunakastet Nasharab
- soola
- pipart
- 1 spl (veini)äädikat
- suhkrut
- 1-1,5 liitrit kuuma vett
- praadimiseks õli
- serveerimiseks siledalehelist peterselli ja mõnd krõbeda koorikuga saialist

Viiluta porgand, paprika ja sibul õhukesteks viiludeks. Lõika chorizo vorst pikuti pooleks ja seejärel poolkuu kujulisteks tükkideks.

Vala poti põhja natuke õli, lisa vorst, porgand, sibul, paprika ja prae keskmisel kuumusel 10 minutit aegajalt segades. Chorizo vorstis olev paprika värvib kõik mõnusalt tumepunaseks.

Lisa potti purustatud tomatid, soola ja pipart ning lase madalal kuumusel kaane all 20 minutit podiseda.

Seejärel lisa potti kuum vesi ja kikerherned. Lase keema tõusta ning maitsesta supp seejärel soja, granaatõunakastme, äädika ja suhkruga. Maitse peab olema hapukas-vürtsine ja hästi tasakaalus (suhkru lisamine aitab hapukust tasakaalustada, soja lisab hoopis teistmoodi soolakust, kui lihtsalt soola lisamine). Vajadusel lisa ka pipart.

Lase supil kaane all 20 minutit madalal tulel podiseda, et maitsed ühtlustuksid. Serveerimiseks puista üle hakitud siledalehelise peterselliga, kõrvale paku head saia. Head isu!

Sametine hingepai - muskaatkõrvitsapüreesupp fetajuustuga

Kui väljas on pime ja külm, võib üks soe ja sametine taldrikutäis tervesse päeva helgust tuua, hingele ja kehale pai teha ning anda kosutust, et jätkuks jaksu kevadet oodata.

Võib julgelt öelda, et see on supp, mida söön kõige tihedamini ning mul on seda alati külmikusse varutud.

Lisaks saab suppi igakord teha natuke erinevalt lisades erinevaid maitseaineid.

Seda on imelihtne teha, see on väga maitsev ja üdini tervislik.

Suppi võib teha ka tavalisest kõrvitsast, kuid Eestis veel mitte väga tuntud muskaatkõrvits on palju maitsekam ning ka sügavamat oranzi värvi.

Mina valmistan seda suppi alati suure koguse ning panen 2-3 purki külma, et päeval, kui mõte toiduvalmistamisest hulluks ajab, on mul tervislik ning toitev eine kohe kapist võtta.

Retsept pärineb algselt Nigella sulest, kes lisab supile ka kaneeli.

Umbes 10 portsu:

- 1,5 kg puhastatud (muskaat)kõrvitsat

- 1 kg maguskartulit ehk bataati

- soola, pipart

- oliiviõli

- 1-1,5 liitrit juurvilja/kanapuljongit

Puhasta kõrvits ja bataat, lõika kuubikuteks. Aseta ühtlase kihina suurele ahjuplaadile, tilguta peale oliivõli ja maitsesta soola-pipraga.

Küpseta 200kraadises ahjus 25-30 minutit

Tõsta blenderisse küpsetatud köögiviljad, lisa puljongit ja püreeri. Seda tuleb teha sellise koguse juures 3-4s jaos. Kui blenderit ei ole, saab töö tehtud ka nuimiksriga.

Kui 10-t portsu 2päevaga ära ei jaksa süüa, pane kuumalt puhastesse purkidesse ning säilita külmikus.

Serveerimiseks lisa hapukas-soolast juustu - hästi sobivad feta ja toorjuust.

Viimase lihvi annab hõrk apelsinikoor garneeringuna, mis kõrvitsasupi eriliselt päikseliseks muudab.

Head isu!

Kodune kõhutäis: kana-klimbisupp.

Pean kurvastusega tunnistama, et meie peres suppi väga tihti ei sööda.

Aegajalt endale ikka juurvilja-püreesuppi teen, kuid seda mu elukaaslane päris söögiks ei pea - meestel on ikka lihaga eriline suhe :)
Eile aga tegin tõelist kodust klassikut, mis keele alla viis ja ka elukaaslaselt suure kiituse sai.

Retsepti jagas telefoni teel minu ema.

Jagub ohtralt neljale.

Puljongi jaoks:
- 2 suurt kanakoiba
- 2 loorberilehte
- soola ja pipart
- 2 liitrit vett
Pane vesi suurde potti, lisa kanakoivad ja kuumuta kiiresti keemiseni.
Kohe, kui vesi keema läheb, keera kuumus maha, lisa sool-pipar-loorber.
Keeda vaiksel tulel 30 minutit pidevalt pealt vahtu eemaldades.

Tõsta koivad puljongist välja jahtuma.
Samal ajal löö kausis lahti 4 muna, maitsesta soolaga ja lisa nii palju jahu, et saaksid tiheda-tugeva taina.
Lisa puljongi pinnalt 4spl rasvasemat vedelikku ja jäta tainas seisma, et jahu saaks paisuda.

Supi jaoks haki kuubikuteks 3 porgandit ja 4 kartulit.
Lisa porgandid puljongisse, keeda tasasel tulel 6 minutit.
Lisa kartulid ja keeda veel 5 minutit.
Samal ajal eemalda kanakoibadelt liha ja haki väiksemaks.
Lisa kahe märja lusikaga väikesed klimbid - see osa on tiba tülikas, kuid kannatust, sest klimbid paisuvad keedes.
Keeda 5 minutit, lisa kanaliha ja keeda veel 2 minutit.
Serveeri rohelise sibulaga.