Kuidas teha täiuslikku piimavahtu?

Mina olen suur piimakohvisõber ja eriti meeldib mulle Eestis leiutatud nn. lattekohvi, kus on ühe espresso kohta ohtralt piima ja palju vahtu (õigel prantsuse lattel on vahtu väga vähe ja valmistamistehnoloogiagi natuke teine, kui siinsetes kohvikutes praktiseeritav)

Aga kuidas saab kodus, ilma korraliku espressomasinata teha head ja püsivat (maitsestatud) piimavahtu?

Ilmselt on paljud endale koju ostnud ka väikese pulgaotsas piimavahustaja, kuid minul on aja jooksul välja kujunenud oluliselt lihtsam viis, kuidas piimavahtu teha ning kinnitan, et ka vaht tuleb nii palju püsivam ja siidisem, kui selle väikese pulgaga vuristades. Panen siia kirja "retsepti", kuidas teha sellist kohvi, nagu pildil.

Vaja läheb:
- tavalist piima
- 0,5 tl suhkrut
- kanget kohvi (parimad on espresso ja moka)
- väike klaasist kohvipresskann, mille sõel on tihedast metallvõrgust

Võta piima nii palju, et seda oleks veidi üle poole tassis, kus lattet serveerid.
Aja piim kuumaks (mina teen seda mikrolaineahjus ja samas serveerimisnõus).
Ära lase piimal keema tõusta!!

Puista presskannupõhja natuke suhkrut ja vala peale kuum piim. Vahusta piima presskannus, liigutades pressi üsna kiiresti üles-alla umbes 10sekundit, seejärel eemalda kiiresti tõmmates kaas koos pressiga. Vala vahustatud piim tassi/klaasi ning lisa nii palju kohvi, et see oleks ääreni täis.

Alguses võtab õigete temperatuuride saavutamine ning vahustamisaja leidmine tiba aega.

Õige piimavaht on tugev ja hästi peenikese mulliga ning püsib koos ka klaasi toeta nagu pildilt näha :)

Kui piim ja kohvi on õiges temperatuuris, saad kihilise latte-kohvi. Head katsetamist!

Maitsvad iludused suupistelauale: veeretatud kitsejuust

Kitsejuust on üks neist asjadest, mis meeldib kas väga või ei meeldi üldse. Ma lausa armastan kitsejuustu ja eriti meeldib see mulle magusate lisanditega nagu maasikad, aprikoosid ja mandlid.

Siin üks kiire retsept-näputöö, mis muudab kauniks iga suupistelaua ning üllatab tihti mõnd külalist nii, et kitsejuust lausa meeldima võib hakkata.

- Pehmet kitsejuustu (mitte määrdejuust, aga sellised ca 10 cm patoonikesed, mida müüakse plastikpakendis ja kuhu lõiked on pooleldi sisse tehtud)

Soovi järgi:
- murulauku
- kuivatatud aprikoose
- röstitud mandlilaaste
- kuivatatud maasikaid

Vormi kitsejuustust väikesed pallikesed. Pane külmkappi tahenema. Haki soovitud kattematerjal hästi peeneks ja veereta pallikesi ükshaaval kergelt surudes erinevates lisandites. Serveeri koos krõbesaiaga või niisama suupistena. Head katsetamist!

Kevadevärviline kerge salat

See ülimalt lihtne salat on uskumatult maitsev ja sobib pakkuda ka suuremal grill-peol, kuna on väga odav ja kiire ka suurtes kogustes valmistada. Eriti siis, kui kodumaist tomatit-kurki veel mõistliku hinnaga saada poole.

Kui naistele piisab vaid tervislikuse aspektist, siis retsepti headust tõestab fakt, et see salat maitseb ka meestele.

Panen retsepti kirja inimese kohta, siis saab igaüks koguseid vastavalt vajadusele korrutada:

- veerand väiksemast (värskest) kapsapeast
- veerand porrut (ära puist, tumerohelist osa kasuta)
- 1 tl suhkrut
- 1 spl Felixi 3% majoneesi

Haki kapsas ja porru peenikesteks ribadeks, sega hulka suhkur ja majonees. Serveeri liha või kala kõrvale. Kaunist kevadet!

Näputööring vol 2 - imelised trühvlikommid

Vahepeal oli kodus igasuguste kommide tegemine väga popp - igasugu imeasju sai siis katsetatud.

See nami-namist pärit Domino küpsise-toorjuustutrühvli retsept on jäänud minu kullavaramusse ning teen neid ikka üha uuesti ja uuesti. Lihtne teha ja uskumatult maitsvad.

Umbes 50 trühvlit:

- 375 grammi Domino küpsiseid

- 200 grammi maitsestamata toorjuustu

- 200 grammi (tumedat) shokolaadi

Kaunistamiseks mandlilaaste, purustatud soolapähkleid, purustatud tšillit, sidrunikoort jms.

Purusta Domino küpsised (sh valge kreem!) köögikombainis või tainarulliga tampides kilekotis peeneks puruks. Lisa toorjuust ning sega (köögikombainis) nii kaua, kuni segu on kreemjas. Tõsta segu 10 minutiks külmkappi tahenema.

Vormi segust väikesed pallikesed niiskete käte või kummikinnastega ja aseta need mõneks ajaks uuesti külmikusse tahenema.

Sulata shokolaad vesivannil. Kasta iga trühvel sulashokolaadi sisse ja tõsta tahenema fooliumiga kaetud kandikule või lõikelauale. Kaunista kohe meelepäraselt. Hoia serveerimiseni jahedas.

Kasutasin Farmi maitsestamata toorjuustu ning Fazeri tumedat küpsetamis-shokolaadi. Valmis trühvleid hoia külmikus ning tarbi paari päeva jooksul. Head näputööd!

Mõnus vale-kass Artur.

Kass Arturi kooki teavad ja armastavad vist küll kõik eestlased. Siin üks retsept Nigella sulest, mis meenutab maitselt just seda maiust, kuid on kergem valmistada ning koostisosad on poest kättesaadavamad, kui korralikud iirised ja maisipulgad.

Umbes 18 kommi:

- 4 Marsi shokolaadibatooni (umbes 220grammi)

- 30 grammi võid

- 70 grammi tavalisi maisihelbeid

- (mini)muhvinivorme

Haki shokolaad väiksemaks ja sulata madalal kuumusel pliidil - see võtab natuke aega, seega kannatust. Lisa või, lase sulada ja sega, kuni saad ühtlase kleepuva massi. Seejärel lisa maisihelbed ja sega, kuni need on kõik enam-vähem ühtlaselt shokolaadiga kaetud. Lase tiba jahtuda ning vormi seejärel väikesed pallikesed (seda on lihtsaim teha kummikinnastega). Head arturit!

Geniaalne - röstitud lillkapsas

Ikka on nii, et asjad, mis enim maitsevad, pole alati just kõige tervislikumad ning see, mis meile kasulik, ei paku kaugeltki mitte nii palju maitseelamusi, kui tahaks.

Siin üks ülilihtne retsept, mis muudab muidu tavalise lillkapsa ülimaitsvaks hõrgutiseks. Geniaalne, kui midagi tervislikku nii hästi maitseb.

Seda kerget lisandit söövad heameelega ka need, kellele igasugu aiaviljad-juurikad, muidu üldse ei maitse ning ka mehed küsivad teist portsu. Mulle maitseb röstitud lillkapsas enim just siis, kui õisiku otsad juba kergelt kõrbema on läinud.

Retsept nami-namist.

Arvesta 1 keskmine lillkapsapea kahele sööjale.

Maitsestamiseks soola, purustatud (valget)pipart, piserdamiseks õli.

Pese kapsas ja lõika ca tikutoosisuurusteks tükkideks. Laota suurele ahjuplaadile, piserda peale väheke õli ning maitsesta üsna tugevalt soola ja pipraga. Rösti 200kraadises ahjus 30minutit või kuni õisikud on kergelt kõrbenud.

Maiusta niisama või paku prae lisandina. Maitseb hea nii soojalt kui ka külmalt.

Suve lähenemisest hoolimata üks tõeliselt magus suutäis - cannelé koogikesed

Cannelé koogikesed on Bordeaux'ist pärit hõrgud küpsetised, mis on seest pehmed ja vetruvad, pealttugevastikaramelliseerunud. Cannelé koogikesi valmistatakse spetsiaalsetes väikestes vormides, aga saab ka tavaliste muhvinivormidega hakkama.

Nende maitse on midagi kirjeldamatut- seest meenutavad natuke midagi maheda juustukoogi ja pehme kohupiimakreemi vahepealset ning sinna juurde, magus, krõbe karamellikiht. Kokku maitseb see nii hästi, et järjest terve pannitäis koogikesi maitsmise käigus põske pista ei ole miski probleem.
Nende maitse on midagi kirjeldamatut- seest meenutavad natuke midagi maheda juustukoogi ja pehme kohupiimakreemi vahepealset ning sinna juurde, magus, krõbe karamellikiht. Kokku maitseb see nii hästi, et järjest terve pannitäis koogikesi maitsmise käigus põske pista ei ole miski probleem.

Canneléd on selles mõttes ka toredad küpsetised, et nagu leivatainaski käitub see küpsetamisel tihti ettearvamatult ning nende valmimist läbi ahjuukse jälgida on väga lõbus. Ideaalsete canneléde saamine on paras protsess ja minu esimesed katsetused pole kaugeltki täiuslikud, kuid maitset see ei riku ja kavatsen neid kindlasti lähiajal veelgi teha.

Retsept pärineb Nami-namist. Mini-cannelé vormidega valmib ca 45 koogikest.
- 5 dl piima
- 25 g võid
- 125 g nisujahu
- 225 g suhkrut
- 2 tervet muna ja veel 2 munakollast
- 2 tl vanilje-ekstrakti või vanillsuhkrut
- 1 sl rummi

Kuumuta potis piim ja või keemiseni ja keera siis kohe tuli maha. Klopi kausis suhkur, munad ja jahu ühtlaseks. Vala kuum piim peene joana munasegu hulka, samalajal hoolega segades. Lisa vanilje (kui kasutad suhkrut, siis kohe. Kui vaniljeekstrakti, siis jahtunud segule). Lase natuke jahtuda, siis lisa rumm. Kata kauss kaane või toidukilega ning pane vähemalt 24 tunniks külmkappi (tainas võib kuni 2 ööpäeva külmkapis seista).

Enne küpsetamist sega tainas läbi, aga ära klopi sinna õhku sisse.
Võta ettevalmistatud cannele- või muhvinivormid (metallvormid määri võiga; silikoonvorme pole tarvis määrida) ning täida 3/4 ulatuses tainaga.

Küpseta 200kraadise ahju keskosas 40-60 minutit, kuni koogikesed on pealt tumepruunid.
Võta vormid ahjust välja ja kummuta koogikesed kuumalt vormist välja. Lase enne söömist veidi jahtuda ja taheneda. Õiged cannelé-koogid on seest pehmed ja pealt karamelliseerunud. Head katsetamist!

Näputööring filotaignaga - ricotta-juustusigarid ja hakklihapirukad suupistelauale

Kui sõbrad külla tulevad ja sooja toitu pakkuda ei taha, kuid ainult juustutaldrikust ning puuviljadest väheks jääb, on minu valik langenud erinavatele filotaigna suupistele.

Filotaigen on imeõhuke nisujahust, veest ja tilgast õlist tehtud tainas, mis on eriti populaarne Kreekas ja Araabiamaades. Mõnikord lisatakse filotainale ka mune, kuid see on pigem erand.

Kuigi seda ei ole saada mitte igast poest, on see suuremates sügavkülmutustes tavaliste lehttainaste kõrval siiski olemas. Ühes väikeses pakis on tainalehti ca 20 ning sellest kogusest saab valmistada 80 imemaitsvat pirukat, mis täidavad ka suurema seltskonna näksimis-soovi.

Mõnus näputöö erinevate ampsude voltimisel on väga rahustav ning täidiste valikul saab fantaasial vabalt lennata lasta. Siin kaks, kergelt araabiamaade mõjutustega täidist. Mõlemast valmib 16 pirukakest. Idee ja mõjutus nagu ikka, Nami-namist.

Täidis 1 - filosigarid ricottajuustu, mündi ja spinatiga:
- 250 grammi ricottat
- 50 grammi värsket spinatit
- 1 muna
- soovikorral natuke münti
- ohtralt soola, natuke pipart

Pese spinat, nõruta ja haki peeneks. Soovikorral lisa natuke maitseks münti. Sega omavahel muna, ricotta, spinat, münt, maitsesta tugevalt soolaga ja natukese pipraga.

Täidis 2 - filokolmnurgad hakklihatäidisega:
- 200 grammi veisehakkliha
- 1 väike sibul
- 2 tl granaatõunasiirupit või hapukat mustsõstramoosi
- peotäis hakitud kreekapähkleid
- soola, pipart

Pruunista hakkliha koos sibulaga, maitsesta soola-pipraga. Lisa granaatõunasiirup või mustsõstramoos, sega läbi, keera tuli maha, lisa peale kreekapähklid ja jäta kaane alla omas kuumuses järelmaitsestuma ja jahtuma. (Nii muutuvad ka pähklitükid tiba pehmemaks)

Kui täidised valmis, võta välja sulanud filotaigen. Kuna õhu käes kuivab taigen kiiresti, võta pakist välja korraga 4 lehte ning hoia ülejäänud kiles.

Lõika filotainalehed laiupidi neljaks ja tõsta üksteise peale. Tõsta lehele kuhjaga teelusikatäis riccotta-spinati täidist, ca 2 cm kaugusele alumisest äärest, voldi tainaäär üle täidise, et moodustaks väike vorstike. Voldi ka küljed täidise peale ning rulli tainariba seejärel lõpuni kokku. Toimi nii ka ülejäänud 15 tainalehega. Saad ilusad sigarid.
Enne ahjupanekut pintselda pealt kergelt sulavõiga. Küpseta 200 kraadises ahjus kuldseks. (ca 15-20 minutit)

Teine viis tainast voltida on kolmnurkadeks. Alusta ikka samamoodi - 4 lehte laiemast küljest neljaks ja üksteise peale, et saaksid 16kihti tainalehti. Seejärel tõsta kuhjaga teelusikatäis hakklihatäidist ca 3cm kaugusele alumisest servast, kuid mitte tainariba keskele, vaid ühte äärde ja voldi alumine serv üle täidise nii, et alumine äär ja see äär, kuhupoole täidise panid jäävad kohakuti. Seejärel voldi saadud kolmnurk üle iseenda ja jätka kuni tainariba lõouni. Saad ilusad õhukesed kolmnurksed lihapirukad. Enne ahjupanemist määri sulavõiga ja küpseta 200kraadises ahjus kuldseks.

Serveeri kohe koos külma kastmega, mis kokku segatud maitsestamata jogurtist, kurgist ja värksest spinatist. Head voltimist!