Reede, 16. detsember 2011

Vanakooli klassika vol.4 ehk kohupiima-pähkli tort

Tort kui selline saab minu jaoks oma tähenduse nostalgia foonil. See peab olema midagi sellist, mille poes letist välja valid ja siis see sulle eraldi sinu silme all ära pakitakse - peale tõstetakse papist kaas ja kitsa rohelise libeda paelaga seotakse mitu ringi riste peale. Teate küll, selline, mis kääridega tõmmates krussi läheb. Tordiga käib kaasas selline pidulikkuse tunne. Kooki saab ju pühapäeva puhul ka tehtud, aga torti mitte.
Mul on nii ilusad ja armsad mälestused ajast, kui enne pidu emaga poes ikka torti käisime valimas ja seal alati pisut vaidlesime, et mida võtta ja mida mitte. Ma tean, et sefiiri ei tahtnud ta kunagi ja üks lemmikuid oli sidrunitort. Õnneks sööb ta nüüd sefiiritorti hea meelega, sest praeguse aja sidrunitortidel pole sidrunitega küll mitte midagi pistmist ja sefiiritordid on ühed vähestest poetortidest, mis tõesti hästi/endiselt maitsevad.

Ja ega tegelikult ei saa vist selliseid tõelisi torte enam ka kuskilt. Kõik nad on eelpakendatud läbipaistvasse plastikpakendisse, mis ka iseseisvalt kinni püsib ja nii nagu pakend, on ka suurem osa sisust millestki looduslikust üsna kaugel. Ja seepärast tulebki nüüd torte kodus ise teha. Kui veel kuskilt need vanakooli papist karbid leiaks (tordi transpordiga peo kohta on mul alati probleeme), oleks tortide-maa rohi pea sama roheline nagu vanasti.

See kohupiima-pähkli tort on sefiiritordi kõrval kindlasti minu teine suur lemmik. Ma jätan siin arvestuses välja kõik koogilised, sest siis oleks erinevad juustukoogid ja brownielised nende kahega seal eririnnas. Valmistan seda torti siis, kui sööjaid on palju ning vaja on midagi, mis kindlasti kõigile meeldiks.

Kohupiima-pähkli tort valmista päev varem, kahekordse kogusega jagub pea 30-le, kuna tegemist on väga küllusliku tordiga.

Suur tort, 15-le:
Muretaina põhjad:
- 150 grammi toasooja võid
- 100 grammi suhkrut
- 1 toasoe muna
- 0,5 tl soola
- 0,25 tl küpsetuspulbrit
- 240 grammi jahu

Kohupiimakreem:
- 250 grammi teralist kohupiima
- 250 grammi lahjat teralist kohupiima
- 250 grammi toasooja võid
- 300 grammi tuhksuhkrut
- 50 grammi maapähkleid

Vahele 1 purk Salvesti pohlasalatit või muud haput moosi

Peale:
- 150 grammi maapähkleid
- 100 grammi shokolaadi + 2 tl õli

Valmista muretaigen:
Sega kokku muna, suhkur ja või kuni saad ühtlase kreemi. Mõõda lauale jahu, sool ja küpsetuspulber, sega läbi ning vala peale või mass. Haki jahu ja või noa või kraba abil kokku, kuni saad munaputru meenutava massi. Suru mass käte abil 5-10 liigutusega tainabatooniks (ära sõtku ega üleliia käsi kasuta), mässi kilesse ning lase jahedas 30 minutit puhata. Muretaina pikem tegemisõpetus on kirjas siin.
Kuniks muretainas puhkab rösti ahjus maapähklid 200 kraadi juures 4-5minutit kuni tunned pähkliaroomi. Vala köögirätiku sisse ja saputa, et koored eemaldada. Lase jahtuda ja haki peeneks. Mõõda kahte osasse - 50 grammi läheb kohupiimakreemi sisse, ülejäänud katteks.

Jaota muretainas kolmeks võrdseks palliks ja rulli eraldi küpsetuspaberitel lahti ning löö koogivormi abil (22-24cm) ümmargune põhi. Küpseta 220 kraadi juures õrnalt kuldseks - ca 8-12min. Lase jahtuda.

Valmista kohupiimakreem:
Vahusta toasoe või heledaks vahuks, milleks kulub ca 20-30minutit. Lisa tuhksuhkur ja sega läbi. Seejärel lisa hakitud(täielikult jahtunud!) pähklid ja sega ühtlaseks. Viimasena lisa hulka kohupiimad ja sega kiirelt läbi. Üle ei tohi segada, muidu läheb kreem tükki.
Nüüd on kõik nn. pooltooted valmis ja saab tordi kokku panna.

Selleks pane sobivale alusele üks muretaina põhi, määri peale hapu moos ja kata teise põhjaga. Määri põhjadele väike kogus kohupiimakreemi ning pane peale kolmas põhi. Lisa ülejäänud kogupiimakreem ning määri ühtlaselt koogile nii, et küljed oleksid kaetud ja kook kupli moodustaks. Lase jahedas 20 minutit taheneda.

Samal ajal sulata shokolaad vesivannil, lisa 2 tl õli ja sega ühtlaseks.

Nüüd kata kogu tort ühtlaselt pähklipuruga. Alusmise ääre saad kaetud, kui joiad kätt tordi küljel kaldu, valad vahesse natuke pähklipuru ja vajutad selle õrnalt tordile.

Kalla sulashokolaad pritskotti või muusse tugevamasse kilekotti, tee nurka väike auk ja kata kogu tort shokolaadiga.

Lase tordil üleöö jahedas tõmmata. Head meisterdamist!

9 kommentaari:

  1. Ma olin sellise tordi olemasolu täiesti unustanud, ehkki lapsepõlves oli see minugi lemmik. Aitäh, et meelde tuletasid,läheb kindlasti tegemiseks!
    Merle

    VastaKustuta
  2. Merle, see on üks väärt tort. Hea meel, et ta tänu sellele postitusele nüüd taas inimeste meelele/keelele saab :)

    VastaKustuta
  3. Võid vahustada 20-30 minutit- kas ta annab siis kohevust juurde? Kui vahustada kuskil 8 minutit, siis sellest ei piisaks?

    VastaKustuta
  4. Väga tore, et see retsept siin olemas on. Mina ja minu ema käisime samuti alati minu lapsepõlve sünnipäeva eelsel õhtupoolikul seda kooki otsimas, sest ma söön üldiselt väheseid torte (kräsupea, kohupiimatort ja šokolaadikoogid). Saime seda õiget alati Olümpia hotellist.

    Olen Sinu blogi pikaaegne linkija juba, vahva meeleolu ja minule sobivad toidud, kuigi enamasti neid ise ei raatsi teha, sest mu tooraine valik (kastmed ja maitseained jne) ei ole just eriti rikkalik. Aga olen proovinud kananagitsaid, kanakorvikesi tortilladega ja šokolaadiküpsiseid. Ise küpsetan siin: lovebyhummingbird.blogspot.com

    Jätka samas vaimus :)

    VastaKustuta
  5. Liina, või pikem vahustamine pole mitte kohevuse eesmärgil, vaid maitse. 8 minutiga ei saa võid kindlasti veel nii heledaks, kui vaja. Mida heledam on või, seda vähem "või-lik" see on oma maitse poolest - keeruline on seda väljendada, aga või peab tõesti hästi heledaks vahustama, sest nii suures koguses seal kreemi sees jääks maitse muidu vale.

    Sandra, aitäh Sulle armsa kommentaari eest. Loodan, et teed seda torti peagi ka ise, et natuke nostalgiaradadel käia.

    Mis puutub kastmetesse-maitseainetesse, siis eks ma olen need ajabikku kokku ostnud. Erinevaid asju on ju palju ja ega need odavad pole. Õnneks aga kestavad need kaua, sest korraga läheb vähe vaja, mistõttu ei olegi lõppkokkuvõttes kulu väga suur. Alusta vaikselt kogumist :) Lähen kaen Sinu blogi ka :)

    VastaKustuta
  6. Tere!
    Kas tordi maitse muutuks väga , kui asendaks muretaigna põhjad biskviitaigna põhjadega? Ja suur tänu selle vahva blogi eest :)

    VastaKustuta
  7. Anonüümne, tohib ikka asendada, kuid siis poleks see enam sama tort. Need muretainakihid seal vahel annavad tordile vajalikku tekstuuri ehk siis krõmpsu, muidu on kõik liiga ühtlaselt kreemine. Samuti on oht, et pehme biskviit ei kannata selle suure kohvupiimamassi raskust välja.

    VastaKustuta
  8. noo minul tuli see küll täielik p...k välja. Lusikas tainast läbida ei taha hästi. Või kogus on retseptis õige ikka, veidi palju nagu tundus? Pudenes ja üldsegi polnud maitsev. Öäkk! Pean õppima ikka kõvasti kokkamist, seniks jään praetud kartulite tegemise juurde edasi :)

    VastaKustuta
  9. Sissejuhatusest tordi poest ostmise kohta lugedes tekkis tõeline nostalgia. Ma olin juba ära unustanud kui elementaarne, aga samas nii meeldiv oli torti selliselt osta ning kuidas praegusel ajal seda teen. Tuleb ikka asja parandada..

    VastaKustuta

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...