Magustoidud pokaalis - desserdi kiirabi

Ma olen magusa inimene. Kui antakse valida kiluvõileiva või moosisaia vahel, võtan alati viimase. Kui antakse valida shokolaadikoogi või sefiiritordi vahel, võtan mõlemad. Ma armastan magusat. Seetõttu ongi mul vahel vaja nüüd ja kohe midagi head ja küpsetamiseks siis enam küll aega pole. 

Siin tulevad appi magustoidud, mida saab serveerida pokaali sees, nende kokkusegamiseks läheb vaid mõned minutid ja sööma saab asuda juba paarikümne pärast. Igavesti head retseptid ka õhtusöögi lõpetuseks, kui suure pearoa meisterdamise kõrvalt koogiküpsetamiseks aega ei jää. 

Küpsise-maasika maius

Kõik, kes lapsepõlves armastasid piima sisse küpsiseid pudistada - see magustoit on teile. Küll kordades nooblimas kuues, nii et sobib ka pidulauale, aga nostalgiahelgi lööb põlema siiski. Neljale:- 1 pakk Selga kondenspiima küpsiseid- 250 ml vahukoort- 1 spl suhkrut- 1 tl vaniljesuhkrut- 200 grammi maasikaid Vahusta koor suhkrutega, kuni saad mõnusalt pehme vahu.Pudista klaasi põhja kaks küpsist, tõsta peale vahukoor ja tükelda hulka mõned maasikad. Samamoodi tee teine kiht. Kaunista maasikate ja küpsisepuruga. Serveeri 30 minuti pärast. 

Sefiiripokaal aprikoosidega
 Neljale:- 4 külmutatud vaniljesefiiri pallikest- 400 grammi kohupiimapastat- 1 splt suhkrut- 4 aprikoosi- 1 granaatõun- kaunistuseks melissi Külmutamine annab sefiirile kergelt beseelikku krõbinat, mis sobib ideaalselt magustoitu tekstuuriandjaks. Kui magustoitu teha ei taha, on kümutatud niisama mõnus magus vahepeala, natukene jäätise ja besee hübriid. 

Sega kokku kohupiimapasta ja suhkur, jaota 4 pokaali vahel. Tükelda aprikoosid ja jaota popaalidesse. Puhasta granaatõun.

Vahetult enne serveerimist tükelda igasse pokaali üks sefiiripallike, puista peale granaatõunaseemneid, kaunista melissiga. Serveeri kohe. 

Mõnusat ladumist!

Pisaravaba sibulamoos kurkumiga - veiniõhtu hää kaaslane

Klaasike veini, tükike juustu ja magus-vürtsikas sibulamoos - kõlab ju nagu ideaalne kooslus?

Kõik, kes kunagi ise sibulamoosi teinud, teavad, et väikese purgi sibulamoosi tegemiseks peab esmalt kõigepalt kõvasti pisaraid valama, sest sibulad keevad moosi tehes nii palju kokku, et väikese purgi jaoks tuleb puhastada ja lõikuda kilo jagu sibulaid - sellise koguse sibula peale tulevad pisarad silma mitte ainult hakkijale, vaid kõigile, kes vähegi ligiduses viibivad.

See keedus siin täidab kõik sibulamoosi nõuded - magusalt vürtsikas, mõnusa sibulamekiga, mis maitseb ka sibulavihkajatele, lisaks valmib ilma ühegi pisarata.

Poole liitri jagu moosi:

- 1 kg kõvemaid pirne

- 250 ml vett

- 2-3 spl sibulahelbeid*

- 1 tl jahvatatud kurkumi

- 0,5 tl soola

- 1 spl valgeveiniäädikat

- 1-2 spl balsamiveiniäädikat

Eemalda pirnidelt südamik ja tükelda väiksemaks, keeda veega kaane all pehmeks. Lisa sibulahelbed, sool ja kurkum, keeda 30 minutit aeg-ajalt segades kaaneta potis, et keedis pakseneks. Maitsesta äädikaga, keeda kõrgel kuumusel 5 minutit ning villi seejärel puhastesse purkidesse. Lase jahtuda. Serveeri kreekeritel koos mõnusa juustuga. Hääd keetmist!

*Santa Marial on röstitud sibulahelbed valikus, mis moosis mõnusalt tagasi enda algmõõtu paisuvad ja ohtralt maitset annavad. 

Päikesekarva apelsinimoos sumeda vürtsiga

Kuigi punased ja mustad sõstrad, tikrid, kirsid ning õunad on jälle au sisse tõusmas ja neid ei jäeta enam aias massiliselt põõsaste külge (või valmistehtud mahlu/moose keldrisse), tunduvad alati aprikoosid ja apelsinid ning neist tehtud hoidised palju päikselisemad - seda eriti kesktalvel, kui jõuluvana kingikotti kallitele midagi armsat ja mõnusat tahaks pista. 

Kuna meie kliimas eksootika ei kasva, pole neid vilju põõsa küljest lõputult võtta - nii lähebki kodus ise apelsinimarmelaadi valmistamine üsnagi kulukaks.

Kui aga väikesed trikid appi võtta, valmib apelsinimarmelaad vägagi koduste vahenditega, sumedad kaneel ja kardemon lisavad omalt poolt tõelise lõunamaa eksootika.

Liitri jagu moosi:

- 1 kg suvikõrvitsat (võimalusel kollased)

- 125 ml vett

- 200 grammi moosisuhkrut

- 2 apelsini*

- 1 väikese sidruni mahl*

- 2 tl jahvatatud kardemoni

või

- 2 tl  jahvatatud kaneeli

Koori ja eemalda suvikõrvitsa pehme seemneosa, tükelda. Kui kasutad kollase koorega noori vilju, pole neid vaja koorida.

Keeda suvikõrvitsat veega madalal kuumusel, kaane all, aeg-ajalt segades 30minutit, kuni suvikõrvits on pehme.

Pese apelsinid korralikult ja koori kartulikoorimisnoaga apelsinidelt koor maha - püüa võimalikult vähe valget osa koore külge jätta.

Tükelda apelsinikoor väiksemaks ja lisa potti. Lisa ka suhkur ja sega täieliku lahustumiseni. Keeda kaaneta potis  aeg-ajalt segades 20 minutit, et moos pakseneks.

Pressi sisse sidruni ja apelsinide mahl, lisa vastavalt eelistusele kardemon ja/või kaneel, sega läbi, keeda 10 minutit kaaneta potis, et marmelaad pakseneks ja villi seejärel puhastesse purkidesse.

Kaaneta ning lase jahtuda. Säilita jahedas-pimedas.

Sobib ideaalselt hommikuse röstsaia peale, kringli ja shokolaadikoogi vahele, kõige paremini lusikaga otse purgist väikese päikesesüstina. 

Kasutan Santa Maria tooteid. 

*Rimis müüakse juba mõnda aega mahedalt kasvatatud, vahatamata sidruneid ja apelsine. Kasutan neid alati, kui retseptis on vaja tsitruse koort kasutada. 

Rubiinsibulad ja arbuusi-feta salati täiustus ehk august on suvekuu

Nüüd üks väike nipp, mis on seni paljude jaoks olnud silmi avav ja muutnud nende jaoks sibula kasutamist köögis oluliselt laiemaks. 

Jah, sibulatest saab 10minutiga, neid kuumutamata, luua midagi täiesti uut. Ja see on nii lihtne. Kasutan sedasi marineeritud sibulaid nii grillvõileiva vahel kui ka kreekapärases fetasalatis kui ka siin - selles täiustatud suvelemmikus, kus mesimagusale ja värskele arbuusile vastanduvad soolane feta, hapukas sibul ja maitseküllane petersell. Ja nüüd, kus august päeval ka oma tõelist - lämbet ja õhuta palet näitab, ei saa minul sellest kergest ja värskendavast suvesalatist veel nii pea küllalt. 

Rubiinsibulate tegemiseks on tarvis vaid kolme asja - punast sibulat, laimi ja soola. 

Viiluta sibul õhukesteks poolkuudeks, lisa peale näpuotsake soolahelbeid ning seejärel pigista peale laimi mahl. 

Kõige mugavam on sibulaid marineerida väikses plasttopsis, mis kaanega suletav, nii saad kolm komponenti korralikult läbi raputada ja sibulad marineeruvad kiiremini ning on veelgi hõrgumad. 

Suvesalati valmistamiseks panegi esmalt sibulad marinaadi, seejärel tükelda-puhasta arbuus, laota kandikule, kuhu lisa ohtralt feta juustu, haki petersell ja puista peale. Kõigi nende tegevuste käigus raputa aeg-ajalt ka sibulatopsi. 

Kui sibulad on 5-10 minutit laimimahlas marineerinud, tõsta nüüd kaunilt rubiinivärvi ribakesed salatile, purusta peale musta pipart ja serveeri. Mõnusat suve jätku - august on ju täieõiguslik suvekuu! 

Kohev omlett spinati ja juustuga ehk minu hommikuturgutus

Hotellis ööbides meeldib mulle alati süüa omletti - see on seal alati kuidagi eriti kohev ja mõnus. Nüüd olen leidnud nipi, kuidas ka kodus omlett mõnusasti kohevaks küpsetada nii, et sellele jahu ja koort ei pea lisama.

Munasid kokku kloppides segan sinna hulka ka paraja sortsu vett. Küpsetades moodustab aurustuv vesi omletti sisse palju väikesi mullikesi, muutes selle mõnusasti kohevaks. Lisaks pehmendab see ka omleti üldist tekstuuri ja nii saab see eriti pehme ja kohev. 

Teise nipina, kuidas üks väga maitsev ja ka tervislik hommikusöök alati valmida saaks, on külmutatud spinat - teate ju küll neid sügavkülmutatud spinatipallikesi, mida igast supermarketist saab? Neid on mul alati sügavkülmas olemas ja kui hommikul tõusen, võtan esimese asjana 2 pallikest sügavkülmast pannile sulama. Silma-hambapesu ajal jõuavad need täpselt parajalt sulada. Ja nii ongi väga lihtsalt igal hommikul omleti sees ka pisike terviseturgutaja. Selles on ohtralt A, C, E ja K vitamiine, palju mineraale ja eriti hästi on see tuntud raua allikana. 

Ühele, küpseb väiksema ca 18cm mõõduga panni peal: 

- 2 külmutatud spinatikuubikut

- suts õli

- 2 muna

- 2-3 spl vett

- soola, pipart

- lisandiks mõnd head juustu - parmesani, fetat vms (Mulle endale meeldib väga punane pestojuust, mida saab Juustukuningatest ja vahel ka Rimist)

Võta spinat hommikuste toimetuste ajaks pannile sulama. Et protsessi kiirendada võid need hetkeks kuuma vee alt läbi lasta. 

Kui oled valmis omletti valmistama, lisa pannile natuke vett, pane pliit tööle ja keeda spinatit vees, kuni see aurustub. Lisa või ja kuumuta läbi. 

Sega kokku munad, sool-pipar ja klopi hulka vesi. 

Vala pannile, soovi korral riivi peale natuke juustu, keera tuli vaikseks ja kata kaanega. 

Küpseta 5-6 minutit, kuni omlett on kohev. 

Serveeri kohe värske salati, tomati, kurgi vms. Kas tunned, kuidas tervis tuleb? 

Suveköök ehk 12 minutit pliidi taga - suitsusingi-kurgi salat - ideaalseks kastmeks praekartulitele

Nii, ma võtsin nüüd julguse kokku ja panen siia kirja midagi, mis pole miski retsept, samas on see väga maitsev ning mis kõige tähtsam - illustreerib täiuslikult minu viimase kahe kuu toitumisharjumusi ehk siis küpsetamiseks aega ei jää, enamik söögikordi toimub kontori laua taga, sest enne puhkust oli tööl hullumaja ja kui on puhkus, siis on jälle enamik söögikordi kohvikus-restoranis.

Ja kui ma kodus süüa teen, siis on see just midagi sellist - ülilihtsat, kiiret ja justkui mitte kirjapanemiseväärilist, aga siiski tahan ma seda siin jagada, sest kui - ei viitsi üldse süüa teha - peale tuleb, siis selle kokku segada ikka jõuab. 

Kahele: 

- 100 grammi suitsusinki 

- 1 muna

- 3 kurki

- tilli

- 4 spl hapukoort

- 1 spl majoneesi

- soola, pipart

Sega kokku hapukoor ja majonees, maitsesta soolaga.

Lõika kurk suupärasteks tükkideks, haki peale suitsusink ja vala peale hapukoorekaste. Kaunista hakitud keedetud muna ja ohtra tilliga, purusta peale musta pipart. 

Serveeri kuuma värske praetud kartuliga. Keele viib alla!

Mannavahusmuuti ehk rabarberi-pirni lonks

See smuuti on olnud üks viimase aja hitt - mannavaht klaasis, ütleks selle maitse kohta.  Kellele mannavaht ei maitse, mõelgu sellest kui sametisest, kevadiselt rabarberimekiga joogikesest, mis hommikul koos päikesega tõustes heaks kiireks eineks on, kuna ühte klaasi mahub ohtralt head ja paremat. 

Kahele klaasitäiteks on tarvis:

- 3 peenikest või 1 jäme vars rabarberit 

- 1 suur pirn

- 1 klaas naturaalset õunamahla

- 2-3 pehmet datlit (Rimi Eco sarja omad on head pehmed)

- jääd

Lõika rabarber juppideks, eemalda pirnilt südamik, kontrolli, et datlitel poleks kive sees ja viska kõik blenderisse. Lisa õunamahl ja natuke jääd ning surista ühtlaseks - selleks kulub umbes 2 minutit korralikku blenderdamist - nii saad sametise, kergelt vahus joogi. 

Vala klaasidesse, lisa rabarberivars ja naudi! 

Maast leitud õnn ehk oma aia spargel, puhtalt

Nädalavahetusel maal käies avastasin ma täiesti juhuslikult, et meil kasvab lillepeenra otsas spargel. Suure põnevuse ja rõõmuga nupukesi uurides, ütles mu ema kuldsed sõnad: "Ei need süüa kõlba, see on see roheline asi, mis lillekimpu käib." Ja ma tean väga hästi, millisest rohelisest asjast ta räägib, sest oleme seda maja taga lillekimpu murdmas käinud juba lapsepõlvest saati. 

Kuna ma ise suur sparglifanat ei ole, pole ka kunagi tähelepanu pööranud, et milline see hõrk toidupoolis ülekasvanuna välja võiks näha, kõrva on vaid jäänud, et mitte kõik sparglid pole söödavad ja nii jätkus põnevust kuni eilse ööni, mil pärast sparglivarte söömist kõhult sõnumeid ootasime, et kas siis olid söödavad või mitte. Nüüd kinnitan, et olid küll ja ema, kes lootis sel aastal peenrast selle taime üles kaevata, mis sügiseks suureks, kõike varjutavaks roheliseks puhmaks kasvab, peab pettuma, sest oli ika hõrk küll - krõmps, natuke herne värske nüansiga ja üleni kevade värskust täis. 

Retsepti siinjuures polegi, heal toorainel on vähe vaja ehk mõni minut killukese võiga pannil, taldrikul soolahelveste, musta pipra ja parmesanilaastukestega üle puistada ja kinoõhtusnäkk saab täiesti uue tähenduse. Hääd spargliaega!

Sametpehme dessert: shokolaadirull maasika-kohupiimakreemiga

Ka Eestis väga populaarne biskviit sai oma alguse 17 sajandil Inglismaal, olles üks esimesi kooke, mille kergitamiseks ei kasutatud pärmi. Selle tegemisõpetus on kirjas 1615.aastal ilmunud Gervase Markhami raamatus: "Inglise koduperenaisele. Sisemised ja välised voorused, mis ühes täiuslikus naises olema peavad." Siiski võib eeldada, et tolle aja biskviit oli pigem õhuke, rohkem tänapäeva küpsist meenutav kook. Õhuline ja kerge biskviit on 19sajandi algupoole leiutis, Ameerikas on tõendeid selle retseptidest kariibisaarestikus asuvas Grenada kokaraamatutes, samuti võib leida palju biskviidil põhinevaid desserte Prantsuse köögist. 

Biskviit ja selle edasiarendus silindervormis rullbiskviidi näol on selles retseptis natuke nooblimas kuues. Traditsioonilise biskviiditaina asemel, kus munavahu seob tainaks supilusikatäied jahu, mängib siin põhirolli kvaliteetne 70% shokolaad. Sarnast shokolaadirulli, apelsinilisandiga pakkus omal ajal imearmas Café Anglais. 

Kaheksale:

- 3 suurt muna

- 50 grammi suhkrut

- 2 tl maisitärklist

- 150 grammi 70% kakaosisaldusega shokolaadi (Laima tume)

- 0,6 dl vett

- näpuotsatäis soola

Kreemi jaoks:

- 100 grammi vahukoort

- 50 grammi suhkrut

- 200 grammi kohupiimakreemi

- 1 vaniljekauna seemned

- 200 grammi maasikaid

Puisteks kakaod

Sulata shokolaad koos veega vesivannil, sega läbi, kuni saad ühtlase kreemi. Jäta ootele. 

Eralda munakollased valgetest. Vahusta valged näpuotsatäie soolaga tugevaks vahuks. Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks, sõelu hulka maisitärklis ja lisa shokolaadikreem, sega ühtlaseks. 

Lisa shokolaadi-munakollase kreemile kolmandik munavalgest ja sega läbi. Lisa ülejäänud munavalgevaht ja sega õrnalt, alt-üles tõstes läbi, kuni munavalge triipe enam näha pole. 

Määri küpsetuspaber tilga õliga, jaota tainas ühtlase kihina laiali 30X30cm plaadile ja küpseta 170 kraadises ahjus 15 minutit.

Tõmba tainaplaat kuumalt ahjuplaadilt lauale, et see edasi ei küpseks, raputa peale natuke suhkrut ja kata puhta küpsetuspaberiga. 

Valmista kreem - selleks vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks, lisa kohupiimakreem ja vaniljekaunast seemned. 

Tükelda maasikad väiksemateks tükkideks.

Laota kreem tainaplaadile, puista peale maasikad ja keera tainaplaat ettevaatlikult alumise küpsetuspaberi abil rulli. Lase külmkapis tunnike tõmmata. 

Enne serveerimist puista peale kakaod. Suve! 

Kodune pastategu - elurikkuv kogemus

Võib kohe alguses öelda, et kui teil pole köögis ruumi uue vidina jaoks, siis pole mõtet seda retsepti järgi teha. Kodune pastategu, mille meie esimest korda külas olles ette võtsime on elu rikkuv kogemus, sest enam ei taha poest kuivatatud pastat osta ja köögikappidesse tuleb ruumi teha uuele asukale, ehk pastamasinale.

Muidu oleks see kõik ju imetore, aga kui elu on ülikiire ja köök on väga väike, siis on ikka jama majas, sest koguaeg himustab värske pasta järele, mille tegemiseks aega pole, sest juba kuu aega tuleb minu toit karbis koju ja elutoa raamaturiiuli alumisele korrusele kolib köögiasukas. Kui aga kõigeks selleks valmis olla, siis siin ta on - lihtne, kiire, maitsev - kodune pastategu.

Jagub neljale:

- 4 muna

- 400 grammi durum nisujahu

- 4 spl oliiviõli

Kuhja jahu kraatrisse, tee keskele süvend ja lisa sinna lahtiklopitud munad. Hakka sõrmeotstega äärtest jahu järjest muna sisse segama, kuni saad tihke massi. Lisa oliiviõli ja sõtku tainast, kuni saad siidise, ühtlase tainapalli.

Mässi toidukilesse - see on oluline, sest tainas ei tohi vahepeal kuivada, ja lase 30 minutit toatemperatuuril puhata.

Jaga tainas 4-6 tükiks, puista jahuga üle pastamasina rullikud ja rulli tainatükk läbi.

Alusta kõige laiemast vahest, iga laiusega 2 korda tainast läbi ajades. Mulle meeldib tainast eriti õhukeseks rullida, ülemise käe pealt on näha, kui õhuke, aga siiski sitke on pastatainas.

Kui tainaplaat on sulle meelepärase paksusega, puista jahuga üle ka lõikerullikud ja aja tainaplaat sealt läbi.

Meie kogusime tagliatelled söögipulkadele, kust need jahusele kandikule kerasse läksid.

Kuniks rullid teisi tainatükke, kata valmis makaronid niiske rätikuga, et need ära ei kuivaks.

Pärast esimese rullimise lõppu on paras aeg ka majapidamise suurim pott veega täita ning see tulele panna, et pastavalmimise ajaks vesi juba mulinal keeks. Kuna pastatainasse ei käi soola, tuleb seda lisada keeduvette. Sool lisa alati juba keevasse vette, kuna alguses soola lisamine pikendab vee keemaminemise perioodi. Soola läheb potti nii palju, et keeduvesi oleks sama soolane, kui Vahemeri. Samuti lisa potti 1 spl õli, et pasta kokku ei hakkaks.

Värske pasta vajab keemiseks 2-3 minutit, mitte kauem, ole tähelepanelik, et see üle ei küpseks, õige pasta peab olema keedetud al dente ehk kergelt hambale vastu hakkama. Minu vahva itaallassest sõber, kes kokaelukutset peab on lisaks eelolevatele nippidele õpetanud mulle pasta keetmise kohta sellise tõe, et pastat keetes peab vesi koguaeg mulisedes keema, pasta ei tohi potti lihtsalt hulpima jääda. Ja pasta õige küpsusaste on saavutatud siis, kui seda pooleks murdes üksikuid valgeid täppe on näha - sellist kontrolli saab siiski teha pennede ja muu tugevama pastaga, lintidega on see keeruline.

Esimene kodutehtud pasta ei vaja enda täiustamiseks suuri kastmeid. Meie serveerisime kreemise suitsujuustu ja ohtra musta pipraga. Head rullimist!