neljapäev, 2. detsember 2010

Mõnusad kohupiimataskud - tuuletaskud nagu vanasti!

Vähene postituste arv siin lehel ei tähenda mitte seda, et minu huvi kuidagi kokkamise vastu vähenema hakkaks, vastupidi, huvi ainult kasvab ja et kõiki küpsetamisega seotud nüansse paremini mõista käisin viimasel kolmel kuul omandamas teadmisi pagar-kondiiter erialal. See kiire aeg, koos iganädalaste mitmete küpsetamistuuridega on nüüd läbi ja vast jääb ka rohkem aega kirjutamiseks.

Kooli mõjud kumavad aga blogi retseptivalikust veel mõnda aega kindlasti läbi - paljud (taas)avastatud vanakooli retseptid vajavad veel mõnekordset läbitegemist, et isu klassikast korralikult täis süüa.

Tuuletaskud on üks nendest magusasjadest, mis minule alati hirmsasti meeldinud on, aga mida mu ema kodus kunagi ei teinud. Ütles, et need on keedutainast ja tema ei hakka sellega mässama. Terve lapsepõlve ja aastaid järgigi veel mõtlesin vahel ikka oma peas, et kuidas sellised ilusad taskud seal suure vee sees valmis keevad? :)

Nüüd aga, pärast koolitust on kõik taina valmistamise nipid ja tehnilised nüansid teada ning jagan neid ka teiega. Retsept pärineb TEKO varamust.

Valmib umbes 20 taskut (sõltub suurusest):
- 220 grammi vett
- 50 grammi võid
- 5 grammi soola
- 220 grammi nisujahu
- 4-5 muna
Täidiseks:
- 300 ml vahukooort
- 500 grammi kohupiima
- 200 grammi suhkrut
- 1-2 tl kvaliteetset vaniljesuhkrut

Kuumuta potis vesi, või ja sool keemiseni. Lisa korraga kogu jahu ja sega kiiresti, kuni moodustub ühtne, tükkideta tainapall - see võtab aega 2-3min.

Eemalda pliidilt ja lase tainal jahtuda. Kui tainas on toatemperatuuril hakka lisama ÜKSHAAVAL mune, pidevalt tainast mikserdades. Kui tainas on enam ei läigi ja on ühtlane, lisa järgmine muna. Mikserda tainas taas ühtlaseks.

Kui oled lisanud 4 muna, võta näpuotsaga tainatups ja vaata, kas selle tipp langeb aeglaselt alla. Kui ei, lisa veel pool muna. Pead saama sametise taina, mis kukub lusikalt ühtse suure tükina, aga on siiski parajalt pehme, et seda saaks pritskotiga pritsida. Vajadusel lisa ka teine pool 5ndast munast.

Pritsi kotiga või tõsta kahe lusika abil plaadile meelepärased tainapallid ning pritsi näppudega peale vett. See aitab tainal vett kinni hoida, sest esmalt aurustub vesi plaadilt ja alles seejärel tainast, mistõttu kerkivad taskud korralikult tühjaks.
Küpseta 16 min 200 kraadi juures, ahju ust ei tohi avada. Seejärel keera ahi 180 peale, küpseta veel 4 minutit, tõmba ahju uks kergelt irvakile ja küpseta, kuni taskud on kuldsed ja kerged.

Täidise jaoks vahusta koor suhkrutega ja sega ettevaatlikult kohupiimaga.

Kõige parem on täita taskuid kondiitripritsi abil - otsid tasku peal mõne väikese avause(mis sinna enamasti küpsemise käigus tekib), pistad sealt pritsi otsa sisse ja pigistad täidise ettevaatlikult taskusse :)
Kui auku pole tekkinud, tehakse väike auk taskule ise - külje peale, mitte kunagi põhja sisse, nagu meil poodides tihti näha on.
Kui pritsiga jamada ei viitsi, võib tasku ka lihtsalt ettevaatlikult pooleks lõigata (aga mitte lõpuni läbi, vaid et jääks selline merekarbi moodi avatud tasku) ja sinna lusikaga siis täidis vahele tõsta ja pooled uuesti kergelt kokku suruda. Ning pealt ikka tuhksuhkruga kaunistada. Mõnusat nostalgitsemist!

16 kommentaari:

  1. Tere

    Kus kohas koolitusel käisite? Otsin juba ammu sellist koolitust TLNs :)

    VastaKustuta
  2. Tere Anonüümne. Tallinna Teeninduskool on koht, kus toimuvad erineva pikkusega pagar-kondiitri kursused, kus õpetatakse veel tõelist vanakooli klassikat. Uus kolmekuuline kursus saab toimuma järgmise aasta septembris. Soovitan väga.

    Kuigi jah, mulle endale tundub, et turgu oleks ka lühemale koolitusele - sellisele üheõhtusele 3-4tunnisele, kus vana klassika läbi võetakse ja nipid kätte jagatakse ning siis üheskoos küpsetatakse.

    VastaKustuta
  3. Tere Kätrin,

    Mulle jubedalt kohupiimataskud maitsevad! Suur fänn :) Seetõttu lugesingi su postitust seekord suure huviga. No ja nüüd on siis aeg minul, kui väga algajal küpsetajal, küsida üks rumal küsimus, mis kuulub sarja "Kuidas moos kommi sisse saab" ehk siis, küpsetad taskud valmis ja siis paned täidise, aga kuidas? :)) Vabandan ette juba rumala küsimuse peale ;) Ei kujuta hetkel seda protsessi vaimusilmas lihtsalt ette :)

    Triin

    VastaKustuta
  4. Tere Triin,
    kohe kindlasti ei ole see rumal küsimus, sest taskute täitmine on paras teadus.

    Kõige parem on täita taskuid kondiitripritsi abil - otsid tasku peal mõne väikese avause(mis sinna enamasti küpsemise käigus tekib), pistad sealt pritsi otsa sisse ja pigistad täidise ettevaatlikult taskusse :)
    Kui auku pole tekkinud, tehakse väike auk taskule ise - külje peale, mitte kunagi põhja sisse, nagu meil poodides tihti näha on.
    Kui pritsiga jamaga ei viitsi, võib tasku ka lihtsalt ettevaatlikult pooleks lõigata (aga mitte lõpuni läbi, vaid et jääks selline merekarbi moodi avatud tasku) ja sinna lusikaga siis täidis vahele tõsta ja pooled uuesti kergelt kokku suruda. Ning pealt ikka tuhksuhkruga kaunistada.
    Head proovimist Sulle, Triin!

    VastaKustuta
  5. tere Kätrin,

    mulle ka tuuletaskud väga meeldivad ja väga tore põhjalik õpetus on taaskord:)
    mul on aga küsimus seoses selle pritskotiga (tore, et sain ka selle asja eestikeelse nimetuse lõpuks teada):) nimelt oskad Sa öelda, kus neid Eestis osta saaks? mul oleks hädasti vaja, eelkõige makroonide jaoks;-)

    tervitades,

    silja

    VastaKustuta
  6. Tere Silja,

    tore, kui ikka informatiivne on :)

    Pritskotte müüb Tallinnas minu andmetel Farwell, mis asub Tartu mnt lõpus, pärast lennujaama vasakut kätte pärast seda oranzi Vianori maja.
    Ise ostsin ma need Balti-Hellinist, kellel on esinduspood Tartus - kui sinna poole oled liikumas. Ootan juba suure huviga Sinu makrooni postitust, et indu koguda ja isegi uuesti tegemine ette võtta.

    VastaKustuta
  7. Hämmastav, kui sarnased on ühe põlvkonna emad! Ka minu oma puges keedutaigna eest sama vabanduse taha, et see on keeruline ja nii jäid minugi lapsepõlves tuuletaskud vaid kohviku kondiitrileti unelmateks. Kui ise esimest korda keedutainast teha proovisin, paistis kõik lihtne ja õnnestunud ja nii on jäänud tänaseni - mis siin keerulist on? :D

    VastaKustuta
  8. Kateriviteri, tõesti tore kokkusattumus ja seda enam veel, et mul peas sama mõte - mis siin keerulist on?! Aga eks kõigil omad lemmikud ja asjad, mida teha ei taha.

    VastaKustuta
  9. Kätrin, suured tänud!:)
    Olin just nädalavahetusel Tartus ja sain Balti-Hellinist ilusti pritsukotid kätte. nüüd siis jälle makroone küpsetama ;-)

    VastaKustuta
  10. Tore kuulda, et pritskotid ilusti olemas.
    Lugesin ka Sinu esimese makrooni-postituse läbi ja ootan põevusega järgmisi :)

    VastaKustuta
  11. Sinu tehtud tuuletaskud on pildil väga nägusad! Ise proovides nii kerged ja õhulised ei tulnud, tainas jäi ka kõva. Aga enamvähem õnnestus. Tahtsin küsida, kas oled proovinud neid teha asendades osa nisujahust täisteranisu-, rukkijahuga vms? Kuna nende kerkimine on niigi üsna ettearvamatu, siis ei tahaks ise katsetama hakata. Tänan!

    VastaKustuta
  12. Anonüümne, aitäh - ma olen ise tuuletaskuid korduvalt teha üritanud varem ja alati pole nad õnnestunud. Nüüd, kus nipid käes on asi lihtsam ja kindlam.

    Täisterajahuga olen katsetanud - maksimaalselt 1/3 jahu kogusest, siis veel täitsa olid õiged. Rukkijahuga aga mitte, sest selle gluteenisisaldus on oluliselt erinev, kui nisujahul, mistõttu kahtlen, et asi töötab, sest küpsetise sisse tasku tekkimisel mängib gluteen olulist rolli.

    VastaKustuta
  13. Aitäh, Kätrin! Piilun suure rõõmuga Sinu blogile ja pildid on ka ilusad! Edu ja inspiratsiooni Sulle!

    VastaKustuta
  14. Suur suur aitäh soojade sõnade eest!

    VastaKustuta
  15. Tere, soovitan soojalt ka keedutaignat kasutada tordipõhja tegemiseks, tõmmata ribad küpsetusplaadile, või spiraalikujuliselt ümarasse vormi, äärde teha peenikese pritsi otsaga kaunistus, ja küpsetada. Katteks nt. mustika-metsmaasika toormoos või marjad ja peale kohupiima-vahukoore kreem ja kaunistuseks võib veel panna vahukoort ja marju. Head katsetamist!

    VastaKustuta
  16. Täna sattusin esimest korda siia blogisse ja tõeliselt mõnus oli neid vanakooli klassika retsepte lugeda.
    Ma olen kaks korda üritanud tuuletaskuid teha ja mõlemad korrad on vussi läinud. Esimene kord ei hakanud ahjus üleüldse kerkimagi ja teine kord kerkisid imevähe. See retsept erineb aga varasematest ning mõtlesin, et proovin kolmas kord ka. Kui siis ka ei õnnestu, pole keedutainas lihtsalt minu jaoks! :)

    VastaKustuta

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...