Piparkoogilised glasuurmuhvinid - küpsetame tuppa jõululõhna

Panin just külmkappi esimese satsi piparkoogitainast tõmbama. See on mul teine aasta teha piparkoogitainas kodus ise - koogikesed saavad palju maitsvamad ja ausad - pole margariini, säilitusaineid ja muid halbu lisandeid. Valmistamine käib kiirelt ja siidpehme taina sõtkumine on mõusalt teraapiline, eriti piparkookide järgi lõhnavas köögis.

Kuna piparkoogitainas peab tõmbama, enne kui sellest piparkooke küpsetada saab tegin esimese advendi puhul lauale hoopiski toorjuustuglasuuriga piparkoogihõngulisi muhvineid ehk cupcake'e. Mõnusad muhvinid muudab eriti hõrguks ja pehmeks suur kogus kõrvitsapüreed.

Sobivad hästi pakkuda ka külalistele, näiteks jõulueelsel õhtusöögil, mille teemaline kooskokkamine ka hetkel nami-namis toimumas on.

Valmib 12 cupcake'i:

- 120 grammi nisujahu

- 120 grammi suhkrut

- 2 tl küpsetuspulbrit

- 1 tl soodat

- 2 tl kaneeli

- 1 tl jahvatatud ingverit

- natuke riivitud muskaati

- noaotsatäis soola

- 40 grammi võid

- 2 muna

- 120 ml piima

- 200 grammi kõrvitsapüreed

Glasuur:

- 200 grammi toorjuustu

- 50 grammi võid

- 3 tl tuhksuhkrut

- 1 tl sidrunimahla

Kaunistuseks kreeka-pähkleid.

Pane kuivained kaussi, lisa toasoe või ja sega (miksriga) kuni saad liiva meenutava puru. Lisa juurde piim ja mikserda ühtlaseks, seejärel sega sisse munad. Viimasena lisa kõrvitsapüree ja sega kergelt läbi.

Jaota tainas 12-sse pabervormi ja küpseta 170kraadi juures alumisepoolsemal restil 25 minutit. Lase jahtuda.

Valmista glasuur - selleks klopi või kohevaks, sõelu juurde TUHKsuhkur, lisa toasoe toorjuust, sidrunimahl ja sega ühtlaseks. Glasuuri muhvinid. Kaunista kreekapähklitega. Ilusat jõuluaja algust!

Midagi julgetele vol3 - (põdra)maksapasteedi kodune valmistamine

Kui varasemad postitused (see ja see) on olnud midagi julgetele sellest aspektist, et saba ja süda süüa nõuab väikest kokkuvõtmist ja julgustükki, sest pole päris tavalised koostisained-road, mida tarbida, siis maksapasteet on täitsa tavaline Eesti kodutoit, mida tarbib enamik suurima hea meelega ja siinne julgustük seisneb hoopiski selles, et seda kodus ise teha.

Ärge nüüd arvake, et see on hirmus keeruline, kaugelt mitte, julgust on vaja selleks, et leida aeg, tahtmine ja viitsimine ise midagi nii lihtsat (aga aeganõudvat) teha, sest pasteeti saab ju poest osta ja mis ma ikka kodus mökerdan jne.

Pasteeti kodus teha on tõesti ääretult lihtne ja boonuseks on tõsiasi, et pasteet ei sisalda suuremas jaos seapekki, tärklist, soja ja maitsetugevdajatest üleküllastatud keemilisi maitseaineid. On vaid maks ja juurviljad. Ja keerulist pole ausalt midagi, tibake kulub vaid aega.

Mina olen pasteeti teinud põdramaksast, aga sobivad ka teised maksad.
Saab suure koguse pasteeti.
- 1 kg maksa
- 0,5 kg porgandit
- 0,5 kg sibulat
- rohelist terapipart
- soola
- praadimiseks õli
- 100 grammi võid
- 5 spl brändit või konjakit
- muskaati

Tükelda maks ja pane piima sisse likku. Puhasta-koori-tükelda sibulad-porgandid, uhmerda roheline! pipar.

Tõsta maks sõelale nõrguma, patsuta köögipaberiga kuivaks. Prae maks koos sibula ja porgandiga kiiresti kuumal pannil. Maitsesta ohtra soola ja pipraga. Sellist kogust tuleb praadida kolmes jaos.
Tõsta praetud saadused potti, lisa 5 spl vett ja kuumuta madalal tulel kaane all aegajalt segades tunni jagu.

Lase segul natuke jahtuda ning aja läbi hakkliha masina. Mina teen seda tavaliselt kaks korda.
Klopi (miksriga) maksapasteedi hulka või, maitsesta konjaki ja muskaadiga. Vajadusel lisa soola. Jaota anumatesse, lase jahtuda-tahkuda.

Serveeri hea musta leiva ning (nüüd midagi julgematele) - piparmündi zeleega. Töötab imeliselt!
Head mökerdamist! :)

Midagi julgetele vol 2 - hirvesüdamevõiku

(Nooblimas) restoranis kõlaks selle roa nimetus umbes nii - rukkileival serveeritud portveinis glaseeritud hirvesüda õunakastmega rukolapadjal.

Aga ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja seda hirvesüdamevõikuks nimetada. See on küll imemaitsev ja erutav ja erakordne, aga siiski, pärast tööd, 10 minutiga kokku tehtud kiire eine.

Siinkohal suur tänu varustajale imelise liha ja elamuste eest. Ja link - midagi julgetele vol 1 juurde.

Hirvesüda ja südamed üldse on Eestis veel vähe hinnatud kaup - müüakse neid tihti koeratoiduks ja sügavkülmutatult, kuid tegelikuses on südameliha ääretult hõrk maitseelamus. Nooblites restoranides aegajalt ikka südameliha kohtab.

Õigesti töödeldes jääb süda pehme ja ääretult maitsev. Proovige kindlasti. Kanasüdamed on juba üsna hästi kättesaadavad ja kuigi erineb siin kirjutatust vägagi, on elamus ja vaheldus siiski vähemalt sama suur.

Jagub neljale:

- 1 hirvesüda

- 4 viilu korralikku rukkileiba (poest on parim Borodino leib)

- 100 grammi rukolat

- 8 spl õunapüreed

- 1 klaas/ca 250 ml portveini

- 1 tl suhkrut

- soola, värskelt jahvatatud pipart

- head oliiviõli

- praadimiseks õli ja võid

Puhasta süda kelmetest ja lõika suupärasteks tükkideks. Kuumuta pannil õli ja või ning prae kiiresti kõrgel kuumusel süda (võtab max 5min). Maitsesta soola, pipraga.

Lisa pannile portvein ja 1 tl suhkrut ning redutseeri kõrgel kuumusel, kuni portvein on kokku keenud ja südametükid kaunilt punasätendavad.

"Loomapiinamine südamega"

(Küpsis sai lõpuks muidugi ka oma jao)

Aseta taldrikule hästi kergelt röstitud leivaviil, selle peale 2 spl õunapüreed, sinna peale rukolalehed. Nirista peale natuke head oliiviõli. Jaota glaseeritud südametükid leibadele, raputa peale soola ja purusta värsket pipart. Serveeri kohe. Julgust ja pealehakkamist!

Cupcakes - tõlkimatu nimega kreemised muffin-maiused Ameerikamaalt

Cupcake on paras pähkel. Kui valmistada pole neid teab mis keeruline, siis Eesti keeles neile nime leida on vägagi raske ülesanne.

Otsetõlke sõna -tassikook- ei sobi kohe kuidagi. Pole sel kõla ega ka tegema-sööma kutsuvad külge. Ega me ju tiramisut tõlgi: tõsta-mind-üles-kook. Samas jälle cupcake on liiga võõrapärane, et teda otse ja püsivalt kasutusele võtta. Nagu brownie nimigi. (Rahu ja selguse mõttes mainin, et antud hetkel on tegemist minu isikliku arvamusega, mida kellelegi peale ei suru)

Hoolimata oma tõlkimatust nimest on cupcake üks ütlemata hea ja mõnus ja tore maius. Valmistada on võimalik neid lõputuarv erinevaid variatsioone (vanilje, pähkli, sidruni, mustika, virsiku-koore, maasika-juustukoogi, coca-cola, kirsi-cola jne maitselisi). Muffinist eristab cupcake´i suurus (nad on tiba väiksemad) ning külluslikum sisu ja kate. Cupcake on alati, ALATI kaunistatud kreemiga.

Need siin on hästi klassikalised, tugevalt shokolaadised, üldse mitte magusad väikesed luksuslikud koogikesed, peal toorjuustu-shokolaadikreem.

Retsept Hummingbird Bakery legendaarsest varamust. Kergelt mugandatud.

Valmib 12 glasuurmuhvinit (väike nimekatsetud aga ebaõnnestunud, vist, sest kaetud on need kreemi, mitte glasuuriga ((ingl.creamcheese frosting)):
- 100 grammi nisujahu
- 120 grammi suhkrut
- 1,5 tl küpsetuspulbrit
- suts soola
- 40 grammi toasooja võid
- 30 grammi tumedat, kvaliteetset kakaod

- 1 muna
- 120 ml piima
- vaniljeekstrakti või - suhkrut
Kreemi jaoks:
- 50 grammi toasooja võid
- 150 grammi toorjuustu
- 50 grammi tuhksuhkrut
- 50 grammi kakaod

Sega omavahel jahu, suhkur, sool, küpsetuspulber. Sõelu hulka kakao. Sega sisse (miksriga) toasoe või, kuni saad kergelt puruse massi.

Klopi teises anumas kokku piim, muna ja vaniljeekstrakt (kui kasutad vaniljesuhkrut, lisa see alguses kuivainetele).Vala pool segust jahu hulka ja sega ühtlaseks. Vala ülejäänud vedelik taina hulka ja sega nii kaua, kuni koostisained on just segunenud - ära üle sega, nii saad tihked kõvad koogikesed.

Jaota tainas 12 pabervormi ja küpseta 170 kraadises ahju keskosas 20-25 minutit, kuni koogikesed peale vajutades tagasi vetruvad.

Valmista shokolaadi-toorjuustukreem. Selleks vahusta või heledaks vahuks, sega hulka sõelutud tuhksuhkur ja kakao ning toorjuust. Sega ühtlaseks.

Glasuuri jahtunud koogikesed, serveeri maitsva tee või kvaliteetse kohvi kõrvale. Head meisterdamist!

Juustukoogi-brownies: 2 imehead ühes tükis

See inglisekeelne nimetus pealkirjas on minu meelest täitsa õigustatud - kui juustukook on juba Eestis laialt käibel-teada tuntud, siis nii heale asjale nagu brownied pole mina veel mõistlikku eestikeelset vastet kohanud. Pruunikud?

Brownie on kuulus Ameerikas populaarne koogike, mis sisaldab ohtralt võid ja shokolaadi. Tiba pikem kirjeldus ja tervislikum retseptike selles varem avaldatud postituses. Muideks, üha enam pakutakse browniedele vastukaaluks ka blondieseid, mis enamasti on kas kaerahelbe või muu tervilikuma lisandiga. Et siis pruunikud ja blondid?

See idee, liita kokku mahedalt siidine juustukook ja tummine brownie pärineb David Lebovitzilt, kes on Ameerika kondiiter ja kes elab juba aastaid Pariisis. Kuna Pariisis on toorjuust äärmiselt kallis, leiutas ta viisi, kuidas seda oma lemmikut siiski nautida, ilma, et retsept kannataks. Välja tulnud kooslus on blogis nii populaarne, et google annab otsingus sellele isegi soovituse. David Lebovitzi kihvt (inglisekeelne) blogi on siin.

Meie köögis on Lebovitzi retsept kerge muganduse saanud - vähem võid, rohkem juustukooki, sest Farmi Köögitoorjuust on väga mõistlikus hinnas ja hea ka. Need ruudukesed on meil alati suur hitt, lausa lemmik ning ka külapeal ainult kiita saanud :)

Brownie segu:

- 60 grammi võid

- 115 grammi shokolaadi (Fazer Block tume või Bitter)

- 100 grammi suhkrut

- 2 toasooja suurt muna

- 70 grammi nisujahu

- 1 spl kuhjaga kakaopulbrit

- tiba soola

- 1 tl vaniljesuhkrut/-ekstrakti

- 80 grammi shokolaaditükikesi*

Juustukoogi segu:

- 400 grammi toorjuustu

- 2 muna

- 60 grammi suhkrut

- 3 tl vaniljesuhkrut/-ekstrakti

Lõika või ja shokolaad väiksemateks tükkideks ja sulata vesivannil. Eemalda kuumuselt, lase hetk jahtuda ja lisa hulka suhkur, seejärel klopi hulka munad. Lisa jahu, kakao, sool ja vanilje ning sega tainas ühtlaseks. *Kui soovid, lisa kõige lõpus 80 grammi hakitud shokolaadi või shokolaaditükikesi. Määri ca 30X20cm suurune kandiline ahjunõu korralikult võiga ning tõsta brownie-segu vormi. Silu ühtlaseks.

Juustukoogisegu valmistamiseks sega kokku toasoe toorjuust, suhkur, munad. Tõsta vormi ja sega kergelt mõnest kohast alt-üles, et saaksid siiruviirulise pinna.

Küpseta 175 graadises ahjus 35minutit. Lase jahtuda, eemalda vormist ja lõika ruutudeks. Head maitsmist!

Parmesani-singi pärg: kontorisünnipäeva kuningas

Meil on tööjuures kujunenud nii, et kui kellelegi on sünnipäev, siis on laual pea alati ka mõni maitsev soolane stritsel/pärg. Enamasti singi-juustu, vahel ka spinati-kana, alati maitsvad. Ja just seeongi positiivne - meie pea 40 pealises kontoris söövad kõik soolast stritslit hea meelega, keegi ei jää mõnusa ampsuta.

(Minu sünnipäeval muidugi nii lihtsalt ei pääsetud, sest minul olid laual hoopis rukolasalat ja arbuus fetajuustuga)

Viimasest märkusest hoolimata on need samused soolased stritslid/pärjad ka minu lemmikud ja kodus valmistatu on veel kordades parem, kui poest saadu. Eriliseks maiuseks lisan vahele parmesani tüüpi juustu (Forte sobib).

Valmib suur pärg. Tainaretsept pagar-kondiitri õppuselt.

Pärmitaina jaoks:

- 400 grammi jahu

- 15 grammi suhkrut

- 40 grammi võid

- 1 muna

- 20 grammi pärmi

- 5 grammi soola (1tl)

- 150 grammi vett

Täidis*:

- 50 grammi riivitud parmesani tüüpi juustu

- 50 grammi tavalist riivitud juustu

- 200 grammi (suitsu)sinki

- majoneesi

* Täidise kogust võib julgelt kahekordistada, nii saad hästi mahlase ja rikkaliku lisandiga pärja.

Lahusta pärm käesoojas vees. Sõelu jahu kaussi lisa sool, suhkur, muna, pärmivesi ja toasoe või. Sõtku ühtlaseks, et tainas käte ja kausi küljest lahti lööks. Raputa kergelt üle jahuga ja lase soojas-niiskes kohas rätiku all tunnike kerkida.

Täidise valmistamiseks haki sink, pane kõrvale. Lisa riivitud juustudele nii palju majoneesi, et saaksid mõnusa määritava pastataolise massi.

Kui tainas on kerkinud, sõtku kergelt läbi ja rulli ca 1 cm paksuseks ristükilikuks.

Määri peale juustupasta, laota ühtlaselt peale sink ja voldi kolmeks kokku. Suru käega tainarulli lapikuks ja õhemaks, et õhk välja läheks. Lase 10 minutit puhata!!

Lõika kolmeks ja punu patsi nii, et lahtilõigatud osa jääks patsi peale. Vormi ümmarguseks pärjaks, punudes otsad omavahel kokku.

Lase 15 minutit rätiku all kerkida, määri munaga ja küpseta 190 kraadises ahjus kuldseks (ca 20-25minutit). Sobib serveerida ka külmalt. Head tähistamist!

Et esmaspäev oleks vähem sinine - kodutehtud nutella

Käsil on kiired ajad, kus hommikusöögiks putru keeta ei jõua ning õhtul 8 paiku koolist jõudes kaua paja ees ei seisa. Nädalavahetused olen praktikal ühes profiköögis veetnud, mistõttu pole kodus enam ei jaksu, ega suuremat kihkugi kokkata. Kogu elevus ja kirg on päeva jooksul tortidesse, kookidesse, saiakestesse panustatud. Tänane pühapäev oli mul aga kohustustest prii ja veetsin sellest mõnusalt mitu tundi köögis.

Et uut algavat nädalat ja sinist/pimedat esmaspäeva natuke kirgastada valmistasin hommikusaiale määrimiseks nutellat ehk shokolaadi-pähklivõid. Kodutehtud nutella maitseb täpselt nagu päris, ainult parem :)

Retsept namist. Või kogust vähendatud.

- 150 grammi metsapähkleid

- 115 grammi tumedat shokolaadi

- 40 grammi magedat võid

- 0,75 dl kakaopulbrit

- kuni 1,5 dl tuhksuhkrut

- tsipa soola

Rösti metsapähklid 220 kraadises ahjus, kuni need on kuldsed ja aromaatsed. Võtab umbes 5 minutit, jälgi hoolega, et kõrbema ei läheks. Hõõru pähkleid kergelt köögirätiku sees, et koored eemaldada, kui kõik ei tule, pole hullu.

Purusta pähklid blenderis või köögikombainis, kuni saad ühtlase pasta. Varu kannatust, see võtab natukene aega. Sulata shokolaad ja või vesivannil, lisa pähklipastale. Sega läbi. Lisa kakao, 4 spl tuhksuhrut ja sutike soola, sega blenderiga läbi. Lisa veel nii palju suhkrut, et saaksid enda maitsele sobiva magususe.

Vala purki tahenema. Naudi pehmel saial. Valgemaid-helgemaid hommikuid!

Väikesed juustukohrud - mõnus soolane amps hommikuks, lõunaks, õhtuks

See on üks neist retseptidest, mida nähes teadsin kohe, et pean seda proovima ka ise võimalikult kiiresti järele teha. Juba nimi oli mõnusalt omapärane.

Sõna kohr, kohru, kohrus kasutab EKI pinnavormide iseloomustamiseks, mis tähendab alt õõnsat, üles kerkinud moodustist. Need ampsud on ka omamoodi pinnamoodustised, sest lihtsast vedelast tainast kerkivad lopsakad, õhulised sufleed, pakkudes ahju kiigates täitsa meelelahutuslikku vaatemängu. Sobivad pakkuda hommikusöögilaual (taina saab eelneval õhtul valmis segada) või ka lõunal-õhtul supi kõrvale või niisama näksimiseks.

Valmistamine lihtsamast-lihtsam, suflee keerukusest pole juttugi. Retsept nami-namist. Valmib 12 kohru.

- 2,5dl piima

- 2 muna

- 2,5 dl nisujahu (150grammi)

- 1 spl sulatatd võid

- 0,5 tl soola

- tibake musta pipart

- 5 spl riivitud tugevamaitselist juustu (Näiteks Gouda)

- 2-3 spl riivitud parmesani

- soovikorral murulauku või tilli

Klopi kausis piim, munad, või, jahu, sool-pipar ühtlaseks, lisa juustud ja maitseroheline, kui kasutad. Lase vähemalt 1 tund seista ja jahul paisuda (võib ka üleöö).

Kuumuta ahi 220kraadini ja pane muhvinipann* sinna 2-3minutiks kuumenema. Pristi peale õli, kui kardad kohrude kinnijäämist.

Vala igasse auku 2/3ulatuses tainast ja küpseta 18-20minutit, kuni kohrud on kerkinud ja kuldsed. Ära vahepeal ahjuust ava. Serveeri kohe! Head isu!

*Kasutasin 12auguga tavasuuruses muhvinipanni.

Kauboikartulid - koduse snäkilaua klassik

Seda, et mullle ei meeldi kartuleid koorida olen ma siin blogis juba korduvalt kõigile kuulutanud. Võib-olla just seepärast on mu elus olnud aegu, kui ma pole söönud kuude kaupa kordki kartulit. Siis, pärast pikka aega kartulita on pealt krõbedad, seest pehmed kauboikartulid eriti head ja maitsvad. Ja koorima ei pea neid ka :)

Eriti lihtsaks teeb kauboikartulite valmistamise Meira kartuliglasuur. Annab head küüslaugu mekki ja mõnusasti krõbeda kooriku.

Retsepti nagu polegi. Tuleb vaid nooremapoolsed kartulid hoolikalt pesta, sektoriteks lõigata, neile natuke õli niristada, raputada peale küüslaugu-glasuur ja kõik korralikult läbi segada. Küpseta 190kraadises ahjus 35-45minutit, kuni sektorid on kuldsed. Serveeri kohe, kõrvale paku meelepäraseid kastmeid. Hääd proovimist!

Kõrvitsapüree säilitamiseks ületalve - paneme päikeseratta purki

Kõikjal on kõrvitsauputus. Ja see on väga tore. Mulle maitseb kõrvits väga ja plaanis on veel ohtralt erinevaid kõrvitsatoite valmistada. Hetkel lihtsalt on oma köögis tiba vähe aega toimetada, sest toimetan kooli praktika raames hoopis ühes teises, palju suuremas köögis.

Eelmisel nädalal tassisin lisaks muule heale-paremale toidukraamile turult siiski kaasa ka ühe imelusa kuldse kõrvitsa. Sametpehme püreesupp on juba kaua aega mu lemmik, aga sinna ei kulu kunagi tervet kõrvitsat. Ülejäänust teen kõrvitsapüreed, mille panen purki ja millest valmistan siis kiirelt erinevaid hõrgutisi alates supist, saiast, kommide-jäätiseni välja. Väga maitsev on vürtsidega rikastatud kõrvitsa-juustukook.

Tegin eelmisel talvel katse ka - 2009 aasta sügisel valmistatud püree, mille nüüd avasin on täiesti kasutuskõlblik. Tuleb lihtsalt jälgida, et purk oleks ilusti vaakumis.

Kõrvitsapüreed on võimalik teha kahte moodi - kõrvitsat väheses vees keetes või ahjus röstides.

Tegevuskäik on järgmine:

Keetmiseks puhasta kõrvits ja koori. Lõika väiksemateks kuubikuteks

ja pane vähese veega potti. Hauta, aegajalt segades kuni kõrvits on pehme. Soovikorral võid kõrvitsa enne purkipanemist püreerida. Nii saab vedelamapoolse püree, mis passib hästi supipõhjaks.

Mina kasutan enamasti siiski kõrvitsa ahjus

röstimist, mis toob paremini esile selle maitse ja ka püree tekstuur saab vähem vesine.

Röstimiseks puhasta kõrvits seemnetest ja svammist, koorida pole vaja. Lõika kõrvits 2-3cm seibideks ja rösti ahjus 30-40minutit 180kraadi juures, kuniks pehme. Kaabi viljaliha steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.

Tegin eelmisel talvel katse ka - 2009 aasta sügisel valmistatud püree, mille nüüd avasin on täiesti kasutuskõlblik. Tuleb lihtsalt jälgida, et purk oleks ilusti vaakumis.

Valmista püreesuppi või juustukooki. Passib hästi ka saiatainasse.

Retsepte vihjetega, kus püreed kasutada lisandub ajapikku veelgi. Hääd varumist!

Ahjuröstitud pastinaagid vahtrasiirupiga

See siin ei ole nüüd küll mitte miski suurem retsept ega asi aga jagan siiski ideed, mida viimasel ajal üsna tihti kasutanud olen. Kuna kartuleid mulle koorida ei meeldi, kasutan selle asemel ahjuprae kõrvale lisandiks hoopis pastinaaki.

Pastinaak on porgandikujuline, valge koorega juurvili, mis oma omadustelt sarnaneb kartuliga. Ainult kiudaineid on seal mõnevõrra rohkem.

Pastinaak on mõnusa maitsega, täiustab hästi igat ahjupraadi. Olen seda valmistanud väga mitme erineva lisandiga, vahtrasiirupiga meeldib enim, annab kerge magusa nüansi.

Pese ja koori pastinaagid, lõika kangideks. Laota ahjuplaadile, piserda peale õli. Raputa peale soola ja natuke pipart, nirista peale vahtrasiirup. Sega läbi.

Küpseta 180kraadi juures 30-40minutit, kuni pastinaak on äärtselt mõnusalt pruunistunud. Head avastamist!

Magusõhkav kõrvitsatoorjuustukook - päikesekollast maiust sügispäeva

Taaskord on kätte jõudnud kõige ilusam aeg - turgudel. Kõik letid on kodumaise kauba all lookas, värvidemängu jagub juurikate mullastest põrkedest eredate ja sillerdavate õunteni välja. Ilus ja mõnus on turul.

Eelmisel nädalal tassisin lisaks muule heale-paremale turult kaasa ka ühe imelusa kuldse kõrvitsa.

Plaanis oli valmistada üks tiba eriline juustukook, mis on särav kui päikeseratas ja teeb keha mõnusasti kuumaks, sest sisaldab kaneeli, muskaati ja ingverit. Täpselt sobiv meie üha pimedamatesse päevadesse.

Kauni kollase värvi annab koogile kõrvitsapüree.

Jagub 8-le, kasuta 24-cm lahtikäivat vormi.

Põhi:

- 8 digestive küpsist

- 50 grammi sulatatud võid

Täidis:

- 600 grammi toorjuustu

- 4 spl suhkrut + 2 tl vaniljesuhkrut

- 4 muna

- 400 grammi kõrvitsapüreed

- 2 tl kaneeli

- 0,5 tl kuivatatud ingverit

- 0, 25 tl riivitud muskaati

Põhja valmistamiseks purusta digestive küpsised ja sega kokku sulatatud võiga. Suru lahtikäiva koogivormi põhja. Aseta külmikusse.

Täidise valmistamiseks sega kokku toasoe toorjuust ja suhkrud. Lisa ükshaaval munad, vahepeal korralikult segades. Lisa kõrvitsapüree. Viimasena sõelu/riivi sisse vürtsid ja sega läbi. Vala ettevaatlikult põhjale.

Küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund. Lase rahulikult jahtuda ja taheneda enne serveerimist. Kaunist sügist!

Hõrgutav-võrgutav rizogalo - kaneeli ja apelsiniga riisipuding Kreekast

Jah, see nimi on täiesti õigustatud. Nimelt oli see nami-nami kokkamisõhtul valmistatud magustoit üks õhtu hittidest ja väga paljud ütlesid, et nad pole pärast lapsepõlve sunniviisilisi pudrusöömisi putru enam söönud, aga rizogalot teeks nüüd küll.

Lisaks need, kellele see magustoit oma kaneeli-lisandiga tõi meelde ehtsad lapsepõlve maitsed, kus piimasupile lisati kaneeli ja suhkrut. Seega on üks võrgutav magustoit tõesti - keeras ka minu korralikult ümber sõrme.

Lihtsatest koostisosadest ei maksa heituda, maitsesügavust jagub siin küllaga.

Retsept nami-namist, Kreeka osakonnast. Jagub 8le:

- 1 liiter piima (eriti kreemise magustoidu jaoks kasuta 3,5%)

- 75 grammi suhkrut

- 5 cm pikkune apelsinikooreriba (lõika juurvilja koorijaga)

- 1 kaneelikoor

- 100 grammi ümarateralist riisi (pudru või risoto)

- 2 munakollast + 1spl maisitärklist + 1 spl piima

- tsutike vaniljesuhkrut

- kaunistamiseks kaneeli ja apelsinikooreribasid

Pane piim koos suhkru, kaneelipulga ja apelsinikoorega potti. Kuumuta pidevalt segades keemiseni. Lisa riis ja lase madalal tulel umbes 30 minutit haududa. Aeg-ajalt sega, et põhja ei kõrbeks.

Eemalda kaneelikoor ja apelsiniriba. Sega kausis kokku 2 munakollast, maisitärklis ja supilusikatäis piima. Sega pudru hulka ja kuumuta, kuni puder pakseneb. Maitseks tiba vaniljesuhkrut.

Vala serveerimisnõusse, puista peale kaneeli ja apelsinikoort. Sobib serveerida nii kuumalt, kui külmalt. Mõnusat nautimist!

Pehmed ja kohevad kaneelirullid - sellised nagu vanasti

Mina isiklikult ei tea ühtki inimest, kellele ei meeldiks kaneelirullid. Eriti veel sellised, mis valmistatud vanakooli pärmitainast ja on seetõttu pehmed ning kohevad.

See nami-nami kaneelirullide retsept on ammu legendiks saanud ning kasutan seda minagi. Vahel muudan ühte asja - kardemooni sõtkun tainasse vahetult enne kaneelirullide vormimist ja ainult poolele tainast. Teisest poolest teen moosisaiu, martsipani- ja teiste täidistega saiakesi, kuhu kardemon nii hästi ei passi. Enamasti aga valmistan kogu tainast siiski kaneelirullid ja ikka jääb puudu :)

Valmib 36 kaneelisaia.

Tainas:

- 50 grammi pärmi

- 0,5 dl käesooja vett

- 100 grammi võid

- 3 dl piima

- 0,5 tl soola

- 0,5 dl suhkrut

- 600-650 grammi nisujahu (umbes 12 dl)

- 1 tl kardemoni

Täidis:

- 100 grammi toasooja võid

- 1 dl suhkrut

- 0,5 spl kaneeli

Määrimiseks muna.

Lahusta pärm käesoojas vees. Sulata või kausis ja lisa sinna toasoe piim ning vala see segu siis pärmi hulka. Sega juurde sool, suhkur ja kardemoon. Vähehaaval sõtku juurde jahu, kuni saad pehme ja ühtlase taina, mis kausi küljest ja kätelt lahti lööb. Kata rätikuga ja lase tunnike soojas kohas kerkida.

Täidise valmistamiseks sega toasooja või hulka suhkur ja kaneel.

Sõtku tainas jahusel laual õrnalt läbi ja jaota kolmeks. Rulli tükid 23x30cm nelinurkadeks, määri täidisega ja keera laiemast küljest tugevasti rulli.

Lõika rullist 2-3cm paksused tükid. Aseta ahjuplaadile ja lase 10minutit kerkida, määri munaga ja küpseta 215kraadises ahjus 10-15minutit, kuni rullid on kuldsed. Head nostalgiarännakut!

Röstsibula grissini - kaunistuseks supile, mõnusaks soolaseks ampsuks suupistelauale

Olen nüüdseks juba mõnda aega käinud TEKO-s pagari-ja kondiitrite täiendkoolitusel, kus igal kolmapäeval laboris ehk köögis erinevaid tooteid valmistame. Ja ei, ma ei plaani ametit vahetada. Käin seal enese rõõmuks ja harimiseks, et koguda tarkusi, mida meile jagavad õppejõud, kes on töötanud ka näiteks legendaarses Moskva kohvikus. Just eelmisel nädalal valmistasimegi Moskva legendaarseid moosipalle :)
Pealkirjas nimetatud grissini oli aga tõeline õhtu üllataja - röstsibulast maitseküllane amps, mis sobib ideaalselt puravikupüreesupi kõrvale või suupistelauale singimässimiseks.

Grissiini on Itaalia köögiklassika, valmistatakse pärmitainast aga on nad siiski mõnusalt krõbedad ja näevad väga kihvtid välja. Retsept pärineb meie õppejõult. Tehakse eeltaignaga pärmitaigen.

Valmib suur hulk maitsvaid kõrsikuid:
- 250 grammi nisujahu
- 5 grammi soola (1 väike teelusikatäis)
- 25 grammi pärmi
- 100 grammi vett (just nii, vesi on grammides)
- 5 grammi suhkrut
- 30 grammi oliiviõli
- 25 grammi röstsibulaid (näiteks Santa Maria)
- natuke piima määrimiseks

Lahusta pärm käesoojas vees. Sega kausis sool ja jahu. Tee keskele süvend ja vala sinna pärmivesi. Lisa suhkur ja sega äärtest näpuga sisse nii palju jahu, et saad hapukoorelaadse eeltaina. (Osa jahu peabki jääma äärtesse) Lase 30-40minuti jagu soojas kohas käärida - pead saama vahutava eeltaina.

Sõtku tainasse ülejäänud jahu kausi äärtest, kuni saad ühtlase taina. Sõtku sisse oliiviõli ja röstsibul*. Tainas jääb üsna niiske ja pruunikas, kuid peab olema siiski vormitav ja käte küljest lahti lööma. Lase tund aega rätiku all kerkida.

Vormi tainast pikk batoon ja tükelda 10 cm pikad ja 2 cm laiad ribad. Vooli käte abil 20cm pikad ühtlase suurusega kõrsikud. Lase 15 minutit kerkida ja puhata ning määri piimaga.

Küpseta 210 kraadi juures 10-15 minutit, kuni kõrsikud on kuldsed. Säilivad paberkotis 4-5päeva jagu. Head voolimist!

*Kui valmistad röstsibula ise, prae pannil väheses õlis väikeseks hakitud sibul tugevalt kuldseks. Jahuta enne tainasse lisamist!

Vale-spanakopita ehk mahlane fetapirukas Kreekast

Taaskord oli reede see tore päev, kus aktiivsed namikad kohtusid Toiduakadeemias, et üheskoos midagi maitsvat valmistada.

Sel korral oli teemaks Kreeka köök ning peakokk oli meile kokku pannud hõrgutava menüü oma lemmikutest. Meie valmistasime Santorini tomatikotlette, väga mõnusat ja kanget küüslaugutippi, imelist magustoitu rizogalo ning üht väga maitsvat pirukat, mille kohta ütles peakokk Pille, et kõik kreeklased, kes seda söönud, väidavad, et see olevat sama hea kui nende vanaema tehtu. On vast kiitus! Ja tõesti, pirukas on mahlane, vürtsiselt soolaka juustuse sisuga ja pealt imekaunilt kuldne. Tõeliselt maitsev suutäis.

Lihtne teha ning jagub ka suuremal peolaual. Retsept nami-namist:

- 500-700 grammi pärmi-lehttainast

- 2 keskmist sibulat

- kuivatatud punet ehk oreganot

- 1 muna

- 500 grammi kreemjat fetajuustu tetrapakist

- 100 grammi külmutatud/200 grammi värsket spinatit

- musta pipart

Sulata külmutatud spinat haki peeneks ja nõruta sõelal. Kui kasutad värsket spinatit, kuumuta seda pannil, kuni see kokku kukub, nõruta ja haki peeneks.

Haki sibul ja prae pannil klaasjaks. Lisa fetajuust ja spinat, sega ühtlaseks. Maitsesta musta pipra ja punega. Lase jahtuda ja taheneda. Klopi lahti muna ning vala enamik täidise hulka, jättes natuke alles piruka määrimiseks.

Pane täidis lehttaina keskele ning tõsta servad peale kokku. Vajuta näppudega kinni. Tõsta õmblus allpool plaadile, määri munaga ning küpseta 200kraadises ahjus 30minutit, kuni pirukas on tugevalt kuldne-pruunikas. Lase enne lõikamist natuke tõmmata. Sobib pakkuda nii kuumalt kui külmalt. Kali orexi! (head isu kreeka keeles)

Karamelline õunakook - minu firma õunakook

See mõnusalt mahlane, tugevalt karamelline, mahedalt hapukas ja kergelt kaneeline küpsetis on minu jaoks täiuslik õunakoogi kombinatsioon. Sellel on krõbe ja karamellise maitsega põhi, mida katavad mahlased-hapukad õunad, mis kaetud sametpehme, kerge kaneelimekiga kreemiga.

Valmistan seda kooki sügishooajal kindlasti paar-kolm korda. Ülilihtne teha, äärmiselt maitsev ja mahlane - sügisese õunahooaja kindel hitt. Külalistele pakkudes küsib enamik lisatükki ja retsepti :)

Koogi salakoostisosa on Vilma Juubeli-tordipulber, mis võiga segatult annab tulemuseks mõnusalt krõbeda karamellise põhja.

Seda õunakooki sõin ma esmakordselt aastaid tagasi toreda Lenka juures, olen retsepti aastate jooksul natuke tuuninud, see õnnestub alati ja on kindlasti minu firma õunakook.

Valmib toekas kook, 26 cm vormis:

- 1 pakk Vilma Juubelitordipulbrit

- 65 grammi pehmet, toatemperatuuril võid

- 2-3spl vett

- 3 muna

- 500 grammi 20% hapukoort

- poole kilo jagu hapukaid õunu
- 1 tl vaniljesuhkrut

- 1 spl suhkrut

- 0,5 spl kaneeli

Vala tordipulber kaussi ja tõsta 3 kuhjaga supilusikatäit pulbrit tagasi pakki. Sega käte abil kausis kokku tordipulber ja pehme või. Lisa nii palju vett, et saaksid kuju hoidva tainapalli, mis käte ega kausi külge ei jää. Suru tainas lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele. Aseta külmkappi.

Sega kausis kokku 3 muna ja ülejäänud tordipulber. Lisa hapukoor ja sega ühtlaseks.

Puhasta ja koori õunad, lõika õhukesteks viiludeks. Sega hulka suhkrud ja kaneel.

Vala õunad ühtlaselt koogipõhjale. Lisa hapukoorekaste ja küpseta 170kraadises ahjus 45-50minutit, kuni kook on pealt kuldne. Kaunist sügist!

Kreemine puravikupüreesupp - kiire ja kosutav soojendaja

Seda võib nüüd küll julgelt öelda, et oleme viimased kolm nädalat tugevalt seenetoidulised olnud. Ka eile ei saanud taaskord ühe soojendava supita, sest väljas on juba väga külm ning meie kodus radiaatorid veel soojad pole.

Mulle meeldib see supp enam just puravikest valmistatult, aga sobivad ka teised metsaseened. Erinevaid tugevaid maitseained ma supile ei lisa, puhas selge seenemaitse on minumeelest parim. Kreemisust annab juust.

Puhastan ja praen suure portsu puravikke võis läbi (maitseks soola) ning panen 200 grammi kaupa purkidesse ootele. Nii valmib supp välgukiirusel.

Jagub 4le.

- 200 grammi ringis võis praetud puravikke

- 8-10dl keevat vett

- Herbamare juurviljapuljongipastat

- 1 tops Merevaiku

- soola, pipart

Kuumuta puravikud korralikult läbi. Vala peale vesi, maitsesta juurviljapuljongiga. (Parim on Herbamare looduslik, ilma keemiata puljongipasta.) Lase 5 minutit vaikselt tulel podiseda. Lisa Merevaik, sega ühtlaseks ja vala kannmiksirisse ning püreesta. Vala tagasi potti ja vajadusel maitsesta soola ning vähese pipraga. Serveeri kohe koos juustukukliga. Peale puista tsutike tüümiani. Head proovimist!

Tagliatelle tomatipestoga - päikselise suve mekk

Kuigi päike ei käi enam ammu kõrgelt, on veel hea õnne korral võimalik poest leida tomateid, mis lõhnavad ja maitsevad peaaegu õigesti. Teate ju küll - suvepäikese järele.

Ma armastan tomateid, kuid peagi, nii umbes 6ks kuuks jätan ma nendega hüvasti, sest see heleoranzikas plastik, mida poes talvel tomati nime all müüakse ei ole söömist väärt.

See tomatipesto on ideaalne just praegusel ajal - kui meeles on veel imeliste kesksuviste tomatite maitse ja päris seda enam leida pole, aga üsna häid tomateid saab. Lisades neile mõned maitseained, saab särtsakalt maitseva roa, mis oleks justkui oma-aia tomatitest valmistet. Maitseb see tõesti hästi ja keegi lauas ei märkagi, et liha või muud loomset roas ei ole. Pealegi valmib kogu roog pasta keemise ajaga.

Retsept imekaunilt ja inspireerivalt Vegan yum yum lehelt. Kergelt mugandatud.

Jagub neljale.

- 300 grammi tagliatellesid vms lintpastat

Pesto jaoks:

- 500 grammi tomateid

- 60 grammi indiapähkleid

- 2 spl tomatipastat

- 2 küünt küüslauku

- tilk sidrunimahla

- 0,5 tl suhkrut/agaavisiirupit

Aseta tulele suur pott veega, kui see on keema tõusnud lisa ohtralt soola ja seejärel pasta. Keeda 1 minut vähem, kui pakil kirjas.

Samal ajal purusta pesto jaoks kõik loetletud asjad blenderis/köögikombainis/nuimiksriga. Maitsesta soola-pipraga. Kuumuta potis väheses õlis, pidevalt segades kõrgel kuumusel seni, kuni pasta keeb. Kurna pasta ning sega pesto hulka, lase 1 minut madalal tulel tõmmata ja jaota taldrikutesse. Serveeri vegan-parmesani ja hakitud basiilikuga. Ilusat sügist!

Vegan "parmesan" - ideaalne asendus ka siis, kui kodus juust otsas

Itaalias käies pani mind imestama, et nad puistavad kõikjale parmesani. See oli 4 aastat tagasi.

Nüüd on mul endal alati kapis mõnda kõva, parmesani tüüpi juustu, sest ilma selleta on pastaroog poolik. Ja kui juust on otsa saanud, siis on ikka kohe midagi väga puudu. Ma tean, et tundub ekstreemne. Ka mulle tundus enne, kui see harjumuseks sai.

Leidsin vegan-retseptide blogist geniaalse idee, kuidas asendada puistejuust taimse vegan "parmesaniga". Nii on ka vegan pastaroad täiuslikud ja vägagi maitsekad.

- 100 grammi Brasiilia ehk parapähkleid

- 2 küünt küüslauku

- soola

Purusta pähklid ja küüslauk blenderis/köögikombainis täiesti puruks.Maitsesta soolaga, sega läbi. Peab jääma üsna soolane, tugeva maitsega "juust!. Puista pastaroale - maitseb väga hea. Sobib asendama ka tavalist puistejuustu, kui see otsa on saanud. Avatud meelt!

Pehmed ja shokolaadised vegan-küpsised. Meeste peal testitud.

Käimas on Lushi vegan-nädal ja kõik minu 6 senist põhitoidukorda sel nädalal pole sisaldanud ühtki loomset saadust. Teha erinevaid pastasid, salateid ja karrisid ilma loomseta on üsnagi lihtne, kuid küpsetada midagi maitsvat ilma või, piima ja munata on juba keerulisem. Seda enam, et kõik kellega olen rääkinud, ei usu, et ilma nendeta üldse midagi head valmistada on võimalik.

Kui mul eile suur magusaisu peale tuli, teadsin, et lisaks maiustamisele kavatsen teha väikese eksperimendi ja oma meeslemmikule mitte öelda, et antud küpsised sisaldavad sojapiima, kaerajahu ning on vegan ja gluteeni vabad. Ikka selleks, et saada tema täiesti ausat, eelarvamuseta arvamust. Ja ta ütles: "Need küpsised on nii pehmed ja mahlased, millega need tehtud on?" Minu vastus - need sisaldavad banaani :)

Olen juba mõnda aega uurinud ja lugenud erinevaid retsepte, et aimu saada, mida küpsetistes kasutatakse, kui või, piim ja munad on välistatud (tihti ka tavaline nisujahu, et saada gluteenivaba küpsetis ja valge suhkur, sest see on lihtsalt väga keemiline). Siis lähevad käiku sojapiim, õunapüree, banaanid, oliiviõli ja kaerajahu ning vahtrasiirup. Kõik koostisosad on müügil supermarketites.

Umbes 20 suurt küpsist:

- 60 grammi taimset margariini

- 0,5 dl roosuhkrut

- 1 väike, hästi valmis banaan (0,5dl jagu püreed)

- 2 tl vaniljeekstrakti/-suhkrut

- 5 dl kaerajahu

- 0,5 dl suhkruta kakaopulbrit

- 1 tl soodat

- 1 tl soola

- 250 ml vanilje-sojapiima (Alprol on maitsev variant)

- 100 grammi tumedat, piimata shokolaadi

Püreeri blenderis banaan koos suhkruga. Lisa toasoe margariin ja kergelt leige sojapiim, püreeri veelkord. Sega omavahel kuivained ja vala neile peale banaani-piima segu. Sega läbi ja lisa hakitud shokolaad. Sega ühtlaseks. Tõsta supilusikaga pannile tupsud. Lükka natuke laiali. Küpseta 175kraadises ahjus 25minutit. Julget meelt!

Peedi-kookospiima püreesupp - terve laudkonna üllataja

See, tunnistan ausalt, minu jaoks imelik kooslus, oli mulle nami-namist juba ammu silma jäänud. Koguaeg kripeldas hinges, et ei tea, kuidas see maitseb aga samas on mul jällegi peediga selline imelik suhe, et kui roog on liiga peedine :), siis ta mulle väga ei meeldi. Sinna juurde veel kookospiim ning kokku saab roa, mille maitset mina ei suutnud oma peas umbkaudseltki ette arvata.

Vegan-nädala ja -kooskokkamise raames võtsin aga supiteo plaani.

Kuigi meil eile suuremat punti inimesi laudkonnas ei istunud, kergitasid kõik kulmu, kellele õhtusöögiroast rääkisin. Mainin siia vahele ära, et supp sai tõeliselt maitsev, meenutas natuke Tai magus-hapusid kookospiimasuppe ja nägi nii imeilus välja, et pakun seda järgneval korral julgesti külalistele - just sellises väikeses tassikeses isu- ja elevuse tekitajana :)

Retsept nami-namist, kus mainitakse ka, et peedi-kookospiima kooslus on levinud Lõuna-Indias. Kergelt mugandatud.

Eelroana jagub 4le:

- 2 spl õli

- 2 küünt küüslauku

- 1 tl jahvatatud vürtsköömneid (juustkuköömen/cumin)

- 250 grammi peeti*

- ca 300 ml juurviljapuljongit (kasutasin Herbamare mahe-puljongimassi+vesi)

- 150 ml kookospiima

- soola, pipart

- poole suure sidruni mahl

Haki küüslauk ja pane KÜLMA ÕLI sisse potti, lisa vürtsköömen ning prae madalal kuumusel läbi. Jälgi, et küüslauk kõrbema ei läheks, nii muutub see kibedaks (seepärast ka külm õli). Lõika peet väikesteks kuubikuteks ja lisa potti. Lisa soola-pipart. Prae keskmiselt kuumusel ca 5 minutit. Lisa puljong ja soovikorral ka tšillipulbrit ning keeda kuni peet on pehme (ca 15min)*

Lisa kookospiim, maitsesta sidrunimahlaga ja maitse - vajadusel lisa soola, veel sidrunimahla. Kui maitsed on tasakaalus, siis püreesta blenderis/nuimiksirga siidiseks. Serveeri kohe, peale kurgiribasid. Head proovimist!

*Võid kasutada ka poest ostetud, keedetud-riivitud peeti. Lühenda keetmisaega 5minuti peale.

Erilised pannkoogid erilise nädala auks - vegan tatrakoogid

Ma ei söö just tihti esmaspäeva hommikuks pannkooke, kuid täna on need väga õigustatud.

Nimelt korraldab kosmeetikafirma Lush (kes müüb imelisi naturaalseid kehatooteid) vegan nädala, kus kõik nende 12 töötajat toituvad nädala jagu veganite reeglite järgi (säästes nii 24 looma elu). Samuti toimub Nami-Namis väga inspireeriv kooskokkamine. Ja mina olen tahtnud juba terve igaviku valmistada vegan-pannkooke.

Veganid on taimetoitlased*, kes ei tarbi ühtegi loomset saadust (liha, muna, piim, juust, või ja isegi mesi). Küll aga on nende laual ohtralt teraviljatooteid, köögiviljad-puuviljad, läätsed, oad, herned ja seened. Kui arvate, et see on pöörane äärmuslikkus, siis eksite. Väga lihtne näide on kaneelirullid - kui valmistada muna ja piimata pärmitainas ning kasutada taimset margariini (mida teevad 99% tööstustest) ongi olemas kõigi eestlaste lemmiksaiake - kaneelirull. Veganid ei söö ainult muru - püüan seda mõtteviisi siin järgneva nädala jooksul ümber lükata ja pakkuda välja rikkalikke vegan-retsepte.

Veganiks hakkatakse enamasti tervislikel, usulistel, eetilistel põhjustel. UN on oma raportis kirjutanud, et ühe 150grammise burgerikotleti valmistamine võtab 2400liitrit vett. Sama palju vett kulub 4tundi dushi all olles!! Samuti on karjakasvatuse poolt tekitavad gaasid ohtlikumad, kui CO2 ning karjakasvatus tekitab neid rohkem, kui kogu tranpordisektor kokku.

Mina isiklikult ei ole (veel) vegan ja võtan neid retsepte kui menüükaardi täiendust. Vahel on väga mõnus kehale ja loodusele pai teha ning süüa midagi kergemini seeditavat. Ilmselt just selle tõttu ei ole mul ka tõrget näiteks kaera/riisi/mandlipiima vastu - need on mõnusad (maitse)piimad hommikusöögihelveste kõrvale. Ka käesolev retsept, lisaks sellele, et see on vegan on lihtsalt mõnus vaheldus tavalistele pannakatele. Maitsevad need õige magusalt ja mõnusalt pähkliliselt. Ja need on valge suhkru vabad ja väherasvased. Gwyneth Paltrow retsept.

Valmib 12-14 pannkooki:

- 300 ml riisi- või sojapiima

- 1 spl taimeõli

- 1 spl sidrunimahla

- 1 spl vahtrasiirupit

- 1,25dl tatrajahu (1/2cup)

- 1, 25 dl (täistera)nisujahu/asenda riisijahuga, et saada gluteenivabad koogid

- 1 tl soodat

- 1/2 tl soola

- 1 suurem üleküpsenud banaan

- serveerimiseks vahtrasiirupit ja pähkleid

Sega omavahel vedelikud. Teises kausis sega kokku jahud, sooda ja sool. Haki banaan kahlviga väiksemateks tükkideks. Sega vedelikud ja banaan jahu hulka, sega täpselt nii palju, et jahu oleks segunenud. Ära üle sega, nii saad tihked ja kõvad pannkoogid. Saad üsnagi vedela taina.

Küpseta taimeõlis väikesed lusikapannkoogid. Serveeri vahtrasiirupiga. Soovikorral lisa pähkleid. Head avastamist!

*Lihtsalt taimetoitlased hoiduvad vaid lihast, kuid tarbivad siiski piima, mune jms.

Tulikirev tšillimoos - särtsuv lisand liha, juustu ja palju muu kõrvale

Ilmselt võiks ju kohe alguses öelda, et need, kellele vürtsikad toidud ei meeldi, seda moosi ärgu tehku. Aga mina arvan hoopis, et selline ilus ja natuke erinev lähenemine tšillile on parim viis vürtsikusega tutvus teha.

Kasutusvõimalusi on sel tohutult - suupistelauale dipikastme sisse (julgetele tasub panna lauale ka lihtsalt moos); lihale; kanale; marinaadidesse, juustuvalikukõrvale ja jõuluvana kingikotti. Just nii - villi moos pisikestesse purkidesse ja sellest saab imeilus ning elevust tekitav jõulukingitäiendus.

Nigella retsept. Valmib 1,5liitrit moosi:

- 125 grammi punaseid tšillisid

- 130 grammi punast paprikat

- 1 kg moosisuhkrut

- 600 ml siidriäädikat (Borgese oma on enamikes poodides saada)

Vala potti moosisuhkur ja selle peale siidriäädikas. Lase mõni minut moosil sulada. Pane madalale tulele ja kalluta aegajalt potti. Ära sega!

Puhasta paprikad, lõika tšilli rohelinepeanupp küljest, seemned jäta sisse. Pane tšillid köögikombaini ja purusta ca 10 sekundit. Lisa paprikad ja purusta veel nii kaua kuni saad ühtlased väikesed helbed. Lisa potti, kalluta segamini ja lase kiiresti kõrgemal kuumusel keema.

Keeda 10minutit!!! - jälgi aega hoolikalt*. Moos peab mõnusalt ja ühtlaselt mullitama. Kui 10 minutit on läbi, keera kuumus kinni ja jäta pooleks tunniks jahtuma. See etapp on vajalik, et tšilli jaotuks moosis ühtlaselt. Sega õrnalt läbi ja villi steriilsetesse purkidesse. Julget proovimist!

*Moos jääb alguses üsna vedel, kuid pakseneb tänu pektiinile (looduslik tardaine) oluliselt. Ära kindlasti üle keeda.

Pasta metsade auks - puravikud kooreses kastmes tagliatellega

Ma usun, et pole midagi paremat pärast paaritunnist seenemetsas müttamist, kui kuulda pannil esimeste puravike praadimise häält. See on justkui pai selle eest, et värskes õhus sai käidud. Siin peab muidugi mainima, et seeni noppides tuleb alati ettevaatlikult toimetada, ilma seeneniidistikku rikkumata, et oleks ta tulevatel aastatel metsal meile midagi pakkuda.

Kui saak on olnud eriti rikkalik ja võis praetud puravikest isu täis söödud, on minu järgmiseks valikuks alati mõni pastaroog. See on hea valik, sest pasta on justkui tühi palett, mis laseb seenel särada. See tähendab ka, et valmistada pole vaja keerukat kastet.

Jagub kahele:

- 150 grammi tagliatellet või muud pastat

- 150 grammi puravikke

- 1 spl kuiva valget veini või mõned tilgad sidrunimahla

- 1 spl merevaiku

- 1 dl rõõska koort (10%)

- 50 grammi parmesani (Forte sobib ka)

- õli

- võid

- soola, pipart

- siledalehelist peterselli

Pane pott veega tulele, lisa pasta keevasse, tugevalt soolatud vette ja keeda 1 minut vähem, kui pakil nõutud. Tuld ära palju maha keera, pasta peab koguaeg hoogsalt keema.

Samal ajal lõika puravikud väiksemaks ja prae kõrgel kuumusel õli-või segus 5 minutit. Lisa soola ja prae veel 1 minut. Lisa merevaik, rõõskkoor. Sega läbi ja lase madalal kuumusel podisena. Riivi hulka supilusikatäis parmesani, lisa vein või sidrunimahl ja sega läbi. Maitsesta vajadusel soola-pipraga.

Kurna pasta, ära loputa ning lisa seenekastmele. Lase minuti jagu madalal kuumusel tõmmata. Serveeri kohe, purusta peale pipart, riivi parmesani. Kaunista siledalehelise peterselliga. Head maiustamist!